← Eesti

3-24-2205/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprillil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2205 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa

) § 9 lg p 2 kohaselt on töötul kohustus osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Järgmise nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavas (

§ 7lg 3).

3.

  1. Kaebaja käis töötukassas isiklikult kohal
  2. augustil
  3. Talle tehti teatavaks tegevuskava ning järgmise pöördumise aeg ja viis. Kaebaja pidi uuesti vastuvõtule tulema
  4. augustil 2024 kell 15.
  5. Kaebaja nõustamisele ei tulnud. Juhtumikorraldaja helistas talle, et selgitada välja tulemata jätmise põhjus ja leppida kokku edasised tegevused. Kaebaja kõnele ei vastanud. Juhtumikorraldaja saatis kaebajale
  6. augustil 2024 e-kirja, milles määras uue nõustamise aja
  7. augustil 2024 kell 10.
  8. Ka seekord ei tulnud kaebaja kohale ega teatanud tulemata jätmise põhjust. Kaebaja ei ole vastuse esitamise ajaks juhtumikorraldajaga ühendust võtnud. Kuna kaebaja viimasest 2

(7)3-24-2205 nõustamisel osalemisest (
  1. augustil 2024) oli möödas üle 30 päeva, tuli tema töötuna arvelolek lõpetada alates
  2. septembrist
  3. 3.
  4. Kaebaja oli alates
  5. augustist 2024 teadlik nõustamiskohtumise ajast ja viisist. Kaebaja on olnud pidevalt seisukohal, et töötukassas koha peal käimine on mõttetu. Seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks jätta kohale tulemata (vt ka Tallinna Halduskohtu
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-22-2435). Kaebaja kasutab oma ekirjades vastustajale ebatsensuurseid väljendeid ja solvanguid. 3.
  8. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed. Töötukassal pole kaalutlusõigust, et otsustada, kas lõpetada inimese töötuna arveolek või mitte. Töötukassa ei lõpeta inimese töötuna arvelolekut üksnes juhul, kui nõustamisel osalemata jätmiseks on mõjuv põhjus. Seda peab inimene töötukassale tõendama. Töötukassal on õigus hinnata, kas esitatud põhjus lugeda mõjuvaks või mitte. 3.
  9. Vastustaja on teinud kaebajaga koostööd. Vastustaja on üritanud välja selgitada kaebaja nõustamiselt puudumise põhjuseid. Vastustaja on korra juba kaebajale vastu tulnud ja pikendanud kohale tuleku tähtaega. 3.
  10. Nõustamise viisi üle otsustades arvestab töötukassa inimese soovi ja võimalust tööd leida. Kaebaja puhul oli põhjendatud nõuda koha peale tulekut. Kaebaja on olnud töötu juba pikemat aega. Kaebaja viimane pikem töösuhe lõppes tema CV järgi
  11. a-l. Kaebaja ei osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates tegevustes. Eeldada võib, et kaebajal on töö leidmisel raskusi ning suurem vajadus nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja ootusi, valmisolekut ja tegelikku võimalust tööle asuda. 3.
  12. Töötuna arvel oleval inimesel on ravikindlustus. See kehtib ka kuni kuu aega pärast arveloleku lõppu. Kaebaja ravikindlustus lõppes
  13. oktoobril
  14. Kaebajal ei saanud seega kahju tekkida. 3.
  15. Mittevaralise kahju hüvitamiseks (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1) ei ole alust. Kuigi vastustaja tegevus võis põhjustada kaebajale teatavaid ebamugavusi ja muret, ei ületa see lävendit, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks või muuks RVastS § 9 lg-s 1 alla kuuluvaks teoks. 3.
  16. Kaebaja kahjunõue on tõendamata. Kuna mittevaralist kahju pole tekkinud, pole vaja hinnata muid nõude eeldusi.
  17. Kaebaja esitas
  18. veebruaril 2025 avalduse, millele lisas Tervisekassa kinnituse selle kohta, et tal ei olnud
  19. a juulikuus tervisekindlustust. Tervisekassa
  20. veebruari
  21. a selgituse järgi oli kaebaja kindlustatud järgmistel ajavahemikel:
  22. aprillist 2023 kuni
  23. veebruarini 2024;
  24. aprillist 2024 kuni
  25. juunini 2024;
  26. augustist 2024 kuni
  27. oktoobrini 2024 ja alates
  28. jaanuarist
  30. Vastustaja esitas
  31. märtsil 2025 seisukoha, milles selgitas järgmist. 5.
  32. Üldjuhul säilib ravikindlustus kogu töötuna arveloleku aja. Ravikindlustus ei teki aga alati töötuna arvelevõtmisest. Kaebaja esitas avalduse töötuna arvele võtmiseks
  33. juulil
  34. Töötukassa võttis ta arvele samal päeval tehtud otsusega. Sotsiaalmaksuseadusest (SMS) tulenevalt tekkis kaebajal seejärel ravikindlustus
  35. augustist
  36. 3
(7)3-24-2205 5.
  1. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab töötukassa sotsiaalmaksu inimeste eest, kes on töötuna arvele võetud. Sotsiaalmaksu makstakse alates
  2. päevast inimese töötuna arvele võtmisest arvates (SMS § 6 lg 3 1). Ravikindlustuse tekkimise eelduseks on sotsiaalmaksu maksmine. Töötuna registreeritud inimesed on seega ravikindlustatud alates
  3. arvel oleku päevast. Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja ning kehtib veel kuu aega pärast töötuna arveloleku lõppu (ravikindlustuse seaduse § 7 lg 2). 5.
  4. Kaebaja võeti töötuna arvele
  5. juulil
  6. Tema töötuna arvelolek lõpetati
  7. septembril
  8. Seega kehtis kaebaja ravikindlustus
  9. augustist 2024 kuni
  10. oktoobrini
  11. Vastustaja ei saa muuta ravikindlustuse perioode. Vastustaja on taganud kaebajale ravikindlustuse olemasolu, lähtudes õigusaktides sätestatust. 5.
  12. Vastustajale esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks
  13. a juulis olnud broneeritud mõni arstivisiit, mis oleks ravikindlustuse puudumise tõttu ära jäänud. Kaebaja esitatud väljavõtetest arstile pöördumiste kohta nähtub, et valu alakõhus hakkas kaebajal
  14. augustil
  15. Samal päeval pöördus ta eriarsti vastuvõtule. Lõplikus kliinilises diagnoosis on märgitud, et valu algas
  16. augustil
  17. Kaebajal oli siis ravikindlustus. 5.
  18. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et ta ei saanud pöörduda arstile ning kaebaja pidi kannatama valu. Samas ei kinnita kaebaja terviseandmed, et tal esineks mõni tõsisem terviseprobleem, mis vajanuks ravi.
  19. augustil 2024 tehtud UH-uuring ei kinnita selliseid objektiivseid kaebusi, mis võiks põhjustada valusid. Kaebajale on raviks määratud üksnes ravim Zopitin 7,5 mg, mida teadaolevalt kasutatakse unehäirete raviks. Seega pole tõendatud, et kaebajal esinesid juulis 2024 tugevad kannatused valu tõttu alakõhus. 5.
  20. Pigem tekitas töötukassaga asjaajamine ja nõue käia töötukassas koha peal kaebajale stressi ja ebameeldivust. Riigikohtu praktikas on leitud, et sedalaadi ebameeldivused nagu stress, nördimus ja ebakindlus ei ole käsitatavad mittevaralise kahjuna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad inimesele põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (Riigikohtu halduskolleegiumi
  21. septembri 2022 otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Ravikindlustuse kaotamist ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks või tervise kahjustamiseks. Tegemist on töötuna arvelolekuga kaasneva õigusliku tagajärjega.
  22. Kohus uuendas
  23. märtsi
  24. a määrusega asja arutamise. Pärast kohtuotsuse aja määramist esitatud avalduste järgi ei ole kaebuse lahendamiseks oluline see, mis põhjustel lõpetati kaebaja töötuna arvelolek
  25. septembril
  26. Oluline on hoopis see, miks lõppes kaebaja ravikindlustus
  27. juunil
  28. Eeldatavasti lõpetati kaebaja töötuna arvelolek umbes kuu aega varem. Kaebuse lahendamiseks on kohtul seega vaja selgitada, mis alusel see toimus ja kas töötukassa vastav otsus oli põhjendatud. Selleks vajalikke dokumente ja selgitusi pole töötukassa aga esitanud.
  29. Töötukassa esitas
  30. aprillil 2025 seisukoha. 7.
  31. Kaebaja võeti töötuna arvele töötukassa
  32. märtsi
  33. a otsusega.
  34. märtsil 2024 koostatud tegevuskava järgi määrati kaebajale järgmiseks nõustamise ajaks
  35. aprill 2024 kell 14.
  36. Tegevuskava ja järgmise nõustamiskohtumise aeg saadeti kaebajale e-kirjaga
  37. märtsil
  38. Kaebaja nõustamisele ei tulnud. Nõustaja helistas seepeale kaebajale. Kaebaja ütles, et unustas teada anda, et ta ei plaaninudki kohale 4
(7)3-24-2205 tulla. Kaebajat nõustati telefoni teel. Talle selgitati, et tal on kohustus osaleda nõustamisel kindlaks määratud viisil. 7.
  2. aprilli
  3. a tegevuskavas määrati kaebajale järgmise nõustamiskohtumise ajaks
  4. mai 2024 kell 12.
  5. Nõustamine pidi toimuma töötukassas koha peal. Tegevuskava koos infoga kohtumise kohta saadeti kaebajale ekirjaga
  6. aprillil
  7. Kaebaja nõustamisele ei ilmunud. Nõustaja helistas kaebajale, kuid kaebaja ei vastanud telefonile. Nõustaja saatis kaebajale samal päeval e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud.
  8. mail 2024 helistas nõustaja uuesti kaebajale. Kaebaja andis teada, et ei saanud kokkulepitud ajal kohale tulla haigestumise tõttu ja palus uut aega. 7.
  9. Uueks ajaks määrati
  10. mai 2024 kell 17.
  11. Kaebaja kohale ei tulnud. Nõustaja helistas kaebajale, kuid kaebaja ei vastanud. Nõustaja saatis kaebajale
  12. mail e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud. 7.
  13. Kuna kaebaja ei osalenud nõustamisel töötukassas vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ilma mõjuva põhjuseta, lõpetati tema töötuna arvelolek
  14. juuni
  15. a otsusega tagasiulatuvalt alates
  16. maist 2024 (

§ 12lg 1 p 1).

Vaatamata sellele tasus vastustaja kaebaja eest sotsiaalmaksu kuni

  1. juunini
  2. Kaebaja ravikindlustus lõppes
  3. juunil
  4. 7.
  5. Kaebaja ei ole ära näidanud objektiivseid asjaolusid, mis õigustaks määratud ajal ja viisil nõustamisel osalemata jätmist. Kaebaja on olnud teadlik nõustamiskohtumise ajast ja viisist.
  6. juuni
  7. a otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja on kaebajaga koostööd teinud ja tulnud korduvalt kaebajale vastu. Kaebaja ei ole seevastu kuigi koostööaldis, ei käitu viisakalt ega suhtu vastustajasse austusega. 7.
  8. Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine tagasiulatuvalt
  9. maist 2024 oli õiguspärane. Seega oli õiguspärane ka ravikindlustuse lõppemine juunis
  10. Vastutaja pole oma tegevusega kaebajale juulis 2024 ega ka muul ajal kahju tekitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Töötukassa on õigesti selgitanud, et ravikindlustuse lõppemine on töötuna arveoleku lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega tuleb kontrollida, kas töötukassa
  12. juuni
  13. a otsus lõpetada kaebaja töötuna arveolek (digitoimiku leht (dtl) 103) oli põhjendatud. 9.

§ 9

lg 1 p 2 järgi on töötul kohustus osaleda nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavasse (

§ 7lg 3 viimane lause).

Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. 10. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida (

§ 9lg 2).

Nimetatud sättest tulenevalt ei saa inimene ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleb. Samuti ei tulene sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Sätte sõnastusest tuleneb, et nõustamisviisi otsustab töötukassa. Töötukassal tuleb välja selgitada inimese soovid ja eelistused, kuid mõjuvate põhjuste esinemisel võib nendest kõrvale kalduda. 11. Kohus nõustub vastustajaga, et nõue ilmuda nõustamisele töötukassa esindusse koha peale oli põhjendatud, vaatamata kaebaja vastupidisele soovile. Kaebaja on olnud töötu pikema aja vältel ega osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist 5

(7)3-24-2205 soodustavates meetmetes (vt ka Tallinna Halduskohtu
  1. mai
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-22-2435, p 22). Seega kuulub kaebaja riskirühma, kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ning suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata inimese ootusi ning valmisolekut ja võimalust tööle asuda. Seega oli nõustamisviisi valik põhjendatud. 12.

§ 12

lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse inimese töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui ta vähemalt kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Töötukassa lõpetas kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates

  1. maist
  2. Kohus nõustub sellega, et alus lõpetada kaebaja töötuna arvelolek esines juba sellest ajast. Kaebaja ei ilmunud
  3. märtsi
  4. a tegevuskavas (dtl 105) määratud
  5. aprilli
  6. a nõustamiskohtumisele. Ka ei ilmunud kaebaja järgmisele talle määratud nõustamiskohtumisele
  7. mail 2024, väites töötukassale tagantjärgi, et oli haige. Väidet kinnitavaid dokumente ta töötukassale ei esitanud (vt
  8. mail 2024 koostatud tegevuskava, dtl 107). Töötukassa määras kaebajale uue nõustamiskohtumise
  9. maiks 2024, kuhu kaebaja samuti ei ilmunud.
  10. Pärast
  11. maid 2024 ilmnenud asjaolud kinnitasid, et kaebajal polnud juba aprillis 2024 põhjust kohtumisele mitte ilmuda. Kaebaja pole käitunud heauskselt ega täitnud oma kohustusi. Kaebaja ei ilmunud nõustamistele põhjusel, et ei pidanud töötukassasse koha peale tulekut vajalikuks. Nagu märgitud, pole kaebajal õigust selle üle otsustada. Seda on kohus kaebajale selgitanud ka
  12. mai
  13. a otsuses kohtuasjas nr 3-22-2435 (p 21). Praeguse juhtumi asjaoludel tuleb töötukassa otsust lõpetada kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt pidada põhjendatuks (vt ka haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 koosmõjus lg 2 p-ga 3). Otsuse mõju kaebajale leevendas see, et kaebaja ravikindlustus säilis vaatamata tagasiulatuva mõjuga otsuse tegemisele kuni otsuse tegemise kuupäevani.
  14. juuli
  15. a otsusega (dtl 69) võttis töötukassa kaebaja taas töötuna arvele. Kaebaja ravikindlustus taastus
  16. augustist
  18. RVastS § 7 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Oluline on ka see, kas kahju olnuks võimalik vältida RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna töötukassa otsus oli õiguspärane, ei rikkunud see kaebaja õigusi. Isegi kui otsus oleks õigusvastane, tuleks kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasutanud võimalust esitada nõue töötukassa
  19. juuni
  20. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks (RVastS § 3). Otsuses on kaebajale selle vaidlustamise korda selgitatud.
  21. Eeltoodu põhjal pole kaebuse lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebajale on tema väidetud kahju tekkinud. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja kaebaja jättis kasutamata esmase õiguskaitsevahendi töötukassa otsuse vaidlustamise näol.
  22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seetõttu nende endi kanda.
  23. Kuna otsus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, tuleb kaebaja nimi otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 6

(7)3-24-2205 Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.