KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1542 Haldusasi X kaeb

§ 123

lg 1 p 1), sest esineb alus asja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (

§ 152lg 1 p 2).

Vaidlustatud MTA otsustus on tehtud 21.04.

1. Kaebaja esitas kaebuse 09.07.
2. MTA on koostanud kaebajale ametliku vastuskirja, mille sisuks on selgitus, et kaebajal puudub antud juhul seadusest tulenev õigus esitada tagastusnõue. Täiendavalt on MTA otsustuses ka viide, mida tuleks raha tagasisaamiseks teha – pöörduda ettemaksukonto omaniku poole. Lisaks on kaebaja oma seisukohtades korduvalt ka ise viidanud suhtlusele MTA ametnikega. Seega on MTA kaebajaga suhelnud ega pole olnud tegevusetu. Vastustaja hinnangul on kaebaja seostanud toimingu (tagasimakse) tegemisest keeldumist tegevusetusega. Vastustaja leiab, et see ei ole korrektne ning kaebaja on tegevusetust vääralt sisustanud. Kaebaja esitas tagastusnõude taotluse 29.03.2023 ning MTA vastas kaebajale 21.04.2023, s.o. vähem kui kuu aja pärast. Enne seda saatis MTA kaebajale samasisulise e-kirja ka 06.04.
3. Samuti suunas MTA ametnik kaebajat pöörduma osaühingu kui kõnealuse ettemaksukonto omaniku poole, et kaebaja saaks oma raha tagasi nõuda. Kaebaja selgitustest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Samuti ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud.
4. Vastustaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustus nr 9-6/011680-1 on põhjendatud ning õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse. Selle sätte sisuks/rakendamise eeldusteks on maksumaksja õigus saada tagasi tema (maksumaksja enda) ettemaksukontole tehtud (enam)makse. See tähendab, et tagastusnõude esitaja peab olema selle ettemaksu konto omanik/omaniku esindaja, millelt ta tagastust nõuab. Antud juhul kuulub ettemaksukonto, kuhu vaidlusalune summa kanti ning mille tagastamist kaebaja nõuab, äriühingule Y. Tagastusnõudega tagasi saadava raha kandmist kolmanda isiku kontole peab samuti taotlema ettemaksukonto omanik (antud juhul oleks saanud äriühingu esindaja taotleda tema ettemaksukontole tehtud enammakse tagastamist kaebaja isiklikule pangakontole). Vastustajale teadaolevalt osaühingu esindaja seda teinud ei ole. MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda enda kontole teisele maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol olevat raha. Ettemaksukonto puhul on tegemist kontoga, mis asub Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis ning mida MTA üksnes haldab. MTA ei saa ilma õigusliku aluseta ning ettemaksukonto omaniku sellekohase taotluseta ettemaksukontolt kandeid teha. MTA-l ei ole võimalik seadust muuta ning luua uusi õiguslikke aluseid. Mis puudutab isiku teavitamist, siis antud juhul suhtles kaebaja MTA töötajaga üksnes pärast rahalise kande tegemist kolmanda isiku ettemaksukontole, seega ei olnud kuidagi võimalik kaebajat ka sellistest tagajärgedest ette teavitada. Seaduse mittetundmine ei ole antud juhul tagastusnõude täitmise 3 eelduseks. Vastustaja lisab täiendavalt, et nagu ka pangakonto puhul, ei saa ettemaksukontol olevat raha käsitada asjana asjaõigusseaduse tähenduses, vaid tegemist on konto omaniku nõudeõigusega MTA suhtes. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on ettemaksukonto omanik (Y) sellise nõudeõiguse saanud, on käesoleval juhul tegemist äriühingu nõudega MTA vastu, mitte kaebaja nõudega MTA vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustust nr 9-6/011680-1, taotletud selle tühistamist ning 24.03.2023 ekslikult Y ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse makse tagastamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 21.04.2023 otsustuse nr 9-6/011680-1 õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada üksnes sel juhul kui vaidlustatud otsustus nr 9-6/011680-1 osutub õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspärase otsustuse pinnalt vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
6. Vastustaja on taotlenud kaebuse kohta antud 09.10.2023 kirjalikus vastuses ka menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, sest vaidlustatud otsustus tehti 21.04.2023, kuid kaebus esitati alles 09.07.
7. Kaebaja omakorda põhjendas seda maksuhalduri ametnikega aset leidnud eelneva suhtlemisega, sealhulgas 03.05.2023 ning sellega, et teda ei teavitatud kaebetähtaegadest. Vaidlustatud otsustuses kaebetähtajale viitavat märget ka ei ole. Lähtuvalt eeltoodust luges kohus kaebuse tähtaegseks, mis tähendab seda, et vastustaja 09.10.2023 menetlusdokumendis sisalduva taotluse rahuldamiseks ei olnud alust. Samas kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis enam eraldi ei kajasta, sest menetluse lõpetamise taotlus oli esitatud alternatiivsena (vt vastustaja 09.10.2023 menetlusdokumendi lk 1, p 1). Arvestades asjaolu, et vastustaja alternatiivne taotlus kaebuse rahuldamata jätmisest on põhjendatud, siis ei ole vaidlusel või võimalikul vaidlusel seonduvalt menetlustähtaegade järgimisega enam sisulist tähendust.
8. Kaebus jääb rahuldamata, sest Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustus nr 9-6/011680-1 osaühingu Y ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse makse tagastamata jätmisest on õiguspärane. Vastustaja on õigesti viidanud maksukorralduse seaduse § 33 lõikele 1, mille järgi on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, kuid antud juhul ei kuulunud ettemaksukonto, kuhu vaidlusega seonduv kanti ning mille tagastamist kaebaja nõuab, mitte kaebajale, vaid äriühingule Y. Maksu- ja Tolliamet on õigesti märkinud, et maksukorralduse seaduse § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda teisele maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol oleva raha üleandmist või tagastamist.
9. Kaebuses on väidetud, et äriühingu maksuvõlg tasuti ekslikult. Samas on kaebaja oma 04.09.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et maksis äriühingu maksuvõla mõnes mõttes täitsa teadlikult, sest püüdis aidata lähedast inimest. Pikemalt on vastavat taustsituatsiooni selgitatud kaebaja 04.09.2023 menetlusdokumendi punktis
10. Kaebaja soovis, vähemalt teataval ajahetkel saada selles äriühingus osalust. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti 05.08.2022 vastusest on kaebajale selgitatud, et äriühingu ostmise sooviga tuleb pöörduda otse äriühingu omanike poole ning kui soovitakse äriühingu maksuvõlga tasuda, siis sellega seonduvalt teavitati kaebajat äriühingu maksuvõla suurusest ning toodi välja kontod, kuhu on võimalik maksuvõlg tasuda. Samuti oli nimetatud vastuskirjas olemas viitenumber. Haldusasja materjalide juures ongi vastav maksekorraldus, millest nähtuvalt tasus kaebaja 24.03.2023 Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole viitenumbriga xxxxxxxx AS-s Luminor Bank 71 4 protsenti osaühingu Y maksuvõlast. Seega on täiestri põhjendatud maksuhalduri selgitus ka selle kohta, et äriühingu ettemaksukontole (ekslikult) kantud summa tagasisaamiseks on vaja pöörduda äriühingu enda poole. Keeldumise korral on seda võimalik nõuda äriühingult tsiviilasjade lahendamiseks ettenähtud korras ka kohtu kaudu.
11. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel võib kohus asendada andmesubjekti nime tähemärgiga ja jätta avaldamata tema registrikoodi, aadressi ning muud andmed, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Antud juhul asendab kohus avaldatavas lahendis Y kui vastava andmesubjekti nime tähemärgiga. Kaebaja on seda taotlenud ning otsest põhjust kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks antud juhul ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5