Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja 02. augusti 2018 aasta otsus Süüdistatava U.S-i kaitsja Leelo Viil Süüdistatav U.S , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega nr 1-16-2800
MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2018.a, alates 25.05.2018.a kohaldati tõkend vahistamine. RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava U.S-i kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks U.S-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 1 Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS: 1. U.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on juba karistatud
kirjeldatud kuriteo toimepanemises, taas 08.06.2017 kella 21.15 paiku Tallinnas aadressil XXX korteris X kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast YY. Nimelt täpsemalt tungis U.S YY-le kallale, haaras tal juustest ja lõi korduvalt kükitavale ja kätega nägu kaitsvale YY-le käte ja jalgadega ülakeha ning pea piirkonda. U.S põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega YY-le nii valu kui ka kehavigastustena hulgalised punetused laubal, kaelal, nimme piirkonnas ning abaluude piirkonnas hematoomid. Samuti tema, isikuna, kes on teist isikut varem kehaliselt väärkohelnud, taas 08.05.2018 kella 17.30 paiku Tallinnas aadressil XXX korteris X kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast YY. Nimelt täpsemalt tungis U.S YY-le kallale, lüües YY-le kätega korduvalt vastu nägu ja pead ning põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega YY-le nii valu kui ka kehavigastustena marrastused näol ning ninaverejooksu. Oma sellise tahtliku õigusvastase tegevusega on U.S , kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise taas kehaliselt väärkohelnud endaga lähisuhtes olevat isikut ning põhjustanud oma tegevusega nii tervisekahjustusi kui valu, mis on
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas U.S-i süüdi
MS § 238 lg 2 sätetele vähendati U.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat.
lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 24.05.2018.a. U.S-i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. APELLATSIOON:
3.1 Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. U.S on süüdi tunnistatud kahes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest ja vägivalla laadist. Tuleb rõhutada, et U.S-i teoga ei ole põhjustatud YY-le olulisi vigastusi, tuvastati marrastused ning verevalumid. Süüdistatava väited kuriteo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad ning ilmselt oli U.S-i käitumise peamiseks põhjuseks kannatanu sagedane suhtlemine teiste meestega. 3.2 Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks U.S-i avaldatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul käsitletav siirana ja sel alusel ei ole võimalik karistust kergendada. U.S-i puhul esineb karistust kergendav asjaolu
lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, kuivõrd YY kohtuistungil ei viibinud, ei olnud süüdistataval võimalik tema käest vabandust paluda, kuid ta on kannatanule korduvalt kirjutanud. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. Karistust raskendavaid asjaolusid
3.3 Kohtu arvates puuduvad alused mõistetava karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Selle maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Üksnes U.S-i varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha. Süüdistataval ei ole sõltuvusprobleeme ning tal on soov edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistataval hoolib väga oma lapsest ning soovib osaleda tema kasvatamisel, CC poolt isale saadetud kirjadest nähtub, et tütar ootab tema vabanemist. U.S-i isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust.
§-de 74 ja 75 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Kohaldades U.S-i suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse läbida vajalikud sotsiaalprogrammid, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused suurendavad süüdistatava võimekust vabaduses toime tulla, mis on U.S-i puhul eriti oluline. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et U.S-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. 3 KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
lg 2 p 2, 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud U.S-i 3 aastase vangistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et U.S mõisteti süüdi mitmes kehalises väärkohtlemises, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise (
) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o lähisuhtes (p 2), korduvus (p 3), mistõttu on U.S-i süü keskmisest suurem. 4.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellandiga, et U.S-ile mõistetud karistus ületaks tema süü suurust. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka ei nõustu kolleegium apellandiga, et kannatanu oma käitumisega oleks soodustanud või õigustanud kuriteo toimepanemist U.S-i poolt. Asjaolu, et kannatanu suhtleb sagedasti teiste meestega, ei saa lugeda süüdistatava süüd vähendavaks asjaoluks. 4 4.3 Maakohus asus seisukohale, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Apellatsiooni kohaselt on U.S kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Kriminaalkolleegium märgib, et apellandi poolt märgitud süü tunnistamine ja siiras kahetsus kogu menetluse vältel, kui karistust kergendav asjaolu ei tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole U.S maakohtus tunnistanud ennast süüdi täielikult, vaid tunnistas end süüdi osaliselt. Seejuures mingit kahetsust ei ole kohtuistungil avaldanud. Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulmisel 25.05.2018.a ta end süüdi ei tunnistanud ega ole kordagi kahetsenud, vaid just märkis, et ta ei kahetse seoses kahtlustusega midagi. 26.04.2018.a ülekuulamisel ta end süüdi ei tunnistanud ega kahetsenud. Selgesõnalist kahetsust avaldas süüdistatav alles kohtule esitatud lühimenetluse taotluses. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et U.S puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 4.4 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5. Kaitsja taotlusele kohaldada
Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt U.S-i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu U.S-i karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 5.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et
sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav soovib töötada ja hoolib oma lapsest ning tal puuduvad sõltuvusprobleemid, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et U.S töötab ning hoolib enda lapsest ja tal puuduvad sõltuvusprobleemid, ei anna alust kohaldada
Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.