KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 23.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-136744 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i ha

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 5.1. Hagiavaldus ei sisalda sama nõuet, mille hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses. Praegune nõue ei tulene maksekäsuavalduses viidatud 01.11.2023 lepingust nr 20113264, vaid 24.10.2023 osamaksetega vara müügilepingust ja 24.10.2023 nutikindlustuslepingust. 5.2.

§-dest 486 ja 487 (eelkõige § 486 lg-st 2) järeldas maakohus, et menetleda saab ainult maksekäsuavalduses toodud nõuet. Seetõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda.

Hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik käesoleva tsiviilasja raames saavutada, sest hageja ei esitanud maksekäsu avalduses märgitud nõuet ja selle põhjendusi kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus selgitas, et hagejal on võimalik esitada oma nõue uuesti eraldiseisva tsiviilasjana. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 6. Hageja esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub hageja talle tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Hageja selgitas maksekäsu- ja hagiavalduses viidatud numbrite erinevuse põhjuseid ja leidis, et kui kohtu jaoks oli arusaamatu lepingu numbri vastavus, tulnuks anda

§ 340¹ lg 1 alusel puuduste kõrvaldamise võimalus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2 ls 2).

Määruskaebus rahuldatakse.

1. Maakohus eksis menetlusnormide kohaldamisel, kui keeldus hagi menetlusse võtmast. Kuigi õige võib olla maakohtu järeldus, et hageja esitas hagiavalduses uuel alusel nõude, ei takista see rahalises nõudes esitatud hagi menetlemist ja hagejal ei ole vaja pöörduda kohtusse uue tsiviilasja algatamiseks. 8.
2. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekut hagimenetluseks reguleerivatel

§-de 486 ja 487 sätetel ei ole sellist toimet nagu maakohus neile omistas.

§ 487

lg 1 ls 1 järgi kohustab kohus avaldajat (hagejat) esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sellest ei saa järeldada, et hageja peab tuginema täpselt samale nõudele nii eseme kui aluse poolest. Hagejal oleks ka hilisemas menetluses võimalik oma nõuet muuta (

§ 206lg 1, § 376 lg 1).

Sarnaselt ei ole takistust muuta nõuet, sh selle alust maksekäsu- ja hagimenetluse vahel. 8.2. Sarnaselt on erialakirjanduses leitud, et nõude põhjendamine

§ 487

lg 1 ls-s 1 ette nähtud korras ei välista, et hageja muudab hagimenetluses oma nõuet, mh vähendab või suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Hagimenetluses on esmane haginõue kohtule siduv, st tegu ei ole hagi muutmisega

§ 376tähenduses, milleks peaks olema vastaspoole või kohtu nõusolek.

Samuti ei pea selles faasis rääkima haginõuete liitmisest (

§ 374

). Siiski peab hageja arvestama, et maksekäsu kiirmenetluse aegumist peatav toime (

§ 486

lg 2) mõjub üksnes selles osas, milles maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud nõuded kattuvad (

komm III, § 487, p 3.1.1.c). 2

§ 371lg 2 p 2 tingimused.

Samuti ei õigusta hagi menetlusse võtmisest keeldumist

§ 3401 lg 2 ja § 487 lg 3.

Neil põhjustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohus peab hagi menetlusse võtmist uuesti kaaluma. 8.

1. Maakohtul tuleb kontrollida, kas hageja esile toodud asjaoludel võib nõue vähemalt osaliselt tuleneda tarbijakrediidilepingust. Osamaksetega vara müügilepinguga koos võisid pooled sõlmida müügi rahastamiseks lepingu, mis õiguslikult kvalifitseerub tarbijakrediidiks. Kui see on nii, siis on otstarbekas kohustada hagejat juba enne hagi menetlusse võtmise otsustamist esitama kohtule kogu vajalik teave, mis võimaldab kontrollida tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude põhjendatust ka juhul, kui kostja ei esita sellele vastuväiteid (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13; sisuliste tingimuste kohta nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14 koos selle alapunktidega). 8.
2. Lisaks tuleb maakohtul kontrollida, kas hageja väited hagi alusena nimetatud kahe lepingu ülesütlemise osas on piisavad, et saavutada hagi rahuldamine. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Kui tarbijale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 ls 1 järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine tühine. Sellisel juhul peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja märkima, mis kuupäevast alates on leping lõppenud (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 14). Kui krediidiandja ei too hagiavalduses esile, mis kuupäeval andis ta tarbijale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja mis kuupäevast alates lõppes tarbijakrediidileping, siis ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused hagiavaldusega tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25.6).
3. Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend

§ 173lg 1 tähenduses ja menetluskulude jaotust selles ei märgita.

Kulud jaotab

§ 173lg 3 ls 2 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.

10. Hageja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab ringkonnakohus

§ 150lg 1 p 5 alusel rahuldada, sest kaebemenetluses pole teisi osalisi.

Kaebuselt tasuti lõivu 70 €, mis tagastatakse taotluses märgitud saajale ja pangakontole. 11. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 372lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3