Obsah (9)

§ 663§ 659§ 651§ 456§ 175§ 177§ 162§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3834 Kohtuasi Q.O hagi Linfor

) § 218 mõttes lepinguline esindaja, jättis kohus hagejalt kostja I kasuks 80 eurot välja mõistmata. Kostja I avaldus jäi kokku rahuldamata 242,68 euro ulatuses (5282,68-5040). 9.

1. Kostja II ei esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, kuna kohus ei andnud kostjale II tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus võttis arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu, ning oli seisukohal, et kostja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 14,5 tundi, s.o: - hagimaterjalidega tutvumine ja suhtlus kliendiga (toimingud perioodil 24.05.202215.06.2022) kokku 3,5 tundi; - kostja vastuse koostamine kokku 7 tundi (dokumendi pikkus 6,5 lehekülge); - seisukohtade koostamine seonduvalt aegumise kohaldamisega kokku 3,5 tundi ja - menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Seega mõistis kohus hagejalt kostja II kasuks välja 2030 eurot (14,5*140) eurot. Kostja II avaldus jäi rahuldamata 240,34 euro ulatuses (2270,34-2030). Määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hagejalt välja mõistmata. 10.
3. Hageja väitel oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate menetluskulusid välja ei mõisteta, kuna maakohtupoolse menetluskulude kindlaksmääramise ajaks oli möödunud mõistlik menetlustähtaeg menetluskulude kindlaksmääramiseks. 3 2-20-3834 10.
4. Hageja esitas õigusteadmisteta isikuna rahalise nõude ekslikult kostja I vastu, pidades tööandjat vastutavaks hagejale tekkinud kahju eest. Eksitus kostjas oli niivõrd ilmne, et märgitule oleks pidanud kohus tähelepanu juhtima hagi menetlusse võtmise otsustamisel või eelmenetluses. Maakohus jättis täitmata kohtu selgitamiskohustuse, mis tõi kaasa menetluse venimise. Ka riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis enda ülesanded täitmata, kui ei osutanud hageja tähelepanu valele kostjale. Nende maakohtu kui ka riigi õigusabi korras määratud esindaja minetuste tulemuseks on töövõime kaotanud hagejalt kostjate menetluskulude väljamõistmine. 10.
5. Hagejal puudub vara ja sissetulek, millele pöörata sissenõuet. Täitmine toob kaasa kas täiendavad täitemenetluse kulud või hageja pankrotimenetluse kulud. Menetlusosaliste seisukohad
6. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse taotlusest tulenevalt ei vaidlusta hageja maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 242,68 euro ulatuses ja kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 240,34 euro ulatuses. Nimetatud osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.

16. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4 2-20-3834
2. Esiteks ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et seoses menetluskulude kindlaksmääramise mõistliku tähtaja möödumisega oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate menetluskulusid välja ei mõisteta. Vaidlus puudub, et maakohus määras menetluskulud kindlaks

§ 177

lg 1 p-s 2 sätestatud viisil, s.o määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuste jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus

§ 177

lg 1 p-s 2 sätestatud viisil menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Õige on hageja järeldus, et pooltel on põhjendatud ootus, et kohtud lahendaksid menetluskulude suuruse küsimuse juba jõustunud lahendiga asjades esimesel võimalusel ilma põhjendamatu viivituseta. Siiski ei ole seadusesse lisatud menetluskulude kindlaksmääramiseks konkreetselt määratletud menetlustähtaega, mille ületamine välistab õigustatud poole menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamise. 19. Hageja ei vaidlusta maakohtu kindlaks määratud kostjate menetluskulude suurust, vaid palub jätta temalt kostjate menetluskulud välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et kohtusse pöördumisel peab hageja arvestama võimalusega, et hagi rahuldamata jätmise korral on tal kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud. Hageja võimalik halb majanduslik seisund ega õigusteadmiste puudumine ei ole temalt menetluskulude välja mõistmata jätmise aluseks. Vastaspoolt esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiteks on

§ 175

lg 1 järgi nende põhjendatus ja vajalikkus, millest maakohus on kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud. 20. Hageja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu 17.01.2024 määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maakohtu otsustes. Need lahendid on jõustunud. Seega ei saa hageja praeguse määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 21.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 22. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5