Obsah (7)

§ 4§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 18

2-25-3267 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2025. a kell 14.45, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-3267 Tsiviilasi X maksejõu

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus Harju Maakohtule on esitatud X avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus kokku 26 567,03 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on summas 1130 eurot, igakuiseid väljaminekuid on 985 eurot, ainsaks varaks on võlgniku abikaasale kuuluvad 2 autot, mille hinnanguline väärtus kokku on 2500 eurot. Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada X pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristjan Aava. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek oli kuni
4. a aprillikuuni 1 150 eurot. 2 Hetkel on võlgnik töötu. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees moodustavad 26 567,03 eurot. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 5.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 6. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 7. Usaldusisik Kristjan Aava on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 1 260 eurot (1 tund – 140 eurot).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 8. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 260 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas menetluses realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. 3

1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
2. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 724,68 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) 4