Obsah (12)

§ 442§ 163§ 5§ 230§ 173§ 138§ 144§ 172§ 4842§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-144517 Tsiviilas

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 889,29 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 17.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 07.02.2025 hagi Y Zi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3. Vastavalt 07.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS (esialgne krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 268,14 eurot, intresse 222,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,84 eurot, sissenõudekulusid 25 eurot;
4. Järelmaksulepingu nr xxx kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1489 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 30,13% aastas: krediidisumma 1489 eurot, osamakse suurus 101,24 eurot, intressimäär 14,90% aastas, viivisemäär 14,90% aastas, maksetähtaeg iga kuu
5. kuupäev, periood 15.05.2023 kuni 15.10.
7. Järelmaksulepingu nr xxx osas on kostja teinud tagasimakseid kokku 1322,13 eurot (dtl 65-66), millest põhiosa katteks 1220,86 eurot, intressi katteks 95,26 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 1,01 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot.
8. Kostja rikkus lepingust tulenevat osamakse tasumise kohustust, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.
10. Vastavalt 07.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS (esialgne krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 250,17 eurot, intresse 36,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 37,49 eurot.
11. Krediidilepingu nr xxx kohaselt sai kostja krediiti 300 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 45,09% aastas: krediidisumma 300 eurot, intressimäär 37,80% aastas, viivisemäär 37,80% 2 2-24-144517 aastas, maksetähtaeg iga kuu
12. kuupäev. Kostja arvelduskontole on 31.05.2023 välja makstud krediit 300,00 eurot ja 10.07.2023 krediit 58,48 eurot.
13. Lepingu tingimustest ja teabelehe punktist 2 tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt
14. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast.
15. Krediidilepingu nr xxx osas on kostja teinud tagasimakseid kokku 224,60 eurot, millest põhiosa katteks 108,31 eurot, intressi katteks 90,89 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,50 eurot, kiire väljamaksetasu katteks 19,90 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot.
16. Kostja rikkus lepingust tulenevat osamakse tasumise kohustust, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva, s.o 15.06.2024 (12,40 eurot), 15.07.2024 (11,98 eurot) ja 15.08.2024 (7,18 eurot).
17. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidilepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja 30.08.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 13.09.
18. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o järelmaksulepingu nr xxx puhul 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.2024 maksetega ning krediidilepingu nr xxx puhul 15.06.2024 (12,40 eurot), 15.07.2024 (11,98 eurot) ja 15.08.2024 (7,18 eurot) maksetega. Krediidiandja luges lepingud 14.09.2024 seisuga ülesöelduks, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
19. Hageja teavitas 01.10.2024 kostjat, et XXX AS (esialgne võlausaldaja) loovutas kostja vastased nõuded B2 Impact OÜ-le.
20. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järelmaksulepingust nr xxx järgmised nõuded: 14.
21. põhivõlg 268,14 eurot (1489-1220,86), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1489 eurot ning on teostanud tagasimakseid 1220,86 eurot; 14.
22. intressid 222,27 eurot, s.o perioodi 15.06.2024 kuni 15.09.2024 eest intressimääraga 14,90% aastas (79,38+63,51+47,63+31,75); 14.
23. sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,84 eurot põhivõlgnevuselt 268,14 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas; 14.
24. võla sissenõudmiskulud 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.10.2024 kiri 15 eurot; 06.11.2024 kiri 5 eurot; 25.11.2024 kiri 5 eurot.
25. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr xxx järgmised nõuded: 15.
26. põhivõlg 250,17 eurot (358,48-108,31), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid kokku 108,31 eurot; 15.
27. intressid 36,34 eurot (127,23-90,89), s.o perioodi 31.05.2023 kuni 14.09.2024 eest intressimääraga 37,80% aastas, mil intresse kogunes 127,23 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid intresside katteks 90,89 eurot; 3 2-24-144517 15.
28. sissenõutavaks muutunud viiviseid 37,49 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 250,17 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 37,80% aastas.
29. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1489 eurot ja osamakse suuruseks kujunes 101,24 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot, finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 840 eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 100 eurot + puhver 40 eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 101,24 eurot.
30. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot ja osamakse suuruseks kujunes ca 14,90 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot, finantskohustused 101 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 841,05 eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 101 eurot + puhver 40,05 eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 14,90 eurot.
31. Hageja esitas 25.02.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingutest tulenevad põhivõlgnevused kokku 300,75 eurot ning menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (

§ 163

lg 1) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

1. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel krediiti 1489 eurot ning on teinud tagasimakseid 1322,13 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 166,87 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 18 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksega 84,37 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 15.10.
2. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud kostjalt saadu tagasi nõudma.
3. Arvestades, et kostja on krediidilepingu xxx alusel saanud krediiti kokku 358,48 eurot ning et kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud 224,60 eurot, kujune hageja põhivõlaks 133,88 eurot. Krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Tagasimaksete ümberarvestusel saab aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagasi maksta kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. 4 2-24-144517 Viimane krediidi väljamakse teostati 10.07.2023, mil krediidijääk oli 278,08 eurot, seega tagasimakse periood oleks alanud augustist 2023 igakuiste võrdsete maksetega (278,08/12=23,17 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, s.o juuli
4. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 144,22 eurot, see tähendab VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral tasunud tagasimakseid täielikult kuni jaanuarini 2024 (kokku 139,02 eurot) ja osaliselt veebruari 2024 tagasimaksest (s.o 5,20 eurot). Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud kostjalt saadu tagasi nõudma.
5. Kostjale Y Z on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.03.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt alternatiivse ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
7. Kohus tuvastab, et kostja Y Z ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 23.04.2023 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1489 eurot (dtl 56 jj). Kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas 01.10.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (dtl 72).
8. Kohus tuvastab, et kostja Y Z ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 27.05.2023 krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot (dtl 83 jj). Kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas 01.10.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (dtl 72).
9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
10. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
11. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 26.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
3. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju 5 2-24-144517 kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
4. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1489 eurot ja osamakse suuruseks kujunes 101,24 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot, finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtus seega krediidiotsuse tegemisel järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 840 eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 100 eurot + puhver 40 eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 101,24 eurot.
6. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot ja osamakse suuruseks kujunes ca 14,90 eurot, puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot, finantskohustused 101 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 841,05 eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 101 eurot + puhver 40,05 eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 14,90 eurot.
7. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites (maksehäireregister, Maksu- ja Tolliameti päring sissetuleku kohta) avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kostja pangakonto väljavõtet pole krediidiandja kogunud. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. 6 2-24-144517
8. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
9. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
10. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 33-35), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Järelmaksuleping nr xxx
12. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 268,14 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1489 eurot ning on teostanud tagasimakseid põhiosa katteks 1220,86 eurot.
13. Hageja ümberarvutuse (dtl 120) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 166,87 eurot (1489-1322,13), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1489 eurot (dtl 56 jj) ja tegi tagasimakseid kokku 1322,13 eurot (dtl 65-66).
14. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1489 eurot(dtl 56 jj) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1322,13 euro (dtl 65-66) ulatuses.
15. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 67-69), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.09.
16. Hageja on seisukohal, et lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.08.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.
17. Esialgne võlausaldaja ütles 14.09.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
18. Ümberarvutuse (dtl 120) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel krediiti 1489 eurot ning on teinud tagasimakseid 1322,13 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 166,87 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 18 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksega 82,72 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 15.10.
19. 7 2-24-144517
20. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai laenu 1489 eurot ja on teinud tagasimakseid 1322,13 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud 1-15 osamakse (s.o 15.05.202315.07.2024) ja osaliselt 15.08.2024 ehk
21. osamakse (81,33 eurot), seega on tasumata osamaksed alates
22. osamaksest, s.o osaliselt 15.08.2024 osamaks 1,43 eurot ning täielikult 15.09.2024 osamaks 82,72 eurot ja 15.10.2024 osamaks 82,72 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 30.08.2024 ja leping öeldi üles 14.09.
23. Hageja poolt 25.02.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 120) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 30.08.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid üksnes osaliselt 15.08.2024 osamaksega.
24. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 30.08.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 14.09.2024 üles öelda ning leping kehtib.
25. Hageja esitas 25.02.2025 ümberarvutuse (dtl 120), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 166,87 eurot.
26. Arvestades kostja tagasimakseid 1322,13 eurot ja uut 25.02.2025 maksegraafikut (dtl 123), tekkis kostjal põhiosa 166,87 eurot (1489-1322,13) tagasimaksete kohustus
27. osamaksest (1,43 eurot maksetähtajaga 15.08.2024). Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 31.03.2025, seisuga on vastavalt 25.02.2025 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 15.08.2024 kuni 15.10.2024 ehk 166,87 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 166,87 eurot (1,43 + 82,72 + 82,72). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue 166,87 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ning jätab rahuldamata põhinõude 101,27 euro (268,14-166,87) ulatuses.
28. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 222,27 eurot, s.o perioodi 15.06.2024 kuni 15.09.2024 eest intressimääraga 14,90% aastas (79,38+63,51+47,63+31,75). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (

§ 5). 48.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 15,84 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 268,14 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90%. Viivis on arvestatud kuni 06.02.

1. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 166,87 eurot ehk 7,05 euro ulatuses järgmiselt: viivised nõudelt 1,43 eurot perioodi 8 2-24-144517 16.08.2024 kuni 06.02.2025 eest 0,08 eurot¸ viivised nõudelt 82,72 eurot perioodi 16.09.2024 kuni 06.02.2025 eest 3,90 eurot; viivised nõudelt 82,72 eurot perioodi 16.10.2024 kuni 06.02.2025 eest 3,07 eurot. Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 7,05 eurot ja jätab viivisenõude 8,79 euro (15,84-7,05) ulatuses rahuldamata.
2. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.10.2024 kiri 15 eurot; 06.11.2024 kiri 5 eurot; 25.11.2024 kiri 5 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Krediidileping nr xxx
3. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 250,17 eurot (358,48-108,31), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid kokku 108,31 eurot.
4. Hageja ümberarvutuse (dtl 121) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 133,88 eurot (358,48-224,60), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 224,60 eurot
5. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 358,48 eurot (dtl 90-92) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 224,60 euro (dtl 93-94) ulatuses.
6. Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
7. Hageja selgitab (dtl 121), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
8. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 10.07.2023, mil krediidijääk oli 278,08 eurot, mis tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud
9. aasta augustis igakuiste võrdsete maksetega (278,08/12=23,17 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st
10. aasta juulis. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 144,22 eurot, see tähendab nõude ümberarvestuse korral on kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 30.08.2024) ja enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, st osaliselt
11. aasta veebruari (5,20 eurot) ning täielikult märtsi (23,17 eurot) ja aprilli (23,17 eurot) osamaksetega. Esialgne võlausaldaja luges 14.09.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Seega, kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 30.08.2024 seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o osaliselt
12. aasta veebruari ning täielikult märtsi ja aprilli osamaksetega), on lepingu ülesütlemine 14.09.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja 25.02.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 133,88 eurot (358,48-224,60). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 133,88 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt 133,88 euro ulatuses ja jätab põhinõude 116,29 euro (250,17-133,88) ulatuses rahuldamata.
13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 36,34 eurot (127,23-90,89), s.o perioodi 31.05.2023 kuni 14.09.2024 eest intressimääraga 37,80% aastas, mil intresse kogunes 127,23 eurot ning kostja on 9 2-24-144517 teinud tagasimakseid intresside katteks 90,89 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (

§ 5). 57.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 37,49 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 250,17 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 37,80% aastas. Viivis on arvestatud kuni 06.02.

1. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 133,88 eurot perioodi 15.09.2024 kuni 06.02.2025 eest 6,35 eurot (15.09.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 4,84 eurot, 01.01.2025 kuni 06.02.2025 määraga 11,15% aastas 1,51 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 6,35 eurot ja jätab viivisenõude 31,14 euro (37,49-6,35) ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja nõuete kogusummaks oli 855,25 eurot (268,14 + 222,27 + 15,84 + 25 + 250,17 + 36,34 + 37,49). Kohus rahuldas hageja nõude 314,15 euro (s.o 166,87 + 7,05 + 133,88 + 6,35) ehk ca 37% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 37% ulatuses kostja ja 63% ulatuses hageja kanda.
2. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
3. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot. 62. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 10 2-24-144517 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 265 eurot (245 + 20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 37% hageja menetluskuludest ehk 98,05 eurot.
2. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
3. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

66.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 67. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 11