Obsah (5)

§ 180§ 339§ 179§ 175§ 245

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Kuressaare Kriminaalasja number 1-24-2855 (24274050094) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuist

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel mõista A.B-lt välja riigituludesse menetluskulu 1369,08 eurot, mis koosneb sundrahast 1230 eurot ja määratud kaitsja tasust 139,08 eurot.

1. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 114,09 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
2. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700028042 ja makse selgituseks: „Menetluskulu, A.B , kr asi 1-24-2855“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

1. peatüki
2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD

1. A.B süüdistatakse selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis tahtlikult 25.04.2024 kella 15.20 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxx olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,89 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites teelt välja kraavi, tekitades kerge kehavigastuse sõidkis viibinud kaassõitjale LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. A.B pani tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 16.05.2024 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus A.B süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 alusel määratakse, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.B ei pane KarS § 73 lg 3 alusel määratud 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse A.B-lt riigituludesse välja menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 139,08 eurot ja

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot, s.o 2 kokku absoluutsummas 1369,08 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest so 114,09 eurot kuus

1. Kohtuistungil avaldas A.B , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse nagu kokkuleppes kirjas. Kokkulepet toetas ka prokurör ning taotles selle kinnitamist kohtuotsusega. KOHTU SEISUKOHT
2. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.B süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus ja jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
3. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (

) sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud.

1. peatüki
2. jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud. 6.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõistetava teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ja

§ 175lg 1 p 4 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu.

Lähtudes kokkuleppest määrab kohus

§ 180lg 3 sätetele tuginedes välja mõistetud menetluskulu tasumisele 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3