Obsah (4)

§ 101§ 100§ 96§ 99

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-4461 Kohtuasi K Sa, N Sa

§ 101lg 7) kuni N Sa täisealiseks saamiseni, s.o xxx.

a; 2.3. tütre K Sa kasuks igakuise elatusrahana 254 eurot 24 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja a pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti ning vähendades summat 15% vastavalt

§ 101lg 7) kuni K Sa täisealiseks saamiseni, s.o xxx.

a. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu viimasel kuupäeval S Sa arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatisraha, kuu ja aasta mille eest elatis makstakse“.
2. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Õigeksvõtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJATE NÕUE
4. Viru Maakohtu menetluses on K, N ja S Sa hagi G S vastu elatise väljamõistmise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hagejate suhtes ei täida. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas.
5. Hagejate seaduslik esindaja märkis 02.04.
6. a e-kirjas, et nad on jõudnud kostjaga kompromissotsusele elatise maksmiseks.
7. 17.04.
8. a avaldas hagejate seaduslik esindaja, et nad ei esita kohtule allkirjastatud kompromissi, kuna kostja ei soovi, et teda tülitatakse. KOSTJA VASTUS 2
9. Kostja oma vastuses märgib, et on nõus kompromissiga ja asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
10. Kohtu kompromissi ettepanekule vastas kostja, et on nõus lastele maksma 748,08 eurot, kuni laste täisealiseks saamiseni, kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses ei ole tal võimalik kompromissi hageja seadusliku esindajaga ühiselt allkirjastada. Kostja märgib, et kui praegune vastus kohtule ei sobi siis mõistke elatis välja kohtu äranägemisel. Kostja palub talle rohkem enam mitte kirju saata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
13. Kostja G S võttis esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi).
14. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1. 10.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

11.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
2. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).
5. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). 15. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 16. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.

1. a on 282,31 eurot, mida 3 indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil. 17.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Eelneva tõttu saab hageja I ja hageja II puhul ühe lapse kohta maha arvata 80 eurot (80 : 2 + 450:2 = 225 : 2 : 3) ning hageja III puhul 100 eurot (100 : 2 + 450 : 2 : 2 : 3).

§ 101

lg-t 7 arvestades vähendatakse käesolevas asjas teise ja kolmanda lapse elatist 15% võrra.

1. Seadusest tulenevalt on S Sa elatis 264,24 eurot (baassumma 282,31 + 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 – lapsetoetus 40 – lasterikka pere toetus 37,50). N Sa elatis 224,60 eurot (282,31 + 59,43 – 40 - 37,50 = 264,24 eurot, mida vähendatakse 15 % võrra). K Sa elatis 254,24 eurot (282,31 + 3% 59,43 – 50 – 37,50). Kokku kolme lapse seadusest tulenev elatis on 743,08 eurot.
2. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
3. Hageja on palunud välja mõista elatis miinimummääras, kuni hagejate täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas.

Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 21.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus G Salt K Sa, N Sa ja S Sa kasuks elatise alates 02.04.

1. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4. 22. Ts

MS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Hagejad ei ole märkinud elatise tasumise kuupäeva, arvestades, et

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hagiavalduses märgitud arveldusarvele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4
2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5