← Eesti

3-23-124/24

Obsah (4)§ 24§ 5§ 13§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-124

) § 5 lg 3 kohaselt tehakse, vormistatakse ja esitatakse katsetööd samas määruses sätestatud korras. 10.5. Kaebaja koostatud piiriprotokollid ei vastanud nõuetele. Katastripidaja menetlusnõuetes esile toodud puudused piiriprotokollide osas tulenevad

§ 24lõigetest 4 ja 5. 6

(13)3-23-124 10.
  1. Kaebaja viide sellele, kuidas toimub litsentseeritud maamõõtjate kontrollimine, on asjassepuutumatu, kuna see seondub alles 08.04.2024 kasutusele võetud uue e-keskkonnaga. 10.
  2. Kaebaja katsetöid hindas ekspertkomisjon, kes võttis üheks hindamise aluseks välitöödel tehtud kontrollmõõdistamise aktid. Komisjoni liikmed ise looduses kohapeal ei käi ning selleks puudub ka vajadus. Kontrolli teostavad looduses Maa-ameti ametnikud ning kaebaja spekulatsioonid ametnike pädevuse osas ei ole kohased. Kehtivates õigusaktides ei ole katsetööde kontrollimisel kasutatud mõõtevahendile seatud taatlemise ega sellekohaste dokumentide esitamise kohustust. 10.
  3. Katsetööna teostatud katastrimõõdistus registreeritakse maakatastris vaid juhul, kui töö vastab kehtestatud nõuetele ja litsents väljastatakse, kusjuures katastriüksuse juurde jääb märge: „Maamõõtja/KÜ moodustaja Maa-amet (litsentsi katsetöö)“, millega Maa-amet annab indikatsiooni, et vastutab Maa-amet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja esitatud täiendavad tõendid tuleb nende asjassepuutumatuse tõttu tagastada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, tühistada vaidlustatud korraldus ning kohustada vastustajat kaebaja litsentsi taotluse uueks läbi vaatamiseks. Kaebuses esitatud hüvitamisnõue tuleb saata uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
  5. Kaebaja esitas 14.02.2025 ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde maatoimingutega nr 20240423869, 202404291377, 202411049020 ja 202409057066 seotud dokumendid (dtl 319-349), millega soovib tõendada, et katastripidaja on registreerinud töid, milles esinevad samasugused n-ö puudused, nagu need, mida heideti kaebajale ette katsetöödes. Kõnealused tõendid puudutavad toiminguid, mis on tehtud pärast vaidlustatud korralduse andmist ja halduskohtu otsuse tegemist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealustel tõenditel siinse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. See, et katastripidaja on teisi katastriüksusi puudutavate maakorraldustööde tulemust aktsepteerinud, isegi juhul kui leiaks tuvastamist, et nende tööde tegemisel või vormistamisel esines sarnaseid või samaväärseid vigu, nagu need, mille tõttu kaebaja katsetööd mittesooritatuks loeti, ei kinnita ega lükka ümber siinses asjas esitatud poolte väiteid, mis puudutavad kaebaja katsetöödes puuduste esinemist või mitteesinemist. Vaidlusküsimus, mis vajab siinses asjas lahendamist, on see, kas vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja katsetööd ei vastanud katastrimõõdistamise nõuetele. Need nõuded ei saa ühelgi juhul tuleneda vaidlustatud korralduse andmisega võrreldes hilisemast halduspraktikast, mida käsitlevad eelviidatud tõendid.
  6. MaakatS § 161 lg 2 teise lause kohaselt annab litsentsi välja Maa- ja Ruumiamet ekspertkomisjoni ettepanekul. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on üheks litsentsi andmise eelduseks see, et taotleja on sooritanud kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Katsetööd määrab ja neid hindab ekspertkomisjon (

§ 5lg 1 ja 5).

Katsetöö tehakse, vormistatakse ja esitatakse

-s sätestatud korras (

§ 5

lg 3), mis tähendab sisuliselt, et litsentsi taotleja peab katsetöö tegema, vormistama ja esitama samamoodi, nagu peab samasuguse töö tegema, vormistama ja esitama maakorraldustöö tegija. Ekspertkomisjonil on õigus esitada litsentsi taotlejale katsetööde kohta küsimusi ning anda tähtaeg katsetöödes esinevate 7

(13)3-23-124 puuduste kõrvaldamiseks (

§ 5lg 5 teine lause).

Katsetööd loetakse sooritatuks, kui need vastavad katastrimõõdistamise nõuetele (

§ 5lg 6).

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on kaebaja katsetööd põhjendatult lugenud nõuetele mittevastavaks. Vaidlustatud korraldus on ilmsete põhjendamispuudustega, kuna eelkõige ei selgu sellest ega selles viidatud dokumentidest, millistest õigusnormidest või maakorraldustööde tegijale (sh katsetöö tegijale) siduvatest kutseala standardidokumentidest või juhenditest tulenevad need nõuded, millele mittevastavust on vastustaja kaebajale asjaomaste katsetööde puhul ette heitnud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hinnates katsetöö vastavust katastrimõõdistamise nõuetele vastavalt

§ 5

lõikele 5, ei või katsetöid mittesooritatuks lugeda mistahes ebaolulise mõjuga vormistusliku eksimuse või puuduse korral, seda isegi juhul kui katsetöö tegija vastavat puudust ei kõrvalda. Katsetöö eesmärk on, nagu ka vaidlustatud korralduse lk-l 2 esitatud punktloetelus õigesti esile toodud, kontrollida, kas litsentsi taotlejal on piisavad teadmised ja oskused maakorraldustööde tegemiseks, sh oskus vormistada katastrimõõdistamise ja maakorraldustoimingute tulemused viisil, et need oleksid asjaosalistele arusaadavad ning sobilikud maakatastrisse kande tegemiseks. Sellisest eesmärgist lähtudes saab ringkonnakohtu hinnangul katsetöö selle vormistamisega seotud puuduste tõttu mittesooritatuks lugeda juhul, kui puudused võivad mõistlikult vaadates tekitada segadust või kui esineb selge põhjus, miks ei ole töö tulemuse alusel maakatastrisse kande tegemine võimalik. Allpool toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduses ja selle aluseks olnud ekspertkomisjoni otsuses kaebaja katsetöödele ette heidetud puudustest valdava osa puhul jääb selgusetuks, millisele ja kus sätestatud konkreetsele nõudele katsetöö ei vastanud, miks on katsetöödes kasutatud vormistuslik lahendus segadust tekitav või mis põhjusel ei ole võimalik katsetöö tulemusel teha katastrikannet. Ekspertkomisjoni otsus lugeda kaebaja katsetööd mittesooritatuks tugines kõigile tuvastatud puudustele kogumis. Üksikud puudused, mille esinemises ei ole poolte vahel vaidlust, on ringkonnakohtu hinnangul maakorraldustööde eesmärki ja lõpptulemust arvesse võttes sedavõrd väikese kaaluga, et vähemalt küsitavaks saab pidada, kas üksnes selliste puudustega katsetööde mittesooritatuks lugemine oleks eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus ei saa asuda tegema ise ekspertkomisjoni asemel uut hindamisotsust ega hindama, kas vaidluse all mitte olevad puudused on katsetööde mittesooritatuks lugemiseks piisavad.

  1. Uus-Aia KÜ katsetööga seoses on vaidlustatud korralduses esimese ja teisena osutatud puudustele, mis seonduvad piiri kindlakstegemisega piiripunktis
  2. Kaebajale heidetakse ette piiride kindlakstegemise selgituse puudulikkust ja üldsõnalisust. Samadele puudustele on osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsuse punkti 1.
  3. alapunktides 6 ja 7, menetlusnõude nr 769 punktides 1 ja 2 ning ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö puudusi käsitleva loetelu punktides 1 ja
  4. Kõnealuste puuduste kohta selgitas ekspertkomisjon kaebajale aga 05.08.2022 saadetud kirjas, et „[k]una esitatud andmeid […] kogumis arvestades on piiri kindlakstegemise põhjus, selgitus ja tulemus arusaadav […] siis pidas katastripidaja võimalikuks Teie poolt antud selgitusi arvesse võtta ega nõua piiriprotokollis piiripunkti nr 2 kindlakstegemise osa täiendamist“. Eelviidatud selgitust arvestades jääb arusaamatuks, miks on ekspertkomisjon 04.11.2022 protokollis ja vastustaja vaidlustatud korralduses uuesti asunud seisukohale, et piiride kindlakstegemise selgitus oli katsetöös puudulik ning kaebaja pidanuks selle kõrvaldama. Lisaks ei nähtu vaidlustatud korraldusest, millisele konkreetsele nõudele kaebaja katsetöö ekspertkomisjoni hinnangul seejuures ei vastanud. Kontrollmõõtmise aktis nr 4776-6/22 (dtl 180) on seejuures piiripunkti 8

(13)3-23-124 nr 2 kohta märkinud, et seal „jätab piiride kindlakstegemise dokumenteerimine veidi soovida“. Isegi kui tõdeda, et kaebaja poolt katsetöö tulemusena vormistatud dokumendid oleksid saanud või võinud olla täpsemad või selgemad, siis ei kinnita eeltoodu, et katsetöö ei vastanud katastrimõõdistamise nõuetele. Hinnates katsetöö katastrimõõdistamise nõuetele mittevastavaks, tuleb tingimata viidata konkreetsele nõudele ja näidata selgelt ära, miks töö asjaomasele nõudele ei vasta. Menetlusnõudes nr 769 on vastava puudusega seoses viidatud

§ 24

lõigetele 4 ja 5, ent vaidlustatud korraldusest ega ekspertkomisjoni otsusest ei selgu, mis põhjusel Uus-Aia KÜ katsetöö seal sätestatud nõuetele ei vasta.

  1. Kolmandana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud puudusele, mis seisneb selles, et „[p]iiripunktis nr 6 piiride kindlakstegemise selgitusest ega ka seletuskirjast ei selgu, kas kontrollitud on ka piirneva katastriüksuse teisi piirimärke ning mis järeldusi nende asukoha täpsusest lähtuvalt teha saab“. Samale puudusele on osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsuse punkti 1.
  2. alapunktis 8 ning menetlusnõude nr 22042509769 punktis 3 ning ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö puudusi käsitleva loetelu punktis
  3. Kaebajale 05.08.2022 kirjas antud vastuses märkis ekspertkomisjon selle puudusega seoses, et „[k]aalutlusotsusel loeme nõude käesoleval juhul täidetuks, kui esitate vastava info seletuskirjas“. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millise konkreetse õigusaktist tuleneva nõudega oli kaebaja katsetöö sellega seoses vastuolus. Menetlusnõudes 22042509769 on kõnealuse puudusega seoses viidatud

§ 24

lõigetele 4 ja 5.

§ 24

lg 4 näeb ette, et piiriprotokoll peab sisaldama piiri kindlakstegemise põhjust, selgitust ja tulemust ning sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et piiri kindlakstegemisel tuleb piiriprotokollile lisada selgitav skeem. Ühestki eelviidatud sättest ei tulene üheselt mõistetavalt nõuet, et piiride kindlakstegemise selgitusest või seletuskirjast peaks selguma, kas on kontrollitud ka piirneva katastriüksuse teisi piirimärke ning mis järeldusi nende asukoha täpsusest tulenevalt teha saab. Vaidlustatud korralduses ega ka ekspertkomisjoni otsuses ei ole viidatud ühelegi muule aktile või maakorraldustööde tegija jaoks siduvale standardile või juhendmaterjalile, kust selline nõue tuleneb.

  1. Neljandana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele „Piiripunktide ja piiride skeemil ja piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei vasta leppemärkide seletuses esitatud leppemärkide suurused skeemidel kujutatule. Piiripunktide ja piiride skeemil ei vasta leppemärkide seletuses esitatud tähistatud piirimärgi leppemärk skeemil kujutatud leppemärgile. Lisaks on piiripunktide ja piiride skeemil tähistatud piiripunktid halvasti nähtavad“. Samale puudusele on osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsuse punkti 1.
  2. alapunktis 9 ning ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö puudusi käsitleva loetelu punktis
  3. Ekspertkomisjoni 05.08.2022 kirjas kaebajale on sellega seoses tõdetud, et skeemil kasutatavaid leppemärke tõesti ükski õigusakt ei reguleeri, ent kaardistamise hea tava näeb ette, et skeemidel kujutatud leppemärkide suurus vastab leppmärkide seletuses kujutatud leppemärkide suurusele. Lisaks on nimetatud kirjas esile toodud, et kaebaja esitatud piiripunktide ja piiride skeemil on tähistatud piiripunkti leppemärgiks valge ring, leppemärkide seletuses on esitatud aga umbes neli korda suurem must ring. 16.08.2022 kirjas, millega vastustaja tagastas kaebaja vaide, on tõdetud, et leppemärkide suuruse erinevus on aktsepteeritav, ent leppemärgi värvi erinevus skeemi graafilises osas ja leppemärkide seletuses on oluline vastuolu, mis tuleb kõrvaldada. See, millise konkreetse nõudega katsetöö seejuures vastuolus oli, ei selgu. Vaidlustatud korralduses ega ekspertkomisjoni otsuses ei ole põhjendatud, kust tuleneb ekspertkomisjoni 05.08.2022 kirjas esitatud seisukoht, et katastrimõõdistamise nõudeks, millele katsetöö

(13)3-23-124 § 5 lg 4 kohaselt vastama peab, on kooskõla kaardistamise hea tavaga, rääkimata sellest, kas selline hea tava on ka kusagil sõnastatud. Mis puudutab leppemärkide värvierinevust skeemil ja legendil, siis asjaomase skeemi (dtl 93) legendil (mis on esitatud valgel taustal) on tähistatud piiripunkti leppemärgiks musta äärega ring, mis on seest valge. Skeemil (mille taust on rohelistes toonides) on kasutatud vastava leppemärgina seest tühja (st tausta värvi) valge äärega ringi (mida täpselt sellisel kujul ei olekski eluliselt võimalik valgel taustal visuaalselt kujutada ilma lisakontrasti loomata, nt ümbritsevat musta rõngast lisamata). Samal joonisel ja legendis on tähistamata piiripunktid märgitud musta värvi (seest mustaga täidetud) ringiga. Ringkonnakohus tõdeb, et tähistatud piiripunkti leppemärk skeemil ja legendil ei ole ühesugused, ent ka pealiskaudsel vaatlusel on eksimatult tajutav ja eristatav kummagi leppemärgi eristav kontrastvärv, vastavalt tähistatud piiripunktil valge ja tähistamata piiripunktil must. Arvestades asjaomasel joonisel kasutatud leppemärkide vähesust, ei tekita leppemärgi mõningane visuaalne erinevus mingisugust segadust, eelkõige koosmõjus juures oleva piiride kindlakstegemise selgitava skeemi ja piiriprotokolliga, kus on loetletud piiripunktide numbrite kaupa tähistatud piiripunktid. Tegemist ei ole sellise puudusega, mille kõrvaldamata jätmine peab tingimata kaasa tooma katsetöö mittesooritatuks lugemise.
  1. Viiendana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiride kindlakstegemist selgitav skeem vajab parandamist“. Menetlusnõudes nr 769 ei ole seda toodud välja eraldi puudusena, vaid samas punktis, mis käsitleb leppemärke (punktis 4). Ka ühestki muust dokumendist ei nähtu, et tegemist oleks eraldiseisva etteheitega.
  2. Kuuendana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Seletuskirjas on taastatud ja paigaldatud piirimärkide arv vahetusse läinud“. Selle puuduse esinemises iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust, kaebaja on selle puuduse esinemist möönnud ja avaldanud, et nõustub selle parandama, ometi ei parandanud seda. Ringkonnakohtu hinnangul on puudus aga ilmselgelt väheoluline ega tekita tõsiseltvõetavat segadust. Nimelt on seletuskirja punktis 2 märgitud: „Kokku mõõdistati 4 piirimärki. […] Taastatud piirimärgid (2 tk): nr 1 – toru; […] Paigaldatud piirimärgid (1 tk): nr 2, 6 – toru“. Samas dokumendis antud selgitustest tuleneb aga üheselt, et taastati üksnes piirimärk (nr 1) ning paigaldati kaks uut piirimärki (nr 2 ja nr 6). Tegemist on ilmselgelt väheolulise veaga, mis ei muuda maakorraldustöid mittejälgitavaks ega tekita segadust. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, miks tuleb sellise asjaolu tõttu katsetöö lugeda mittesooritatuks.
  3. Serva KÜ katsetöös on esimesena osutatud järgmisele puudusele: „Metalltoru piiripunktis nr 5 ei ole paigaldatud tee telje suhtes piisava täpsusega, erinevus on 0.31 m“. Selle puuduse esinemise osas on vastustaja seisukohad vastuolulised. Kontrollmõõdistamise aktis nr 47765/22 (dtl 188) on paigaldatud piirimärgi nr 5 asukohta tee telje suhtes käsitletud ning tõdetud kokkuvõttes, et erinevus kontrollmõõdistamise tulemusest võis olla tingitud sellest, et katsetöö sooritamisel mõõtis kaebaja tee telje tee äärte järgi talvisel ajal. Osutatud aktis on sedastatud, et „arvestades paigaldamise 0,24 m ebatäpsust ning talvisest mõõtmisest tingitud tee telje määramise väikest ebatäpsust, tulenebki, et märk ei asu nõutaval kaugusel tee teljest“. Menetlusnõudes nr 752, milles katastripidaja loetles Serva KÜ mõõdistustööde puhul esinenud puudused, mille parandamist ta pidas vajalikuks, ei ole aga piiripunkti nr 5 tähistamiseks kasutatud metalltoru asukoha osas mingisuguseid etteheiteid tehtud. Seda silmas pidades on küsitav, kas tegemist on katastrimõõdistamise nõuetele mittevastavusega. Eelviidatud aktist nr 4776-5/22 jääb pigem mulje, et välitöödel valitsenud tegelikke asjaolusid arvestades määras kaebaja tee telje asukoha kindlaks nõuetekohaselt. Vaidlustatud korraldus 10
(13)3-23-124 ega ekspertkomisjoni otsus ei sisalda põhjendust, miks tuleb asjaomase piirimärgi asukoha kindlaks määramist pidada katastrimõõdistamise nõuetele mittevastavaks.
  1. Teisena on Serva KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiripunktis nr 2 olev piirimärk vajab korrastamist, piirimärk on viltu“. Kaebaja osutas vastustajale oma vastuväiteid esitades sellele, et ajal, mil tema välitöid tegi, oli asjaomane metalltoru maa sees sirge. Asjaolu, et toru on viltu, tuvastati kontrollmõõdistamise käigus 19.05.
  2. Maa-ameti 16.08.2022 kirjas on viitega

§ 13

lõikele 2 selgitatud, et maamõõtja peab kontrollima katastrimõõdistamise käigus varem paigaldatud piirimärkide seisukorda ning vajadusel korrastama piirimärgi või taastama hävinenud piirimärgi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et katsetöö tegijalt saab piirimärgi korrastamist või taastamist nõuda siis, kui piirimärk on nõuetele mittevastavas seisukorras mõõdistamise välitööde tegemise ajal. Selleks, et heita kaebajale ette viltuse toru õigeks ajamata jätmist, peaks vastustaja suutma tõendada, et toru oli viltu ajal, mil kaebaja kohapeal mõõdistustöid tegi. Vaidlust ei ole, et kontrollmõõtmised tehti hiljem. Kaebaja esitatud foto (dtl 24) pigem kinnitab, et toru oli sirge ja maaga tasa (kuigi on tõsi, et foto perspektiivi valikust tingituna on sellest raske aru saada). Ekspertkomisjoni 05.08.2022 vastusele lisatud fotodelt (dtl 138-139) paistab tõepoolest, et metalltoru ülemine ots on maapinnast mõnevõrra kõrgemal kui see oli kaebaja fotol ning torusse pistetud oksast saab järeldada, et toru on maa sees mõnevõrra viltu. Kahtlus, kas toru oli viltu või sirge ajal, mil kaebaja mõõdistamist läbi viis, tuleb sellises olukorras tõlgendada kaebaja kasuks.

  1. Kolmandana on Serva KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiride kindlakstegemise tulemusest ei ole üheselt aru saada, kuidas hakkab kulgema piirnevate Sootalu ja 22113 Puhja-Reku tee katastriüksuste vaheline piir, kas mööda kraavi telge või piiripunktist nr
  2. Piiriprotokolli tekstilises osas ei ole seda kirjeldatud“. Ekspertkomisjon on 05.08.2022 vastuses kaebajale selgitanud, et „Piiride kindlakstegemisel peab maamõõtja kindlaks tegema ka kõik naabrussuhted ehk ta peab kindlaks tegema, millisest piiripunktist lähtuvad mõõdistatava katastriüksuse piirisuunad“. Maa-amet on 16.08.2022 kirjas selgitanud, et piiriprotokolli piiri kindlakstegemise osast peab selguma, millistest mõõdistatava katastriüksuse piiripunktidest hakkavad kulgema naaberkatastriüksuste piirisuunad. Ühelegi normile, standardile või juhisele, kust selline nõue tuleneb, ei ole eelmärgitud kirjades ega vaidlustatud korralduses viidatud. Selles osas on vaidlustatud korralduse õiguslik põhjendus ilmselgelt puudulik. Kaebaja ülesandeks oli teha kindlaks Serva KÜ maaüksuse piirid. Seda, et kaebaja oleks seda valesti teinud, ei ole vastustaja talle ette heitnud.
  3. Neljandana ja viiendana on Serva KÜ katsetöö puhul osutatud puudusele, et „Piiripunktide ja piiride skeemil ja piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei vasta leppemärkide suurused skeemidel kujutatule“. Siinkohal on asjassepuutuvad eespool punktis 17 esitatud põhjendused. Nii nagu ka Uus-Aia KÜ puhul, ei tekita leppemärkide teatav erinevus joonisel ja legendil (dtl 67) mingisugust tõsiselt võetavat arusaamatust.
  4. Kuuendana on Serva KÜ katsetöö puudusena osutatud sellele, et „piiriprotokolli koostamise põhjuses ei ole märgitud, et piiriprotokoll on koostatud ka piiride maastikul kindlakstegemise kohta.“ Selles iseenesest ei ole vaidlust. Samas ei tekita see puudus mingisugust segadust, kuna samast protokollist (dtl 65) on üheselt aru saada et muu hulgas toimus piiride maastikul kindlaks tegemine.
  5. Viimasena on Serva KÜ katsetöö puudusena osutatud sellele, et Serva KÜ omanikuna on märgitud Eesti Vabariik. See ei ole vale. Maa, mille osas ei ole maareformi läbi viidud, st 11

(13)3-23-124 maad ei ole erastatud, tagastatud, riigi omandisse jäetud ega munitsipaalomandisse antud, on samuti riigi, st Eesti Vabariigi omandis vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele
  1. Vastustaja on 16.08.2022 kirjas selgitanud, et reformimata maa puhul on õige piiriprotokollis katastriüksuse omaniku andmeväljale märkida „omandi ulatus selgitamisel“. Ei eelviidatud kirjas ega vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, millele selline seisukoht tugineb. Kui selline nõue on kehtestatud mingisuguses piiriprotokolli koostamist reguleerivas õigusaktis või maamõõtjale (samuti katsetöö tegijale) siduvas juhendis, on haldusakti õigusliku põhjendamise kohustuse täitmiseks tingimata vaja sellise nõude aluseks olevale sättele viidata. Seda siinsel juhul vastustaja teinud ei ole.
  2. Eelnevast tulenevalt ei sisalda vaidlustatud korraldus veenvaid põhjendusi selle kohta, et kaebaja katsetööd ei vastanud katastrimõõdistamise nõuetele määral, mis õigustas katsetööde mittesooritatuks lugemist. Seetõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja litsentsitaotluse uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Apellandi muid väiteid ei ole vaja käsitleda. Ringkonnakohus märgib siiski, et õigusvastaseks ei saa pidada seda, et katsetöödeks määratakse mõõdistustöid, mille tegemiseks on vastusajal ka sisuline vajadus. Kaebaja väitega katsetöö tegija tulemuse lubamatust kasutamisest ei saa nõustuda. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheited, mis puudutavad seda, et katsetööd on erineva raskusastmega. Iseenesest on ilmne, et erinevad tegelikel maatükkidel teostatavad tööd ongi erineva raskusastmega ning nende tegemisele kulub erinev hulk tööressurssi. Samas ei nähtu ühestki kaebaja väitest ega tõendist, et konkreetselt talle katsetöödeks määratud UusAia KÜ ja Serva KÜ mõõdistamised oleksid olnud keskmise maakorraldustööga võrreldes lubamatult keerukad või mahukad. Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht, et ekspertkomisjon peaks hindama iga töö etappi eraldi ja viibima välitööde juures. Ekspertkomisjon võib hinnata katsetööd kõigi kättesaadavate allikate põhjal, ent on kohustatud veenvalt põhjendamata, milles seisnevad töös esinevad vead ja näitama ära, kuidas need tuvastati. Katsetöö kontrollimine peab olema jälgitav, ent nii on see ka siis, kui ekspertkomisjon tugineb näiteks Maa- ja Ruumiameti ametnike teostatud kontrollmõõtmiste tulemustele. Mis puudutab pooltevahelist vaidlust seoses ekspertkomisjoni koosseisuga, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjenduste punktis 42 võetud seisukohaga, et ekspertkomisjoni koosseis olu nõuetekohane.

§ 3

lg 1, mille kohaselt kuulub ekspertkomisjoni vähemalt kaks Eesti Geodeetide ühingu nimetatud liiget ei välista, et viimati nimetatud liikmetel on töö- või teenistussuhe vastustajaga. Vastustaja esindajatest ning kutseühingu nimetatud liikmete rollid ekspertkomisjonis ei ole iseenesest vastandlikud.

§ 3

lg 1 mõte on eelkõige selles, et kahel ekspertkomisjoni liikmel peab olema geodeetide kutseühingu eriline usaldus. Ka siis, kui sellise usalduse osaliseks on saanud vastustaja ametnik või töötaja, on normi eesmärk täidetud. 27. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks esimese kohtuastmena hakata tuvastama kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata sellekohaseid tõendeid. Kaebaja esitatud hüvitamisnõuded jättis halduskohus rahuldamata üksnes tingituna sellest, et vaidlustatud korraldus oli õiguspärane. Eeltoodud põhjustel see nii ei olnud. Muid kahju hüvitamise eeldusi ei ole halduskohus kontrollinud. Seetõttu tuleb kaebus hüvitamisnõuete osas saata uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule. Kuivõrd kaebaja on muu hulgas taotlenud litsentsi andmata jätmisest tingituna saamata jäänud tulu hüvitamist, siis võib olla hüvitamisnõude uuel läbivaatamisel otstarbekas vajaduse korral peatada halduskohtu menetlus ajaks, mil Maa- ja Ruumiamet kaebaja taotluse uuesti läbi vaatab ehk ajani, mil lõplikult selgub, kas kaebajale väljastatakse litsents või mitte. Halduskohtul tuleb 12

(13)3-23-124 hüvitamisnõuet läbi vaatama asudes ka selgitada, vajadusel kaebajalt täiendavaid selgitusi nõudes, kas kaebajale võib olla tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele muul kui riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel, pidades silmas, et halduskohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt peab kaebaja kokkuvõttes enda õigusi rikkuvaks ja kahju põhjustavaks asjaoluks õiguslikku regulatsiooni, mis näeb ette katsetööde tegemise litsentsi taotleja kulul. Samuti võib hüvitamisnõude uuel läbivaatamisel osutuda otstarbekaks teha kaebajale ettepanek hüvitamisnõuet muuta, hõlmates eeskätt saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega kogu tulu, mis kaebajal jäi väidetavalt saamata tingituna sellest, et vastustaja keeldus õigusvastaselt talle litsentsi väljastamisest. 28. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 205,20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuivõrd halduskohtus koosnesid kaebaja menetluskulud samuti üksnes riigilõivust, mille suuruse määras ära hüvitamisnõue, mis tuleb halduskohtul uuesti läbi vaadata, siis otsustab esimese kohtuastme kulude jagamise halduskohus asja uuel läbi vaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.