Obsah (10)

§ 182§ 116§ 37§ 44§ 121§ 152§ 158§ 108§ 109§ 175

3-23-1793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.02.2025, Jõhvi Haldusasja number 3-23-1793 Haldusasi A. P kaebus Tapa Vallav

) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema 1 3-23-1793 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja elukohaks oli kinnistu asukohaga Paide mnt, XXX,
2. Kaebaja kinnistu number on X, katastritunnus X. Kaebaja ja tema elukaaslasele K. L kuulub kummalegi ½ nimetatud kinnistust. Kaebaja on kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.05.2020 ning elab nimetatud ajast alates oma majas Paide mnt, XXX. Kaebaja elukoha kõrval asub kinnistu nr X, katastritunnus X, aadress Paide mnt , Tamsalu, XXX. Nimetatud kinnistu omanik on XXX. Ehitusregistri andmetel paikneb katastriüksusel nr 78801:004:0036 kirik. Kirikus tegutseb alaliselt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tamsalu Lunastaja Kogudus (edaspidi kirik).
3. Kirik paigaldas hoonele
4. a automaatse (elektroonilise) kellade löömise süsteemi. Kellad pandi lööma automaatselt iga päev kõigil nädalapäevadel ajavahemikul kella 8.00 kuni 20.00, s.o sagedusega iga tunni tagant.
5. Kaebaja ning naabrid on pöördunud korduvalt kiriku juhtkonna poole, kuid kaebajat rahuldavat lahendust pole leitud.
6. Kaebaja ja tema naabrid saatsid 14.02.2023 ühispöördumise Tapa Vallalavalitsusele. Pöördumisega sooviti, et vallavalitsus alustaks haldusmenetlust ning koostaks haldusakti, millega kohustatakse kirikut naabreid häiriva tegevuse lõpetamiseks.
7. Tapa Vallavalitus vastas nimetatud pöördumisele alles 30.03.
9. Kaebaja pöördus uuesti Tapa Vallavalitsuse poole 28.04.2023 kirjaga viia haldusmenetlus läbi, kuid ei saanud kirjale vastust.
10. Tartu Halduskohtusse laekus 13.08.2023 kaebus Tapa Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada järelevalvemenetlust ja väljastada kirikut kohustav haldusakt.
11. Tartu Halduskohus kohustas 14.08.2023 kohtunõudega XXXa esitama kohtule seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuses.
12. Tapa valla seisukoht laekus kohtusse 29.09.
14. Tartu Halduskohus võttis 29.01.2024 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tapa valla ja kohustas valda vastama kaebusele.
15. Vastus kaebusele laekus kohtusse 19.02.
17. Tartu Halduskohus määras 21.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis võimaluse täiendavate dokumentide ja vastuväidete esitamiseks ja tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikustamise aeg.
18. Kaebaja esitas 7.11.2024 menetluskulude nimekirja. 2 3-23-1793
19. Vastustaja täiendav seisukoht laekus kohtusse 20.12.
21. Kaebaja esitas kohtule täiendava seisukoha 7.01.
22. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
23. Kaebaja põhjendas enda kaebust järgmiselt. Kiriku ja kaebaja kinnistu asuvad väga lähestikku, kahe hoone vahemaa on 34 meetrit. Kirikut on kaebaja elamust väga hästi näha ning kirikukellad on kaebajale ka väga intensiivselt kuulda. Seetõttu on kaebajal tõsine probleem kirikust intensiivselt lähtuva sagedase müraga (kellade helistamine). Üks maja osa jääb kaebajal kasutamata. Vald ei ole vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-le 1 väljastanud kirikule luba müra tekitavate kellade paigutamiseks kiriku hoonele. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-st 1 on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumatus. Kiriklikke usutalitusi on võimalik läbi viia ka naabreid austaval ja minimaalselt häirival viisil. Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 28 on igaühel õigus tervisekaitsele. Sellest sättest tuleneb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu. Antud juhul usutalituste täitmine (ebaproportsionaalselt sage kellade löömine) kahjustab kaebaja tervist, mistõttu on see vastuolus PS §-ga
24. Müratase on ületatud ja see on vastuolus Tapa valla müra vähendamise tegevuskavaga. Lubatud ei ole ööpäevaringselt tehnoseadmete paigaldamine elamute või ühiskondlike hoonete (koolid, lasteaiad, haiglad jm) poolsele välisfassaadile, välja arvatud juhul, kui on rakendatud piisavad müraleevendusmeetmed (nt müratõkked) või on tõendatud seadmete madala müraemissiooni kohta. Käesoleval juhul ei ole Tapa Vallavalitsus reageerinud kaebaja mürakaebusele. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitise- ja ehitamise nõutele vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel. Muuhulgas ehitise ohutuse üle kogu tema kasutusea väitel (EhS § 11 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teise isiku õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimestele, varale või keskkonnale (EhS 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa. Kui ohukahtluse põhjustanud isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid. KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad ülekaalukad huvid.
25. Kaebaja jäi 7.01.2025 täiendavas seisukohas kaebuse juurde.
26. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja põhjendas enda seisukohta alljärgnevalt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Kehtivas õiguses puudub ammendav regulatsioon järelevalvemenetluse läbiviimise kohta. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. KorS § 57 kohaselt lähtutakse seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avaliku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. 3 3-23-1793 Kirikukellade helistamine kirikus on üldjuhul väljakujunenud tava. Kas kellade tekitatavat heli võib nimetada oluliselt häirivaks müraks, sellele ei ole vastustaja pädev andma objektiivset hinnangut. Rahvatervise seaduse § 8 lg 1 p 17 alusel 4.03.2002 on kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normitasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskondlikes hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 järgi on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Müra mõõtmine toimub keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normitasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ alusel. AÕKS § 218 kohaselt teostab riikliku järelevalvet välisõhus leviva müra üle Terviseamet. Vastustaja ei ole pädev hindama, kas müratase võib olla objektiivselt häiriv, mistõttu eelnevast tulenevalt edastas vastustaja kaebaja pöördumise menetlemiseks Terviseametile. Täiendavalt märkis vastustaja, et on hiljuti kohtunud kiriku esindajaga kellade helistamise teemal, et leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Kiriku esindaja kinnitas, et lähiajal toimuval koguduse juhatuse koosolekul on teema arutusel ning lahenduse leidmine on tõenäoline.
27. Vastustaja mainis 20.12.2024 täiendavas seisukohas, et kaebaja võõrandas suvel
28. a enda kinnistu. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
29. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
30. Kaebaja nõuab kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist alustada järelevalvemenetlust ja haldusakti väljastamist, millega lõpetatakse tema õiguste rikkumine. See tähendab seda, et kaebaja nõuab vastustaja kohustamist alustada järelevalvemenetlust, mille esemeks on kirikule paigaldatud kelladest tulenev müra. Kaebaja soovib müra tekitamise lõpetamist (

§ 37lg 2 p 2).

22.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 152

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kohtupraktika kohaselt kontrollib kohus kaebeõigust kaebuse esitamise aja seisuga. Kaebeõiguse eelduseks on

§ 44lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive.

Juhul, kui halduskohtumenetluse käigus selgub kaebeõiguse puudumine on võimalik jätta kaebus rahuldamata.1 Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.2

1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 1 2 RKHKm 3-3-1-52-15, p
2. RKHKm 3-21-2682, p
3. 4 3-23-1793
4. Haldusasja materjalide kohaselt võõrandas kaebaja enda kinnistu (katastritunnus X) suvel
5. a kolmandale isikule. Kinnistusraamatu andmete järgi on alates 12.07.2024 kinnistul katastriüksusega X uus omanik. Kaebaja ise sellest kohut ei teavitanud ja seetõttu kulges halduskohtumenetlus edasi. Halduskohus sai kinnistu võõrandamisest teada vastustajalt 20.12.
6. Sellega langes ära kaebaja isikliku õiguse riive. Kaebaja subjektiivsete õigusete rikkumine on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks. Kuna hetkel ei esine kaebajal subjektiivse õiguse riivet, siis ei ole ka alust kohustamisnõude rahuldamiseks.
7. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.
8. Vastavalt

§ 158

lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus.

§ 109

lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt

§ 109lg-le 1 poolte menetluskulud nende enda kanda.

27. Kohus selgitab täiendavalt, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5