← Eesti

2-25-855/8

Obsah (4)§ 450§ 468§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS (osaline lahend) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 450

lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et asjas saab kostja II suhtes teha õigeksvõtul põhineva osaotsuse, kostja I suhtes menetlus jätkub. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-855 või olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nii tagasiulatuva kui ka jooksva elatise nõude, milline on arvutatud PKS § 101 alusel. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu rahuldab hagi elatise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. 6.

§ 468

lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja ei ole

§ 164

lg-s 3 sätestatud asjaolusid välja toonud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja välja ei mõista. 8. Kohus selgitab kostjale II, et juhul kui kostja II soovib hagejaga suhelda ja eestkostja seda ei võimalda, on kostjal II võimalik esitada kohtule avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Siinkohal palub kohus kostjal II kaaluda avalduse perspektiivikust, arvestades kostja II viibiskohta. Mõistlik oleks lapsega suhte loomisega/taastamisega tegeleda siis, kui kostja II vabadus ei ole piiratud ja elukorraldus stabiilne. Eelkõige tuleks selles küsimuses teha koostööd lapse eestkostjaga. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.