Obsah (11)

§ 21§ 26§ 27§ 35§ 41§ 54§ 5§ 8§ 28§ 16§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15377 Tsiviilasi I.W võlgade ümberkujundamise menetlus M

§ 21lg.1 alusel.

Kõigi võlausaldajate põhinõudeid on vähendatud 20%. Kõrvalkohustused on kõigil nõuetel maha arvestatud. Arvestatud on, et võlausaldajad saavad põhisummast võimalikult suure osa tagasi. Võlgnik on vanaduspensionär, kes töötab miinimumpalgaga. Tööl käimise motivatsiooniks on teadmine, et võlgnik suudab tasuda enda kohustused/võlad ja säilitab enda madala väärtusega kodu (väike korter 29,5 m2 maapiirkonnas, mis vajab kapitaalremonti, majas korteriühistu ei toimi). Võlgnik tunnistab valesid majanduslikke otsuseid ja võtab vastutuse oma majandusliku 3 olukorra pärast. Ta on valmis enda sissetulekust igakuiselt tasuma praktiliselt poole, et vähendada oma võlakoormat. Pankroti korral läheb korter müüki, lisanduvad lisakulud seoses pankrotihalduri töö ja notariaalsed kulud seoses müügi protsessiga. Orienteeruvalt jääb korteri müügist võlgniku nõuete katteks 5000 eurot. Pankroti korral peab võlgnik üürima omale korteri. Hüpoteetiliselt kogutav eraldis pankroti korral on 24 680 eurot. See on võimalik, kui võlgniku sissetulek püsib samal tasemel. Võlgniku sotsiaalne ja majanduslik olukord halveneksid oluliselt seoses füüsilise isiku pankroti ja kohustustest vabastamise menetlusega. Suure tõenäosusega ei jätkaks võlgnik tööl käimist või paluks vähendada töökoormust, kuna motivatsioon langeb kui oma kodu ära müüakse, tuleb üürikorterisse kolida. See toob omakorda lisakulud, samuti tuleb arvestada töökoha ja üürikorteri vahelist vahemaad. Eelduslikult jääks võlgnik pensionile, see tähendab sissetuleku olulist vähenemist. Sellisel juhul pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse raames suudaks võlgnik koguda eraldisi 5000 (korteri müük) + 1000 (vabatahtlike eraldiste suurus) =

1. Võlgade ümberkujundamise menetlusega jääb võlgnikule alles oma kodu ja ta tasub igakuiselt võlausaldajatele 650 eurot. Suuremat igakuist kuumakset ei poolda, sest kui mõni kuu sissetulek on madalam (haigus, puhkus), siis jääb võlgnik kuumakse tasumisega hätta. Kui võlgnik suudab kokkuhoidlikult elada ja koguda lisaraha, saab ta teha nii öelda ettemaksu ja maksegraafiku aeg lüheneb. Võlgade ümberkujundamise kava pikkus (aeg) on praktiliselt sama pikk kui pankoti ja kohustustest vabastamise menetluse aeg (kolm kuni neli aastat), kuid võlausaldajate nõuetest saab suurema tõenäosusega põhinõuded tasutud 80% ulatuses ehk see on neile kasulikum kui teine menetluse liik. 31 251,82 : 650 eurot = 48kuud ehk 4 aastat. Usaldusisik ei poolda pikemat perioodi tulenevalt võlgniku vanusest, võla suurusest.
2. Usaldusisik saatis 05.03.2025 ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha võtmiseks. B2 Impact OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Revensen OÜ, Svea Finance AS ja kohtutäitur K.M olid koostatud kavaga nõus
3. Kavas on väljatoodud kaheksa võlausaldajat. Seisukoha saamiseks päringu esitanud usaldusisikule andis Primero Finance OÜ teada, et nemad loovutasid enda nõude Aktiva Finance Group OÜ-le detsembris
4. Antud menetlus algatati 07.11.
5. Mõlemad võlausaldajad vastasid algsele usaldusisiku päringule 13.11.2024, mis näitab, et nad olid teadlikud menetluse toimumisest. Kumbki võlausaldaja ei teavitanud usaldusisikut loovutamistehingust. Julianus Inkasso OÜ esindab Aktiva Finance Group OÜ-d, menetluses on kaks nõuet kokku põhisummas 11 504,37 eurot. 06.03.2025 e-kirjaga edastas Julianus Inkasso OÜ usaldusisikule endise Primero Finance OÜ nõude suurused, mis kattuvad vara- ja võlanimekirjas algse võlausaldaja esitatud summadega. Seoses Primero Finance OÜ poolt teisele võlausaldajale müüdud nõudega, tegi usaldusisik kavas vastavad muudatused (liites Primero Finance OÜ ja Julianus Inkasso OÜ nõuded).
6. Julianus Inkasso OÜ ei nõustunud kavaga ning esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks on täitedokumendid. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile 2-18-15384 seoses võlausaldajate kehvemast olukorrast võlgade ümberkujundamiskava kohaselt kui võlgniku vara võõrandamise korral pankrotimenetluses.
7. Kavas on seitse pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kuna kõigi võlausaldajate põhinõudeid on vähendatud 20%, kõrvalkohustused on kõigil nõuetel maha arvestatud, tasumine toimub 48 kuu jooksul, kokku 31 251,82 eurot. Kuumaksed kokku on 650 eurot (47 kuud) ja 701,82 eurot viimasel kuul. Oma nõusolekut kavaga on kinnitanud kuus, so 85,71 % kavasse jäänud võlausaldajat, kelle võlasumma moodustab kokku 70,55 % võlausaldajate kogunõuetest. Lisaks maksekäskude korral on riigilõiv ja menetluskulud arvestatud põhinõude sisse, seega on arvestatud täiendavate kuludega. Täitemenetluse kulud on nagu nii võlgniku kanda. Kinnisasi on madala väärtusega 4 võrreldes kogu kohustuse hulgaga. See on võlgniku kodu, mis motiveerib eakat võlgniku jätkama tööl käimist, kuigi ta võiks vanuse tõttu jääda koju pensionit nautima.
8. Võlgniku nõuded on kohtutäitur K.M büroos peatatud. Pangakontole on seatud miinimumpalga suurune limiit. Ülejäänud sissetulek koguneb nö pilve – finantsilised vahendid on pangakontol olemas, kuid neid ei saa võlgnik iseseisvalt kasutada. Sellega seoses palub usaldusisik koos kava kinnitamisega tõsta võlgniku arestivaba limiit 2000 eurole. Sellisel juhul säilib võlausaldajate nõuete järjekord seoses peatatud täitemenetlusetega võlgniku sissetulekule, kuid võlgnik saab ise kasutada enda sissetulekuid. Samuti on arvestatud koheselt võimalusest, et võlgniku igakuine sissetulek suureneb. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. 12.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja. Julianus Inkasso OÜ vastuväite kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks täitedokumendid. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile 2-18-15384 seoses võlausaldajate kehvemast olukorrast võlgade ümberkujundamiskava kohaselt kui võlgniku vara võõrandamise korral pankrotimenetluses. 13.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kuus pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (85,71 %) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 70,55 %. 14. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud

§ 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas toodud ulatuses rahuldada. 15. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (

§ 35lg 3).

Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

16.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 3 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 554 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

1. Usaldusisik on esitanud kohtule aruande tehtud töö sisu ja mahtude kohta ning tasutaotluse, paludes määrata tasuks 902 eurot (11 tundi x 82 eurot). Usaldusisik palub tasu kanda Mittetulundusühing Nõutuba arveldusarvele EE
2. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas

§ 54lõikes 5 sätestatud tasu suurusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 902 eurot, mis kuulub tasumisele võlgniku poolt rahandusministeeriumi pangakontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt. 18.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 19.

§ 28

lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite.

1. Usaldusisik esitas taotluse kohustada kohtutäitur K.M-i tõstma koos kava kinnitamisega võlgniku arestivaba limiit 2000 eurole. Sellisel juhul säilib võlausaldajate nõuete järjekord seoses peatatud täitemenetlusetega võlgniku sissetulekule, kuid võlgnik saab ise kasutada enda sissetulekuid. Samuti on arvestatud koheselt võimalusest, et võlgniku igakuine sissetulek suureneb
2. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Võlgniku pangakonto on kohtutäituri poolt arestitud ning kontol oleva raha kasutamisele on seatud piirang miinimumpalga ulatuses. Kohtutäituri poolt pandud areste tühistada ei saa (kontot arestist vabastada), sest siis kaotaksid võlausaldajad oma nõude täitmise järjekoha. Samas on võlgnik praegu olukorras, kus kohus on algatanud tema võlgade ümberkujundamise menetluse, kinnitab kava ning võlgnikul tuleb hakata tegema kava alusel makseid võlausaldajatele. Lisaks kava täitmisele on võlgnikul vaja tasuda usaldusisikule töö eest tasu ning samas täita ka oma igakuiseid kohustusi, sh igakuised elamiskulud. Kohtutäituri poolt kontole pandud limiidi tõttu (limiit on seatud TMS § 1xx lg 1 alusel mittearestitava miinimumina 886 eurot) ei suudaks võlgnik ilmselt kõiki kohustusi täita. Seega on pangakontol olev limiit kava täitmisele ja menetluse eesmärgi saavutamisele takistuseks. Kohus leiab, et menetluslikult otstarbekas on võlgniku pangakonto limiidi tõstmine võlgniku taotletud määrani, sest selliselt jäävad pangakontol olevad arestid püsima ja võlausaldajatel säilivad arestimisaktide alusel nõuete täitmise järjekorrad. Samal ajal on võlgnikul võimalik kava hakata korrektselt täitma, maksta usaldusisikule tema tasu ning ka ennast ülal pidada. Taotletud limiit 2000 eurot on mõistlik, see võimaldab võlgnikul kava korrektselt täita ja end ülalpidada. Kohtutäituril tuleb võlgniku Swedbank AS-i pangakontol olevat mittearestitavat summat tõsta kava kinnitamisele järgnevast kuust kuni menetluse lõpuni 2000 euroni kuus. Limiidi muutmine on seotud võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgipärase läbiviimisega ja limiidi muutmist ei takista täitemenetluse peatunud olek. Nõuete täitmise garanteerimiseks ning võlgniku vara säilitamiseks ja võlausaldajate huvide tagamiseks peab kohus vajalikuks

§ 16

lg 3 p 4,

§ 10, Pankr

S § 18 lg 1, TsMS § 378 lg 1 p 10 ja PankrS § 20 lg 1 alusel keelata võlgnikul kogu oma vara käsutamine usaldusisiku nõusolekuta. Sellisel viisil on võlgniku vara käsutamine ja nõuete täitmine usaldusisiku kontrolli all, sh pangakonto, millelt võlgnik peab hakkama makseid tegema. Kohus leiab, et

§ 16

lg 3 teises lauses sätestatud meetmeid on võimalik kohaldada ka pärast usaldusisiku nimetamist ja võlgade ümberkujundamise menetluses. Meetmete 6 rakendamine ei ole piiratud üksnes usaldusisiku nimetamise ajahetkega. Meetmete rakendamine muul ajal kui usaldusisiku nimetamisel aitab kaasa maksejõuetuse, sh võlgade ümberkujundamise, menetluse tõhusale läbiviimisele. Sellist käsitlust toetab kohtu hinnangul ka

eelnõu seletuskiri, milles on mh märgitud, et abinõu peab aitama kaasa kas võlgade ümberkujundamise menetlusele või tagama maksejõuetusavaldust. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 7