Obsah (13)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 403§ 4034§ 411§ 416§ 1132§ 100§ 101§ 415§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.02.2025 kuni põhivõlgnevuse 1479,53 euro tasumiseni.

1. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 162,71 euro, intressi 216,83 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 106,82 euro, sissenõudmiskulude hüvitise 35 euro ning edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista välja viivise põhivõlgnevuselt 1642,24 eurot.
2. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud 75,94% ulatuses kostja kanda ja 24,06% ulatuses hageja kanda.
5. Mõista kostjalt K B hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu summas 280,98 eurot. 2-24-145057
6. Mõista kostjalt K B hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi K Bi vastu võla väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 03.04.2024 xxx ja kostja krediidikontolepingu nr xxx, millega võimaldati kostjale kasutada limiiti kuni 1650 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 41,88% ja 0,12% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 41,88% aastas. Krediidikontolepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 51,78% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 41,88% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 eurot. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. xxx AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. 2 2-24-145057
3. Vastavalt lepingu punktile 11.
4. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis augustikuu (summas 68,49 eurot; maksetähtaeg oli 28.08.2024), septembrikuu (summas 68,49 eurot; maksetähtaeg 30.09.2024) ja oktoobrikuu (summas 68,49 eurot; maksetähtaeg 28.10.2024) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 29.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 18.11.
5. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loeti leping ülesöelduks 19.11.
6. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale.
7. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 205,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 7,76 eurot ja intressi katteks 197,71 eurot.
8. Põhivõlgnevuse suurus on 1642,24 eurot (1650 eurot – 7,76 eurot).
9. Intressi suurus on 238,65 eurot. Hageja arvestas intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast alates (16.07.2024) kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 19.11.2024 kokkulepitud aastase intressimääraga 41,88%.
10. Sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 142,99 eurot. Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.02.2025 intressiga võrdses määras. Edaspidi nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses viivisemääras alates 04.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
11. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 22.11.2024, 02.12.2024 ja 05.12.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Kohtu seisukoht
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 26.02.
13. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
14. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud krediidikontolepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 3 2-24-145057 Kohtu põhjendused 11.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastab krediidikontoleping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

4 lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 12. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud krediidikontolepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et 4 2-24-145057 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 13.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg 6.

14. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

15. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 16.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 17. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 22.11.2024, 02.12.2024 ja 05.12.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (

§ 1132

lg 2 p 3) täidetud 5 2-24-145057

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja on teinud 03.04.2024 kostja arvelduskontole väljamakseid kokku summas 1650 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 205,47 eurot.

§ 415

lg 2 p-de 1 – 4 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

§ 415

lg 2 p 1 ja

§ 113

² lg 2 p 3 alusel tuleb meeldetuletuskirjade kulu 35 eurot lugeda tagasimakse summast kaetuks. Ülejäänud summa 170,47 eurot (205,47 – 35) tuleb lugeda põhinõude katteks. Seega on põhjendatud põhinõudeks 1479,53 eurot (1650 – 170,47).

1. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgses intressimääras 41,88% aastas, intressivõlgnevust summas 238,65 eurot. Hageja arvestas intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast alates (16.07.2024) kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 19.11.
2. Vastavalt

§ 403

⁴ lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on krediidikontolepingust nr 5713136797 tulenev intressivõlgnevus põhjendatud summas 21,82 eurot (põhinõudelt 1479,53 eurolt, hagiavalduses märgitud periood alates 16.07.2024 kuni 19.11.2024). 19.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

§ 403

4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

6 2-24-145057 Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 20.11.2024, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 03.02.2025. Lähtudes nimetatud perioodist, on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 36,17 eurot (põhinõudelt summas 1479,53 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.11.2024 kuni 03.02.2025).

20. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.02.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. Hageja nõue on Ts

MS § 367 alusel põhjendatud. 21. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - põhivõlgnevuse 1479,53 eurot; intressi 21,82 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 36,17 eurot; edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.02.2025 kuni põhivõlgnevuse 1479,53 euro rahuldamiseni.

1. Hagi jääb rahuldamata: - põhivõlgnevuse 162,71 euro (1642,24 - 1479,53) osas; intressi 216,83 euro (238,65 - 21,82) osas; sissenõutavaks muutunud viivise 106,82 euro (142,99 – 36,17) osas; edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista välja viivise põhivõlgnevuselt 1642,24 eurot; sissenõudmiskulude hüvitise 35 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
5. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 370 eurot (riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. 7 2-24-145057 Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 75,94% ulatuses (1702,49/2241,98), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 75,94% ulatuses kostja kanda ja 24,06% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 280,98 eurot (370 x 75,94%) ning menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 27. Ts

MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8