) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 28.16.2022 sõlmitud laenuleping nr xxx, millega kostja sai laenu 9675 eurot, intressimääraga 30,93% aastas, lepingutasuga 575 eurot ja haldustasuga 4% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (detsembri 2022, jaanuari ja veebruari 2023) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 28.02.2024 kostjale täiendava tähtaja (27.03.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 01.04.2024. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 05.06.2024, mida täpsustas 17.09.2024. Kohus võttis avalduse 18.09.2024 menetlusse.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Aadressi xxx korteriomanik kinnitas 20.05.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. 30.04.2024 aadressil xxx, saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega – ei ela/asu aadressil. Kohus saatis hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 23.09.2024 e-posti aadressil xxx ja xxx kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 23.09.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 09.10.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 1,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 180 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 630 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 830 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et hagihind on
ja § 133 lg 2 alusel 6 211,12 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel on riigilõiv 630 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu kokku 910 eurot, s.o 280 eurot ettenähtust enam. Enammakstud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada taotlus kohtule (e-posti aadressil hmktallinn.menetlus@kohus.ee). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.