2-24-143950/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming ja selle tegemise viis Harju Maakohus Liisi Vernik

1. mai 2025, Tallinn 2-24-143950 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: E. F. L. (isikukood XXX) Hageja II: K. L. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: K. L. (isikukood XXX, epost XXX) Kostja: M. L.-M. (isikukood XXX; e-post XXX) E. F. L. ja K. L. hagi M. L.-M. vastu elatise nõudes kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Kinnitada E. F. L. ja K. L. ning M. L.-M. vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 M. L. M. tasub E. F. L.le täiendavalt elatist perioodi eest 02.12.2024 kuni 31.03.2025 kokku summas 400 eurot 5 kuu jooksul igakuiste maksetena 80 eurot kuus E. F. L. arvelduskontole nr EEXXX. Esimene makse toimub 10.05.
3. 1.2 M. L. M. tasub K. L.le elatist perioodi eest 02.12.2024 kuni 31.03.2025 kokku summas 300 eurot 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 25 eurot kuus K. L. arvelduskontole nr EEXXX. Esimene makse toimub 10.05.
4. 1.3 M. L. M. tasub E. F. L.le elatist alates 01.04.2025 kuni E. F. L. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 250 eurot kuus. 1.4 M. L. M. tasub K. L.le elatist alates 01.04.2025 kuni K. L. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 212 eurot kuus. 1.5 E. F. L. elatis tuleb tasuda
5. kuupäevaks E. F. L. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „elatis“. 1.6 K. L. elatis tuleb tasuda
6. kuupäevaks K. L. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega “elatis”. 1.7 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-143950 E. F. L. ja K. L. hagis M. L.-M. vastu elatise nõudes.
8. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on E. F. L. ja K. L. hagi M. L.-M. vastu elatise nõudes. 24.04.2025 esitas kostja kohtule allkirjastatud kompromissi. 02.05.2025 esitasid ka hagejad kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 2