← Eesti

2-25-2936/8

Obsah (8)§ 172§ 477§ 371§ 667§ 173§ 150§ 372§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 23.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2936 Tsiviilasi W.J avaldus Helsingi

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

3.1.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 3.

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohaselt esitatakse täitmisest keeldumise taotlus kohtule. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse täitmisest keeldumise menetlusele määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigust. 3.
  2. Eesti õiguse ehk TMS § 218 lg 1 ls 2 tõttu ei saa kohtule kaevata kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Praegu ollakse täitemenetluses sisuliselt asjaga määruse nr 1215/2012 art 39–44 läbiviimise juures (täitmine). Kuigi avaldaja võib vastavalt sama määruse art-le 47 esitada ka täitmisest keeldumise taotluse, siis art 47 lg 2 ja Eesti õiguse koosmõjus, tuleb enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus täituri juures. Seetõttu tuleb jätta avaldus

§ 371lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.

3.

  1. Kuivõrd kohus keeldub põhiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole võimalik ega põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Avaldaja esitas 14.03.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub avaldaja talle tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Avaldaja ei nõustu maakohtu õiguskäsitlusega, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 seab sama artikli esimese lõike alusel esitatava taotluse esitamise sõltuvusse kohtueelsest täitemenetlusest. Lisaks märgib avaldaja, et täiturile esitatud kaebuse ja kohtule esitatud taotluse ese on erinev. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2 ls 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 6. Põhjendatud ei ole maakohtu ja täituri arusaam, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 välistab täitmisest keeldumise taotluse esitamise otse kohtule, st ilma eelneva kohtueelse menetluseta kohtutäituri juures. Viidatud sätte mõte on, et kui liikmesriigi kohtule on esitatud sama artikli esimese lõike kohane taotlus, siis rakendab kohus selle menetlemisel oma liikmesriigi õiguse sätteid ulatuses, milles määrus ei näe ette teisiti. Määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 eesmärk ei ole lisada kohtusse pöördumisele täiendavaid eelduseid liikmesriigi 2

(3)menetlusõiguse kaudu. Eelnevat kinnitavad eelkõige määruse põhjendused 29 ja
  1. Nende kohaselt peab olema võimalik taotleda täitmisest keeldumist, kui esineb vähemalt üks tunnustamisest keeldumise alus, kusjuures liikmesriigi õiguses ja määruse nr 1215/2012 võivad olla ette nähtud erinevad alused. Eesti õiguse järgi kohtutäituri juures toimuvas menetluses ei saa edukalt tugineda määruse nr 1215/2012 art 45 lg-s 1 loetletud alustele, mis art 46 kaudu rakenduvad ka täitmisest keeldumise taotluse lahendamisel. Seetõttu pole õige maakohtu põhjendus, et läbida tulnuks TMS §-s 218 silmas peetule eelnev menetlus, sest nimetatud menetluses (ega ka sellele vahetult järgnevas kohtumenetluses) ei saa võlgnik esitada määruse nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohast taotlust. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohtul tuleb uuesti kontrollida avalduse menetlusse võtmise eeldusi.
  2. Maakohus ei võtnud sisulist seisukohta esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise kohta. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, tuleb selle käigus lahendada uuesti ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus (vrd nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 12). Ühtlasi saab maakohus menetluse käigus lahendada avaldaja taotluse kaebuse lisa vastuvõtmiseks, sest eelnevas toodud põhjendustel ei oma see tähtsust kaebuse lahendamisel. Õige on kaebuse märkus, et maakohus eksis täitedokumendile viitamisel, selle tegelik kuupäev on 30.05.
  4. Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend

§ 173lg 1 tähenduses ja menetluskulude jaotust selles ei märgita.

Kulud jaotab

§ 173lg 3 ls 2 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.

9. Avaldaja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab ringkonnakohus

§ 150lg 2 p 5 alusel rahuldada, sest kaebemenetluses teisi osalisi pole.

Kaebuselt tasuti lõivu 70 €, mis tagastatakse taotluses märgitud saajale ja pangakontole. 10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 372lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.