KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-602 Kohtuasi

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. 3.

1. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjate 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistu liikmetele saadetud kiri sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. 3.
2. Esile toodud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest nähtus, et kostjate 07.12.2020 korteriühistu liikmetele saadetud kiri oli vastus hageja 05.12.2020 e-kirjale. Maakohtu hinnangul oli usutav kostjate vastuväide, mille kohaselt tekkis korteriühistu liikmete hulgas ebaselgus pärast hageja 05.12.2020 e-kirja, milles hageja teavitas korteriomanikke, et 30.09.2020 ja 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekute otsused on tühised ja uut juhatust ei ole seega valitud. 3.
3. Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusest nähtus, et sellega jäeti rahuldamata korteriühistu 31.10.2020 kandeavaldus. Nimetatud määrus oli edasikaevatav ja ei olnud seetõttu hageja 05.12.2020 kirja edastamiseks jõustunud. 3 2-21-602 3.
4. Asjas esitatud registriosakonna kohtunikuabi 07.12.2020 e-kirjast järeldus maakohtu hinnangul see, et kohtunikuabi oli hagejale selgitanud, et juhatuse liikme kanne on deklaratiivne ja registrikaardile kantud juhatuse liikmete, sh hageja, volituste tähtaeg on registripidajale teadaolevalt möödunud, millest tulenevalt pidi hageja hiljemalt 07.12.2020 olema teadlik, et tema juhatuse liikme tähtaeg on lõppenud ja teda ei saa enam korteriühistu juhatuse liikmeks lugeda. Samas kirjas on kohtunikuabi hagejale selgitanud, et eitav kandemäärus on tehtud peamiselt seetõttu, et korduvkoosoleku korraldamine ei vastanud seaduse nõuetele ja seejärel korraldati lisaks korduskoosolekule veel korduskoosolekuid. Samas kirjas selgitati hagejale, et kandemäärus jõustub 20.12.2020, kui sellele ei esitata määruskaebust. 3.
5. Hageja valiti korteriühistu juhatuse liikmeks 29.10.2018 üldkoosoleku otsusega ja seega lõppes hageja juhatuse liikme volituste tähtaeg korteriühistu põhikirja p 7.1.3 kohaselt kahe aasta möödumisel ehk hiljemalt 29.10.
6. 3.
7. Maakohtu hinnangul järeldus eeltoodust, et hageja esitas 05.12.2020 kirjas korteriühistu liikmetele eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid juhatuse liikme koosseisu ja registriosakonna 04.12.2020 määruse sisu ning 30.09.2020 ja 09.11.2020 üldkoosolekute otsuste tühisuse kohta. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud kostjate kui 09.11.2020 üldkoosoleku otsusega valitud uute korteriühistu juhatuse liikmete pöördumine ja olukorra selgitamine. Asjaolu, et kostjad nimetasid hageja informatsiooni valeinformatsiooniks, mida see kujunenud olukorda arvestades oligi, ei ole maakohtu hinnangul ebaõige faktiväide või ebakohane väärtushinnang. 3.
8. Kostjate hinnangul ei vastanud tõele hageja väide, et ta väidetavalt edastas üksnes infot, mis sisaldus Tartu Maakohtu registriosakonna määruses. Maakohus leidis, et väärad olid hageja väited selle kohta, et korteriühistu üldkoosoleku otsused uute juhatuse liikmete valimise kohta on tühised. Hageja esitas ebaõigeid andmeid korteriühistu liikmetele, millega eksitati korteriühistu liikmeid. Sellest järeldus, et kostjad ei esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. 3.
9. Maakohus leidis, et kuna hageja väide selle kohta, et kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub, et hageja on esitanud „valeväiteid isikliku kasu saamise eesmärgil“, ei sisaldu 07.12.2020 kirjas ja kostjate kirja kogumis hinnates ei ole võimalik sellist järeldust teha, siis on hageja väide, et kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub, et hageja kasutas „valeväiteid isikliku kasu saamise eesmärgil“ oletuslik ja tõendamata. 3.
10. Hageja õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kuna tulenevalt

§ 1046

lg-test 1 ja 2 olid kostjate viited hageja poolsetele valeväidete esitamisele õigustatud ja arvestasid korteriühistu liikmete huve. Maakohtu hinnangul pidi hageja korteriühistu liikmetele ebaõigete andmete esitamisel arvestama, et sellele võidakse teiste korteriühistu liikmete poolt tähelepanu juhtida. Samuti leidis maakohus, et isegi juhul, kui eeldada, et kostjate esitatud väited valeandmete esitamise kohta olid ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, oli tegemist väheolulise rikkumisega, mida hageja pidi korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistus kujunenud olukorda arvestades taluma. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 4 2-21-602 4.
2. Maakohus rikkus hagi rahuldamata jättes menetlusõigust, jättes põhjendamata, milliste tõendite alusel jõudis maakohus seisukohale, nagu oleks hageja kellelegi valetanud või kedagi tahtlikult eksitanud. Toimikus ei ole selliseid tõendeid. Ühtlasi kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, nagu oleks kostjate tegevus olnud õiguspärane. 4.
3. Vastab tõele, et Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus, mille põhjal hageja 05.12.2020 kirja saatis, osutus ebaõigeks, kuid seda tuleb eristada valeinformatsiooni levitamisest ja korteriomanike tahtlikust eksitamisest. Hageja ei ole valetanud ega korteriomanikke tahtlikult eksitanud. Seisukoha esitamine, mis osutub hiljem ekslikuks, ei võrdu valeinformatsiooni esitamise ega tahtliku eksitamisega. Valetamine eeldab teadlikkust. Hageja lähtus eeldusest, et kohtumääruses toodud info on tõene. Hageja ei saanud 05.12.2020 teada, et 25.01.2021 tehakse määrus, millega 04.12.2020 määrus tühistatakse. 4.
4. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostjad on avaldanud mh väite, mille kohaselt „hageja on korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult korteriomanikke“. Asjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, nagu oleks hageja teisi korteriomanikke tahtlikult eksitanud. Hageja ei ole ka isikliku kasu eesmärgil valetanud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjate väide „isikliku kasu eesmärgi“ kohta ei puutu hagejasse. Vastustajate seisukoht
5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7. Ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil avaldas hageja, et vaidluse all ei ole see, et 04.12.2020 registriosakonna määrus osutus ebaõigeks. Hageja selgitas, et hagiavalduse aluseks on asjaolu, et kostjad on nimetanud hagejat valetajaks, väitnud, et ta tahtlikult eksitas teisi korteriomanikke ja viitasid, et see toimus isikliku kasu eesmärgil – mitte see, kas hageja edastatud informatsioon oli sisuliselt tõene (II kd tl 37–38, ajamärk 00:17:20). Seega hageja nõuded tuginevad kostjate 07.12.2020 e-kirjas avaldatud väärtushinnangutele, et hageja valetas tahtlikult ja hageja avaldas valeandmeid avaldanud isikliku kasu eesmärgil.
8. Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mida saab põhjendada, kuid mitte tõendada (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 28). Ringkonnakohus leiab, et kostjate 07.12.2020 kirjas sisalduvad väited selle kohta, et hageja on esitanud korteriühistu liikmetele tahtlikult isikliku kasu eesmärgil valeandmeid, on käsitatavad väärtushinnangutena. Need kujutavad endast kostjate antud hinnangut hageja käitumisele.
9. Esmalt käsitab ringkonnakohus kostjate avaldatud väärtushinnangut sellest, et hageja on avaldanud valeandmeid tahtlikult. 5 2-21-602 9.
10. Hageja heidab maakohtule ette, et kuigi 04.12.2020 määrus osutus ebaõigeks, tulnuks seda eristada valeinformatsiooni levitamisest ja korteriomanike tahtlikust eksitamisest. Hageja leiab, et „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt eeldab valetamine sihilikult vale rääkimist ja teadlikult tõsiasjade moonutamist, mida hageja ei teinud. 04.12.2020 registriosakonna määruses on avaldatud seisukohta, et vaidlusaluste üldkoosolekute otsused ei ole kehtivad, ning keeldutud uusi juhatuse liikmeid registrisse kandmast. Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja neil asjaoludel olla üldkoosolekute kehtivuse osas eksituses ning seetõttu ei olnud hageja 05.12.2020 e-kirjas avaldatu osas, mis puudutas üldkoosolekute otsuste tühisust, tahtlik valeinfo. 9.
11. Sellele vaatamata ei saa mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist

§ 1046tähenduses lugeda õigusvastaseks.

Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (

§ 1046

lg 2) (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

§ 1046

alusel ei loeta õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11, RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 12). Igale avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Kui väärtushinnangul ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, võib olenevalt asjaoludest väited lugeda isiku au teotavaks üksnes tühisel määral. Selline hinnang ei ületa

§ 1046lg 1 õigusvastasuse künnist (vt ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

9.

1. Ringkonnakohus leiab, et siinse vaidluse asjaoludel ei ületa kostjate 07.12.2020 e-kirjas esitatud väide tahtlikust valeandmete avaldamisest õigusvastasuse künnist. 9.
2. Kostjate e-kiri oli vastus hageja 05.12.2020 e-kirjale, milles hageja esitas väite selle kohta, nagu ei oleks 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetel volitusi ja üldkoosoleku otsused ei kehti. Nii hageja 05.12.2020 kui ka kostjate 07.12.2020 e-kiri edastati korteriühistu sisemises meililistis. Kirjavahetuse kohaselt avaldasid hageja ja kostjad arvamusi selle üle, kas
3. aasta oktoobris ja novembris toimunud üldkoosolekute otsused olid kehtivad. Juhatuse liikmete vahelise eriarvamuse väljendamine üldkoosoleku otsuse kehtivusest ja juhatuse koosseisust ei ületa siinse vaidluse asjaoludel õigusvastasuse künnist, mida juhatuse liikmed korteriühistu siseses auditooriumis (meililistis) taluma peavad. 9.
4. Seejuures tingis kostjate 07.12.2020 e-kirja saatmise üksnes hageja enda 05.12.2020 saadetud teave, mis asjaoludest nähtuvalt korteriühistu liikmetes segadust tekitas. Hageja väitis 05.12.2020 e-kirjas, et „kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised /…/ ja juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib „status quo“.“ (I kd tl 81). Kostjad on tõendanud, et korteriühistu liige palus 07.12.2020 selgitada, kes on juhatuse liikmed, kelle poole ühistu liikmed saavad pöörduda (I kd tl 82). Samal ajal pidi hageja korteriühistu juhatuse liikmena olema teadlik, et hageja nimetatud juhatuse liikmete volituste tähtaeg oli möödunud. Juhatus valiti 29.10.2018 (I kd tl 63) koosolekul ja korteriühistu põhikirja punkti 7.1.3 järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kaheks aastaks (I kd tl 65–69 pöördel). Seega ei olnud tõele vastav hageja 05.12.2020 e-kirjas avaldatu, nagu oleks juhatus endiselt koosseisus JN, D.Y, F.D , isegi, kui üldkoosoleku otsused oleksid osutunud tühiseks. 30.09.2020 koosoleku hääletusprotokollist (I kd tl 73–75) nähtub, et „Endised juhatuse liikmed Juri Niitepõld ja F.D igati püüdsid takistada koosoleku kokku kutsumist ja läbi viimist, mõjutada omanike 6 2-21-602 arvamust (ei andnud vajalikke andmeid, saatsid omanikele kirju, püüdsid veenda omanike hääletuse teel koosoleku läbiviimise ebaseaduslikkusest jne.). Tundmatud isikud takistasid koosoleku läbiviimist ning mitmel korral võtsid kutse/hääletuslehe korteriühistu teadete tahvlilt maha, mis oli samal päeval uuesti välja pandud.“ Seega nähtub asjaoludest, et vaidlus uue juhatuse valimise üle algas juba enne 30.09.2020 koosolekut ja kohtule on usutav, et korteriühistu liikmetes tekitas erinevatelt isikutelt saadud teave segadust. Ringkonnakohus arvestab korteriühistus tekkinud konfliktset olukorda ka õigusvastasuse hindamisel

§ 1046kohaselt.

9.6.

§ 1046

järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Isegi, kui hageja ei saanud mõista, et 04.12.2020 määruses sisalduvad järeldused üldkoosolekute otsuste kehtivusest ei ole õiged, on hageja sellele vaatamata edastanud ebaõiget teavet juhatuse koosseisu kohta. Arvestades, et hageja oli Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liige juba alates 2012 ning valitud uuesti 29.10.2018 üldkoosoleku otsusega, pidi hageja olema teadlik ka eelmise juhatuse liikmete volituste tähtaja saabumisest. Asjaoludest nähtuvalt toimus vaidlus korteriühistu sisemises meililistis erinevate juhatuse liikmete vahel ning vaidluse algatas eksitava teabe esitamisega hageja. Ka ei olnud 04.12.2020 määrus hageja 05.12.2020 e-kirja saatmise ajaks jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas tegemist kostjate väheolulise rikkumisega, mida arvestades, et rikkumine toimus korteriühistu siseselt (meililistis), rikkumise aluseks oli hageja avaldatud eksitav teave ja see tekitas korteriühistu liikmetes segadust, ei tule pidada õigusvastasuse künnist ületavaks.

1. Teiseks käsitab ringkonnakohus hageja väidet au teotavast väitest „valeinfo levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil.“ 10.
2. Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et esitatud väide on üldine konstateering ja kostjad pole väitnud, et hageja oleks valeinfot levitanud omakasu eesmärgil. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et arvestades kirja konteksti ja seda, et see rääkis eranditult hagejast, järeldub, et mõistlik lugeja seostab avaldatud väidet hagejaga. 07.12.2020 e-kirjas on kostjad märkinud: „09.11.2020 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liige F.D on ületanud oma volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni seoses Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse koosseisuga. Valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil.“ Ringkonnakohus leiab, et e-kirjas sisalduvast kõnealusest lausest ei saa järeldada, et kostjad oleksid väitnud, et hageja on esitanud ebaõigeid andmeid isikliku kasu eesmärgil. Kostjad on nimetatud lauses selgitanud valeinfo edastamise tagajärgi ning viidanud, et isikliku kasu eesmärgil on valeteabe levitamine karistatav. E-kirjas ei sisaldu viiteid sellele, et hagejale saabuks valeinfo levitamisest isiklik kasu ja selles väites avaldatu ei käi hageja kohta, vaid tegemist on kostjate üldise konstateeringuga. 10.
3. Ka hageja on oma 12.12.2020 kell 11.06 e-kirjas (I kd tl 14) ja 12.12.2020 kell 15.48 ekirjas (I kd tl 16) küsinud kostjatelt, kas nimetatud lausega peetakse silmas hagejat kui isikliku kasu saajat. Ringkonnakohtu 01.04.2020 istungil selgitas hageja: „Need kirjad saatsin, et nad konkreetselt ütleksid ja et nad pärast ei hakkaks midagi tagasi ajama. Tahtsin täpsustada, kelle kohta see käib ja et nad selgitaksid, mida nad sellega mõtlevad ja kas see käib minu kohta. Sellele vastust ei tulnud.“ Seejuures selgitas hageja ka, et tundis end avaldusest puudutatuna. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja avaldused seejuures vastuolulised. Juhul, kui hageja oleks 07.12.2020 kirja mõistnud ühemõtteliselt selliselt, et selle kohaselt avaldab hageja valeinformatsiooni isikliku kasu eesmärgil, ei olnuks hagejal vajadust 12.12.2020 saata kahte e-kirja, milles küsis, kas lause käib tema kohta. 7 2-21-602 10.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega sellest, et kui tegemist oleks ebakohase väärtushinnanguga hageja kohta, siis ei ületaks väide „valeinfo levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil“ üksikult ega kogumis koos teiste e-kirja väidetega õigusvastasuse künnist siinse otsuse p-s 9 ja selle alapunktides toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
6. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 8