Obsah (10)

§ 407§ 173§ 174§ 138§ 176§ 139§ 4842§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-139545 Tsiviilasi Tsiviilasja hind M

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on AS-i xxx ja G P vahel 20.03.2024 sõlmitud leping nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1713 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma kolme võrdse osamaksega (osamakse suurus 571 eurot). Antud lepingu puhul oli intress 0% ja krediidikulukuse määr 0%, seega tegemist ei olnud tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt (kostja ei ole põhiosa katteks ühtegi tagasimakset teostanud). Esialgne võlausaldaja saatis 09.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 31.07.2024 loovutas AS xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kostja soetas kauba maksumusega 1713 eurot ning pidi tasuma osamakseid iga kuu

1. kuupäevaks
2. osamaksena summas 571 eurot kuus. Kostja ei ole teinud ühtegi makset, seega kohus rahuldab põhinõude summas 1713 eurot. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 9.08.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 10.09.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 9.10.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Seega on põhjendatud hageja sissenõudekulu summas 50 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1713 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.07.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas 204,52 eurot, mille kohus rahuldab. Alates 28.01.2025 taotleb hageja viivist arvestatuna põhinõudelt (1713 eurolt) lepingujärgses viivisemääras 24% kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus loeb hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 19.03.2025Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale saadeti kohtudokumendid ka eposti aadressidele xxx, xxx, kui ka tähtsaadetis ja lihtkiri aadressile xxx. 2 Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid, vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 02.04.2025.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (

§ 138lg 2).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindustasu 338 eurot (2 h 169 eurot tund).

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Tulenevalt

§ 4842on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tund. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 490 (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulu 120 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 490 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3