2-24-8817/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-8817 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks

1. september 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi J.B hagi U.G vastu elatise nõudes Hagihind 5175 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: J.B (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: Y.H (ik XXX, aadress xxx epost: xxx) Kostja: U.G (ik XXX, aadress xxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista U.G`ilt J.B kasuks elatis 350 eurot kuus alates 04.06.2024 kuni J.B täisealiseks saamiseni.
4. Elatis tasuda iga kuu 5-ks kuupäevaks Y.H arvelduskontole.
5. Otsuse täitmisel arvestada U.G poolt alates 04.06.2024 J.Ble elatisena makstud summasid. Menetluskulud
6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
7. Hagiavalduse kohaselt lõppesid vanemate vahelised suhted peale lapse sündi. Laps on erivajadustega (diabeet). Laps elab emaga, kes igapäevaselt lapse eest hoolitseb. Lapse ise väldib kohtumist lapsega ja ei aita ema lapse kasvatamisel. Hageja ema ei tööta, kuna ta kasvatab ja hooldab alla 3-aastast erivajadustega last. Emal puudub sissetulek alates 08.01.
8. Ema saab lapsetoetusest, lapse puude toetust (ei kata tervishoiu kulutusi). Kostja maksis hagejale 290 eurot kuus. See on ebapiisav. Kostja omab alalist töökohta ja head sissetulekut. Korteri majandamiskulud on keskmiselt 177,46 eurot kuus. Hageja osa kuludest on ca 91,28 eurot (273,83/3) eurot.). Lapse hügieenitarvikute kulud 97,61 eurot + 202,21 eurot tervishoiukulud (sensorid, reservuaarid, kanüülid, testid, insuliin).
9. Laps vajab igapäevaselt mitmekesist ja rikkaliku toitu, kulu keskmiselt on 200 eurot kuus, riided ja jalanõud 150 eurot. Vaba aeg ja kirjatarbed 50 eurot, mänguasjad 50 eurot. Igakuine tasu 2 eriarsti külastuse eest, sõidukulud eriarsti külastuste eest, lapse tervise jälgimine. Bolti taksode kasutamine. Meelelahutuse kulud keskmiselt 50€ kuus. Igakuine tasu 4 ujula külastuse eest 28 eurot kuus. Igakuine tasu 2 massaažisessiooni eest lapsele: -28 eurot kuus, arengutegevused spetsialistiga 2 korda kuus 50 eurot, transpordikulud 120 eurot, muud kulud (juuksur, kasvamise käigus vajalikud vahendid rattad, kärud jne.). Kokku on lapse teenuste maksumus on 994.60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 575 eurot kuus alates 04.06.2024 kuni täisealiseks saamiseni, so. 13.07.
10. KOSTJA VASTUS
11. Kostja ei tunnista hagi. Lapse ema saab toetuseid 531 eurot kuus. Kostja tasub lapsele elatist 290 eurot kuus. Hageja esindaja poolt taotletav summa on ebamõistlik suur ja tõendamata. Hageja toob välja, et lapse igakuised kulud moodustavad 994,60 eurot. Isegi kui jagada see summa pooleks, siis tuleb välja 497 eurot, mitte aga 575 eurot, nagu hageja esindaja taotleb. Ravimite osas peaks lapse ema esitama kulutuste arved, mis jagatakse pooleks. Lapse ema valib enda jaoks mugava transpordiviisi (taksode kasutamine), mille kulud tahab nüüd kostja peale panna. Eesti maakondades käivad liinibussid, sh ka xxx. Seoses lapse avastatud haigusega pakun tõsta minu poolt makstava elatise summat 350 - 400 euroni alates järgmisest kuust. Last külastasin paar korda kuus, hiljem ühe korra kuus. Alates hetkest, kui ma hakkasin üks kord kuus käima, siis lapse ema oli väga tige. Samuti on mind ähvardanud lapse ema vend. Viimane kord olin lapse juures märtsis
12. Peale seda ema lapsega kohtuda ei võimalda. Kostja hoolitseb täielikult oma vanavanemate eest. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures. Tuvastatud on, et lapsel esineb suhkurtõbi tüsistusteta. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 575 eurot kuus. Kostja väitel on kulud tõendamata ning kostja on nõus 2 tasuma elatist 350-400 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-120-14 p14).
14. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja välja toodud kulud on osaliselt tõendamata ja põhjendamatud. Lapse ema vajalike ravimite alla toonud püksmähkmed, niisked salvrätikud, haavakreemi, laste šampooni, kreemid, tampoonid, plaastrieemaldaja, antiseptikud, vitamiinid, palaviku ja valu vastase ravimi, köhasiirupi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kulutustega, mis kaasneksid lapse erivajadustega, vaid tavapäraste ravimite ja tarvikutega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et transpordikulud taksole ei ole vajalikud ning kasutada on võimalik ka teisi transpordiviise ja võimalusi. Nõustuda ei saa lapse ema seisukohaga, et lapse riietele ja jalanõudele kulud igas kuus 150 eurot. Hagile lisatud AboutYou ostuarvetest nähtub, et lapsele on selle aasta jaanuaris ostetud riideid 31, 88 euro ja mais 28, 72 euro eest. Lisatud on lapse arengutegevuse arve juuni kuu eest summas 50 eurot, mille põhjal ei saa asuda seisukohale, et see summa kulub lapse arengutegevusele iga kuu. Tõendeid iga kuu 4 korda ujula ja 2 korda arengutegevuse spetsialistide külastuse eest, esitatud ei ole.
15. Samuti ei ole hagis esitatud väiteid seostatud konkreetsete tõenditega. Hagis on osaliselt viidatud lisade numbritele, kui lisade nummerdus puudub. Hagis on välja toodud, et korteri majandamiskulud on keskmiselt 177, 46 eurot kuus ja hageja osa kuludest on ca 91,28 eurot (273,83/3) eurot.). Arusaamatuks jääb miks on korteri majandamiskulude arvutuse aluseks võetud summa 273, 83 eurot, mitte 177, 46 eurot nagu on hagis välja toodud. Kui korteri majandamiskulud on 177, 46 eurot kuus ja need on jagatud 3-ga, siis oleks hageja osaks 59,15 eurot, mitte 91,28 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagis välja toodud kulud on suuremas osas üle paisutatud ja tõendamata, sh. on tõendamata asjaolu, et tulenevalt lapse tervisest on igakuised täiendavad tervishoiukulud (sensorid, reservuaarid, kanüülid, testid, insuliin) 202,21 eurot. Arusaadavalt toob lapse haigus kaasa lisakulutusi, kuid mitte hagis toodud ulatuses. Kohtu hinnangul on seaduses sätestatud miinimumist suurem, mõistlik summa kostja pakutud 350 eurot, mis peaks katma võimalikud lisakulutused lapsele. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3