) §291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles abipolitseinikuna kaasatud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetegevusse, täites võimuesindaja ülesandeid Abipolitseiniku seaduse (edaspidi tekstis APolS) §2 lg.3 mõttes ja olles seega ametiisik
W.Y oli 04.04.2017 abipolitseinikuna patrullitoimkonnas koos patrullivanem Andrei Kirilloviga. Andrei Kirillov, olles tuvastanud 04.04.2017 kell 20.46 Jõhvis Narva mnt.38 asuva kaupluse Konsum juures X. X.i poolt rikkumise, mille kirjelduse kohaselt tarvitas X. X. ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC (kanep), toimetas kannatanu politseiautoga Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Linna külas Jõhvi - Vasknarva tee xx-sel kilomeetril vasakut kätt asuvasse metsa, mis asus ca 500 meetri kaugusel maanteest. Seejärel, kui kannatanu oli politseisõidukist välja tõmmatud ja asus metsast maantee suunas liikuma, kutsus W.Y ta tagasi. Patrullivanem Andrei Kirillovi teadmisel ja nõusolekul kasutas W.Y kannatanu suhtes gaasirelva, mis on relv Relvaseaduse (edaspidi tekstis RelvS) §13 p.1 mõistes. W.Y suunas gaasipihusti kannatanu mõlema silma suunas, mille tagajärjel kannatanu kaotas ajutiselt nägemisvõime ja orientatsiooni, kuna tundis silmades teravat valu ja tugevat pisaratevoolu. Kannatanu X. X.i suhtes vahetu sunni kasutamine olukorras, kus X. X. ei olnud agressiivne ega ohtlik endale ega ühiskonnale, oli taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ning oli konkreetseid asjaolusid arvestades õigusvastane. W.Y rikkus Korrakaitseseaduse (edaspidi tekstis KorS) §9 sätestatut, mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. KorS §7 kohaselt tuleb riiklikku järelevalvet teostades korrakaitseorgani poolt valida meede, mis isikut ja üldsust kõige vähem kahjustab; kohaldada ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist sekkumist nõudvat olukorda ning kohaldada meedet vaid nii kaua, kui eesmärk on saavutatud või seda pole võimalik enam saavutada. 4 KorS §76 lg.1 kohaselt võib kohaldada vahetut sundi füüsilise jõu kasutamisega ainult juhul, kui korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kuna X. X. ei käitunud agressiivselt ja ei olnud ohtlik endale ega teistele isikutele, oli gaasirelva kasutamine tema suhtes ebaproportsionaalne ja õigusvastane. W.Y tegevus oli faktilisi asjaolusid arvestades X. X.i suhtes käesolevas süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludel õigusvastaselt vahetut sundi kasutades vastuolus KorS §7, §9 ning §76 sätestatuga. Sellega pani W.Y toime ametiisiku poolt võimuliialduse, s.o
W.Y on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles abipolitseinikuna kaasatud Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetegevusse, täites võimuesindaja ülesandeid APolS §2 lg.3 mõttes ja olles seega ametiisik
mõistes, pani koos patrullivanem Andrei Kirilloviga toime teise inimese eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise. Nimelt oli W.Y 04.04.2017 alates kella 20.00-st abipolitseinikuna graafikujärgselt teenistuses patrulltoimkonnas koos patrullpolitseinik Andrei Kirilloviga. Patrulltoimkonna vanem Andrei Kirillov koostas 04.04.2017 kella 20.46 X. X.i suhtes kiirmenetluse otsuse nr.10220162232308 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi tekstis NPALS) §151 lg.1 alusel. Rikkumise kirjelduse kohaselt tarvitas X. X. ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC (kanep) ja W.Y teadis seda. Seejärel toimetas Andrei Kirillov koos W.Y-ga kannatanu politseautoga Škoda Superb (registreerimismärk xxx) Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Linna külas Jõhvi - Vasknarva tee xx-sel kilomeetril vasakut kätt asuvasse metsa, mis asus ca 500 meetri kaugusel maanteest. Seejärel, kui kannatanu oli politseisõidukist välja tõmmatud ja asus metsast maantee suunas liikuma, kutsus W.Y ta tagasi. Patrullivanem Andrei Kirillovi teadmisel ja nõusolekul kasutas W.Y kannatanu suhtes gaasirelva, mis on relv RelvS §13 p.1 mõistes. W.Y pihustas ärritava toimega gaasi kannatanu mõlema silma suunas, mille tagajärjel kannatanu kaotas ajutiselt nägemisvõime, kuna tundis silmades teravat valu ja tugevat pisaratevoolu. Seoses nägemisvõime kaotusega oli takistatud kannatanu iseseisev liikumisvõime ja orientatsioon. X. X.il oli enne metsa viimist ja jätmist tuvastatud narkojoove. Tema enda ütluste kohaselt oli ta alkoholijoobes. X. X.il ei olnud mobiiltelefoni ega jopet (jäid politseiautosse) ega muid vahendeid endale abi kutsumiseks. X. X.i suhtes oli vahetult enne metsa jätmist kasutatud gaasirelva (relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga), mille toime tõttu silma limaskestadele ei suutnud X. X. metsa vahel orienteeruda, eksis ära ja viibis eksinult metsas ajavahemikus 04.04.2017 kella 20.50-st kuni 05.04.2017 kella 06.00-ni, s.o. 9 tundi 10 minutit. X. X.i metsas viibise ajal oli Jõhvi vallas õhutemperatuur vahemikus +2,1 kuni +5 kraadi Celsiuse järgi. KorS §77 kohaselt kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise. Patrulliekipaaž koosseisus Andrei Kirillov ja W.Y kannatanule esmaabi ei osutanud, kiirabi ei kutsunud ja lahkus sündmuskohalt, jättes kannatanu abitus seisundis (alkoholi– ja narkojoobes, gaasirelva toimel tugevalt häiritud nägemis- ja liikumisvõimega, ilma mobiiltelefonita ja jopeta) metsa. 5 Sellega pani W.Y toime teise inimese eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise, s.o
Andrei Kirillov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametikohal, kes tulenevalt Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi tekstis PPVS) §34 lg.1 ja §35 lg.1 sätestatust on politseiametnik Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna vaadeldav ametiisikuna
Andrei Kirillov oli 04.04.2017 alates kella 20.00-st graafikujärgselt teenistuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinikuna ühes ekipaažis koos abipolitseinik W.Y-ga . Andrei Kirillov oli patrulltoimkonna vanem. Patrulltegevuse korra p.12 kohaselt juhib patrulltoimkonna vanem patrulltoimkonna tegevust. Patrulltegevuse korra p.38.1 ja p.38.2 kohaselt tagab patrulltoimkonna vanem, lisaks korra p.35 nimetatud kohustustele patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise ning võtab vastu politseitaktikalisi otsuseid. Andrei Kirillov, olles 04.04.2017 kell 20.23 teenistuses ja täitmas graafikujärgselt oma ametiülesandeid ühes patrulltoimkonnas koos abipolitseinik W.Y-ga , pidas Jõhvis Narva mnt.38 asuva kaupluse Konsum juures kinni alkoholijoobes X. X.i ja paigutas ta eravärvides politseisõidukisse Škoda Superb (registreerimismärk xxx) ning koostas kell 20.46 X. X.i suhtes kiirmenetluse otsuse nr.10220162232308 NPALS §151 lg.1 alusel, määrates karistuseks rahatrahvi summas 300 eurot. X. X.i käitumine (nõustus kiirmenetlusega ja karistusega) ei olnud temale endale ega teistele ohtlik ning samuti ei nähtu tema kohta koostatud kiirmenetluse otsusest ega indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et ta võis vahetut ohtu põhjustada. Peale kiirmenetluse otsuse tegemist sõitis Andrei Kirillov koos X. X.iga Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Linna külas Jõhvi - Vasknarva tee xx-sel kilomeetril vasakut kätt asuvale metsavahelisele kõrvalteele ja peatas sõiduki maanteest ligikaudu 500 meetri kaugusel metsas. Andrei Kirillov, kasutades ebaseaduslikult füüsilist jõudu X. X.i suhtes ning koheldes kannatanut viimase au ja väärikust alandavalt, haaras tema paremast õlast ja kaelast tugevasti kinni ning tõmbas politseisõidukist välja, tekitades X. X.ile füüsilist valu ja tervisekahjustused (parema õlaliigese piirkonnas pindmised verevalumid, kaelal paremal pool pindmised nahaverevalumid). Peale seda, kui kannatanu asus liikuma metsast välja maantee suunas, andis W.Y X. X.ile käsu tagasipöördumiseks. Kui X. X. jõudis W.Y juurde, sirutas W.Y X. X.i suunas käe, milles hoidis gaasirelva. Patrullivanem Andrei Kirillovi teadmisel ja nõusolekul kasutas abipolitseinik W.Y kannatanu suhtes gaasirelva, mis on relv RelvS §13 p.1 mõistes. Andrei Kirillov rikkus KorS §9 sätestatut, mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. KorS §7 kohaselt tuleb riiklikku järelevalvet teostades korrakaitseorgani poolt valida meede, mis isikut ja üldsust kõige vähem kahjustab; kohaldada ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist sekkumist nõudvat olukorda ning kohaldada meedet vaid nii kaua, kui eesmärk on saavutatud või seda pole võimalik enam saavutada. KorS §76 lg.1 kohaselt võib vahetut sundi kohaldada füüsilise jõu kasutamisega ainult juhul, kui korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. 6 Andrei Kirillovi tegevus oli faktilisi asjaolusid arvestades X. X.i suhtes käesolevas süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludel õigusvastaselt vahetut sundi kasutades vastuolus KorS §7, §9 ning §76 sätestatuga. Sellega pani Andrei Kirillov toime ametiisiku poolt võimuliialduse, s.o
Andrei Kirillov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametikohal, kes tulenevalt PPVS §34 lg.1 ja §35 lg.1 sätestatust on politseiametnik Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna vaadeldav ametiisikuna
mõttes, pani koos abipolitseinik W.Y-ga toime teise inimese eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise. Andrei Kirillov, olles tuvastanud 04.04.2017 kell 20.46 Jõhvis Narva mnt.38 asuva kaupluse Konsum juures X. X.i poolt rikkumise, mille kirjelduse kohaselt tarvitas X. X. ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC (kanep), toimetas ja jättis kannatanu politseautoga Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Linna külas Jõhvi - Vasknarva tee xx-sel kilomeetril vasakut kätt asuvasse metsa, mis asus ca 500 meetri kaugusel maanteest. X. X.il oli enne metsa viimist ja jätmist tuvastatud narkojoove. Tema enda ütluste kohaselt oli ta alkoholijoobes. X. X.il ei olnud mobiiltelefoni ega jopet (jäid politseiautosse) ega muid vahendeid endale abi kutsumiseks. X. X.i suhtes oli vahetult enne metsa jätmist kasutatud gaasirelva (relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga), mille toime tõttu silma limaskestadele ei suutnud X. X. metsa vahel orienteeruda, eksis ära ja viibis eksinult metsas ajavahemikus 04.04.2017 kella 20.50-st kuni 05.04.2017 kella 06.00-ni, s.o 9 tundi 10 minutit. X. X.i metsas viibise ajal oli Jõhvi vallas õhutemperatuur vahemikus +2,1 kuni +5 kraadi Celsiuse järgi. KorS §77 kohaselt kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise. Patrulliekipaaž koosseisus Andrei Kirillov ja W.Y kannatanule esmaabi ei osutanud, kiirabi ei kutsunud ja lahkus sündmuskohalt, jättes kannatanu abitus seisundis (alkoholi- ja narkojoobes, gaasirelva toimel tugevalt häiritud nägemis- ja liikumisvõimega, ilma mobiiltelefonita ja jopeta) metsa. Sellega pani Andrei Kirillov toime teise inimese eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise, s.o
Andrei Kirillov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema olles Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametikohal, kes tulenevalt PPVS §34 lg.1 ja §35 lg.1 sätestatust on politseiametnik Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna vaadeldav ametiisikuna
Nimelt oli Andrei Kirillov 04.04.2017 alates kella 20.00-st graafikujärgselt teenistuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinikuna ühes ekipaažis koos abipolitseinik W.Y-ga , olles patrulltoimkonna vanem. Patrulltegevuse korra p.12 kohaselt juhib patrulltoimkonna vanem patrulltoimkonna tegevust. Patrulltegevuse korra p.38.1 ja p.38.2 kohaselt tagab patrulltoimkonna vanem lisaks korra p.35 nimetatud kohustustele 7 patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise ning võtab vastu politseitaktikalisi otsuseid. Andrei Kirillov võttis 04.04.2017 kell 20.46 peale X. X.i suhtes kiirmenetluse otsuse nr.10220162232308 NPALS §151 lg.1 alusel koostamist seadusliku aluseta X. X.ilt vabaduse seeläbi, et toimetas ta eravärvides politseisõidukiga Škoda Superb (registreerimismärk xxx) Jõhvis Narva mnt.38 asuva kaupluse Konsum juurest mööda Narva maanteed Jõhvi - Vasknarva tee xx-sele kilomeetrile, kus pööras vasakule maanteelt umbes 500 meetri kaugusele metsa. Patrullivanem Andrei Kirillovi teadmisel ja nõusolekul kasutas abipolitseinik W.Y kannatanu suhtes gaasirelva, mis on relv RelvS §13 p.1 mõistes. Gaasirelva kasutamise tagajärjel oli kannatanule tekitatud pikemaajaline liikumistakistus (gaasirelva kasutamise tõttu kaotas ta ajutiselt nägemisvõime ja orientatsiooni). X. X.il ei olnud mobiiltelefoni (jäi politseiautosse) ega muid vahendeid endale abi kutsumiseks ja Andrei Kirillov teadis seda. Andrei Kirillovil puudus seaduslik alus X. X.i 04.04.2017 alates kella 20.46-st politseisõidukis hoida ja võtta temalt seadusliku aluseta vabadus ning toimetada ja jätta ta metsa, kus kannatanu oli sunnitud viibima kokku 9 tundi 14 minutit, s.o kuni 05.04.2017 kella 06.00-ni. Oma tegevusega pani Andrei Kirillov toime teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o
Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav W.Y tunnistanud. ennast kummagi sätte järgi maakohtu istungil süüdi ei Süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli 04.04.2017 abipolitseinikuna patrullis koos Andrei Kirilloviga, kes oli patrulltoimkonna vanem ja autoroolis. Kannatanu ja tema sõber äratasid tähelepanu, nad läksid juurde, esitlesid end ja küsisid isikut tõendavaid dokumente. Sõbral oli esitada, kannatanul mitte, teda kontrolliti andmebaaside kaudu, kust selgus, et tal olid varem narkootikumide tarvitamisega seotud rikkumised. Kannatanu käitumine viitas ka sel korral, et ta oli midagi tarvitanud, mistõttu nad otsustasid kasutada indikaatorvahendit. Test näitas, et kannatanu oli tarvitanud kanepit. Kannatanu tunnistas rikkumist, nad koostasid kiirmenetluse otsuse. Kui kannatanu lahkus autost, tarvitas ta nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid, see oli uus seaduserikkumine, mistõttu nad käskisid tal autosse tagasi istuda, et toimetada ta arestimajja, kus teine patrull vormistab uue rikkumise. Kui nad hakkasid liikuma, sai kannatanu aru, et asi on tõsine, palus vabandust ja palus autost välja lasta, et läheb koju. Nad peatusid enne Viru Vangla teeotsa ja lasid kannatanu tema palvel välja. See peatus oli linna piirides, seal on jalakäijate tee ja valgustus. Kannatanu riietust ja jopet süüdistatav ei mäletanud, kannatanu mobiiltelefoni avastas ta hiljem politseiauto tagaistmelt. See sai leiuna antud politseijaoskonda. Sõidu ajal said nad uue väljakutse, tegemist oli koduvägivallaga ja nad otsustasid, et see on peamine prioriteet. Tee peal tegid nad WC peatuse ja sõitsid maanteest nii kaugele, et neid näha ei oleks. Peatuse ettepaneku tegi Andrei Kirillov ja tema valis ka koha. Süüdistatav seletas ka, et tema abipolitseinikuna ei tohi võtta üksi vastu otsuseid ja kasutada erivahendeid, v.a. juhul, kui ta elu on ohus. Süüdistatav kinnitas, et 04.04.2017 väljastati talle käerauad, nui, gaas ja raadiojaam. Otsuseid võtab vastu patrulltoimkonna vanem, kes ütleb need 8 kõva häälega välja ja kui tema abipolitseinikuna on mõne otsuse vastu, ütleb ta seda patrulltoimkonna vanemale, aga mitte kõrvaliste isikute kuuldes. Süüdistatav kinnitas, et koolitusel selgitati gaasi kasutamise tagajärgi – kõigepealt tekib lühiajaline orientatsiooni kaotus, seejärel pisarad ja silmade punetus. Samuti kinnitas süüdistatav, et tema 04.04.2017 vahetuse jooksul gaasi ei kasutanud, talle väljastatud gaasiballoon oli täis ja sellel oli kaitse peal. Indikaatorvahendi protokollis näitab kellaaeg 20.30 indikaatorvahendi kasutamise aega, mitte protokolli koostamise aega, protokoll koostati kell 20.50, selle koostas süüdistatav ja paralleelselt koostas Andrei Kirillov kiirmenetluse otsuse. WC peatuse tegid nad umbes kell 21.30. Süüdistatav kinnitas, et kannatanu ei olnud agressiivne, ei tõugelnud ega seganud, teda ei pidanud kinni hoidma. Süüdistatav Andrei Kirillov ennast ühegi sätte järgi maakohtu istungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli 04.04.2017 tööl patrulltoimkonna vanemana koos abipolitseinik W.Y-ga , autoroolis oli süüdistatav. Ajavahemik Konsumi kaupluse juures alanust kuni Viru Vangla juures kannatanu autost väljalaskmiseni oli mitte vähem kui 45 minutit. Kannatanu käitumine muutus sellel ajal kõvasti, kanepi mõju on mitte rohkem kui 30 minutit. Nad vormistasid dokumente küllaltki kaua, kannatanu sai aru, kuhu nad sõidavad ja mis saada võib, ta kainenes. Kui kannatanu autost väljus, oli ta adekvaatne ja rõõmus, et nad ta välja lasid. See oli veel linna territooriumil, õues oli veel valge. WC peatuseks sõitsid nad teest kaugele, et neid näha ei oleks, neil olid helkurvestid seljas. Süüdistatav kinnitas, et teab kanepijoobe tunnuseid ja saab aru, kui joove on kadunud. Erivahendid väljastab välijuht ja peab nende üle ka arvestust. Süüdistatavale väljastati 04.04.2017 gaas, käerauad, nui, taskulamp, raadiojaam, relv, kiirusemõõtur, alkomeeter, fotoaparaat, narkotestid ja siil. Süüdistatav kinnitas, et mäletab, et W.Y sai uue gaasiballooni ja tagastas selle kasutamata. Samuti kinnitas süüdistatav, et patrulltoimkonnas võttis otsuseid vastu tema. Kuna kannatanu sai oma rikkumisest aru ja vabandas solvamise pärast, otsustati ta välja lasta autost. Süüdistatav seletas, et gaasi kasutamise tagajärjeks on lühiajaline orientatsiooni kadumine ja pisarate pärast ei saa mingi aeg silmi lahti teha. Kannatanu X. X.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta läks koos sõbraga 04.04.2017 enne kella 21 kauplusesse Konsum, ta oli alkoholi- ja narkojoobes, kuna oli joonud õlut ja suitsetanud kanepit kella 20 ajal. Politseinikega kohtus ta kaupluse ees, avalikku korda ta seal ei rikkunud. Politseinikud ütlesid, et puudub helkur ja kontrollisid isikut. Politseiautosse istus ta vabatahtlikult, protokolli ja narkotesti tegemist ei mäleta. Samuti mäletab ta sõitu osaliselt, kuna oli joobes. Kannatanu kinnitas, et ta küll tuigerdas käimisel, kuid aru sai ja rääkis selgelt. Kannatanu sai aru, et sõidetakse Viru Vangla poole, ta palus end koju viia, kuna ei tahtnud kainestusmajas ööbida. Politseinikud sõitsid Viru Vanglast mööda ja peatusid kuskil kruusateel. Politseiauto juht tõmbas ta autost välja ja käskis koju minna. Kui kannatanu hakkas minema, kutsus noorem politseinik ta tagasi ning kui kannatanu pööras, pihustas viimane talle gaasi, mille tõttu ei näinud ta midagi. Selleks ajaks läks ka juba pimedaks, kannatanu ei näinud metsas midagi. Kui ta politseiautost väljus, sai ta aru, kuhupoole peab minema, kuna politseiauto sõitis ninaga metsa poole, hakkas ta minema vastassuunas. Kui politseinik gaasi lasi, ei saanud ta enam aru, kuhupoole minema peab. Hommikul jõudis ta välja betoonitehase juurde, kus valvur proovis taksot tellida, kuid sellega oleks läinud aega. Kannatanu palus valvuril 9 näidata suunda ja läks jalgsi koju. Politseiautosse istudes oli kannatanul seljas jope ja selle taskus mobiiltelefon, peale gaasi pihustamist enam jopet seljas ei olnud. Mobiiltelefon oli jäänud politseiautosse ja anti hiljem ema kätte. Jopet ei ole kannatanu siiani tagasi saanud. Gaasi pihustamisel tundis kannatanu tugevat valu umbes 1,5 – 2 tundi ja umbes 1 tund jooksid silmadest pisarad. Politseiauto sõitis peateelt metsa vahele nii kaugele, et maanteed ei olnud sealt näha. Peale gaasi pihustamist sõitsid politseinikud minema. Kannatanu sai umbes kella 5 paiku hommikul aru, kuhupoole minna, kuna kuulis teel veoautosid sõitmas. Tervisekahjustused fikseeriti EMO-s, kuhu kannatanu läks koos naise isaga. Peale hommikul koju jõudmist rääkis ta juhtunust oma naisele, oli kaks tundi soojas vannis, kuna oli läbi külmunud, käis hommikul Maanteeametis eksamil, mis kestis umbes poolt tundi ja siis läks tagasi koju, EMO-sse läksid nad peale lõunat. Vastuseks kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga küsimusele selgitas kannatanu, et enne gaasi laskmist hakkas ta õigele poole minema, peale gaasi pihustamist ei osanud enam kusagile minna, kogu aeg nühkis kätega silmi, peale esimest tundi leidis kraavides vett, pesi sellega, aga see ei aidanud. Tunnistaja V. S.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab betoonitehases valvurina, 05.04.2017 varahommikul tuli noormees valvurihoone akna taha ja palus tellida takso. Takso pidi jõudma alles poole tunni pärast, seepeale küsis noormees suunda ja hakkas jalgsi minema. Noormehel oli seljas ainult kampsun, käed olid kampsuni varrukate sees, pükstel oli üks säär ülevalt alla lõhki tagantpoolt, ütles, et oli terve öö metsas olnud. Öösel oli kindlasti metsas külm, oli näha, et noormees on külmunud, jopet tal ei olnud, oli ainult kampsun. Välimuse järgi oli usutav, et ta võis öösel metsas olla. Ta tuli tehase juurde Oru poolt, aga tunnistaja nägi teda alles siis, kui ta oli juba akna juures, vestlus nende vahel toimus läbi avatud akna. Noormees ei tulnud mööda teed peatee poolt. Tunnistaja I. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu X. X. on tema poeg. Tunnistajale helistati politseist, et kannatanu telefon jäi patrullautosse, see anti tunnistaja kätte. Tunnistaja teada peeti kannatanu kinni ja telefon kukkus politseiautos välja ja jäi autosse. Tunnistaja kohtus kannatanuga peale eksamit Selveri juures, kannatanu ütles, et peeti helkuri puudumise tõttu kinni, viidi metsa, lasti gaasi ja jäeti sinna, politseinikud sõitsid ise ära. Kannatanu oli metsas olnud hommikuni, siis tuli jalgsi koju. Kannatanu näitas tunnistajale ka kriimustusi, mis ta sai metsas puude okstelt. Tunnistaja I. S.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu X. X. on tema tütre abikaasa. Tütar helistas tunnistajale hommikul kella 9 – 10 ajal ja rääkis, et kannatanu oli õhtul jäänud kaduma, sõbrad ütlesid, et politsei viis ta ära, kannatanu ise rääkis tütrele, et ta viidi metsa ja jäeti sinna, et hommikul tuli ise metsast välja. Tunnistaja läks hiljem lõuna ajal tütre ja kannatanu koju, küsis kannatanult, mis juhtus. Kannatanu näitas ka vigastusi – kätel ja jalgadel oli hästi palju kriimustusi, õlal selja pool oli nagu kätega tõmmatud jälg. Samuti ütles kannatanu, et silmad ka kipitavad gaasi laskmisest, aga tunnistaja midagi ei näinud. Tütar ütles ka tunnistajale, et kannatanul oli eelmisel päeval jope seljas, aga nüüd tuli ilma jopeta. Kannatanu seletas, et ta tõmmati politseiautost välja, kriimustused sai ilmselt metsast. Tunnistaja viis kannatanu EMO-sse, seal ootas ta ise koridoris. Peale EMO-st tagasitulemist kohtus tunnistaja veel kannatanu sõpradega ja sõitis ka metsa, ta oletas, et samale teele, kuhu oli viidud kannatanu. Seal olid küll värsked autorehvide jäljed, kuid neid tuvastada ei olnud võimalik, jalgsi ta edasi ei läinud. Tunnistaja sõitis 10 ka betoonitehase juurde ja kuna seal oli tööl sama valvur, seletas see ka tunnistajale, et noormees tuli varahommikul metsast välja, oli väga külmunud, küsis suunda ja läks jalgsi linna poole. Tunnistaja pani valvuri andmed kirja. Tunnistaja arvates liikus kannatanu metsas kõigepealt mööda sihti, mis on seal oletatava tee juures, kuid pärast eksis lihtsalt ära. Tunnistaja Tairi Piirimäe ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on Ida Prefektuuris eriasjade uurija ja oli käesolevas kriminaalasjas menetleja. Samuti viis tunnistaja läbi uurimiseksperimendi ja koostas selle kohta protokolli. Eksperimenti oli kaasatud ainult süüdistatav W.Y , kuna tema ütluste kohaselt peatasid nad politseiauto Viru Vangla juures, süüdistatav tuli autost välja, laskis kannatanu välja, istus tagasi autosse ja nad sõitsid edasi. Süüdistatav Andrei Kirillovit ei pidanud ta vajalikuks eksperimenti kaasata, kuna ta oli ainult autojuht. Eksperiment viidi läbi sama politseiautoga, selle tee algas samast kohast ja kogu tee sõideti vastavalt süüdistatav W.Y ütlustele läbi. GPS -i logidest saab välja lugeda, et Viru Vangla juures politseiauto 2017 ei peatunud, kuna kiirus oli ühtlane. Tunnistaja seletas ka, et 2017 olid prefektuuris kasutusel samad gaasiballoonid, mis tsiviilkäibes, tagastamise puhul fikseeritakse ainult tagastamine, viiteid kasutamisele ei fikseerita. Gaasi kasutamine märgitakse kas teenistuslehel, protokollis või muus dokumendis. Politseiauto salvestist selle päeva kohta säilinud ei ole. Tunnistaja N. A.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab prefektuuris välijuhina ja tema tööülesannete hulka kuulub ka erivahendite väljastamine. Abipolitseinikud saavad erivahendid vastavalt oma väljaõppele, neist gaas ja käerauad antakse kohe pärast esimese kursuse läbimist. Väljaantud erivahendid registreeritakse žurnaalis ja abipolitseinik annab sinna ka allkirja. Enne gaasiballooni väljastamist kontrollib välijuht seda, see on aastatega väljakujunenud praktika, et ta tunnetab käega, kas balloon on täis või pooleni täis. Gaasiballooni tagastamisel on samuti tunda, kui on kasutatud. Kui gaasiballooni on kasutatud, siis tuleb kirjutada ettekanne ja selle alusel läheb balloon vahetusse. Gaasiballoonid on korduvkasutatavad, tunnistaja kinnitas, et oskab hinnata, palju gaasi veel jäänud on. Samas kinnitas tunnistaja, et ei ole võimalik kindlaks teha, kas gaasiballooni on vahetuse jooksul kasutatud 2, 3 või 4 korda. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - I. S.i poolt 05.04.2017 Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollitalitusele esitatud kuriteoteatis, kus kirjeldas X. X.iga 04.04.2017 õhtul ja öösel ning 05.04.2017 hommikul juhtunut - eelnimetatud kuriteoteatele lisatud SA Ida-Viru Keskhaigla EMO patsiendikaart nr.R610618, mille kohaselt tuli X. X. 05.04.2017 kell 15.45 ja tal tuvastati parema õlaliigese piirkonnas pindmised verevalumid, kaelas paremalt poolt pindmised nahaverevalumid ning mõlema sääre eespinnal hulgimarrastused. Samast kaardist nähtub, et patsient oli politseiga viidud metsa, kus ta ka ööbis, peale seda oli tal halb enesetunne - 04.04.2017 patrullileht, millest nähtub, et tööaeg oli kell 20.00 – 08.00, tegemist oli politseipatrulliga, patrulltoimkonnas olid patrulltoimkonna vanem Andrei Kirillov ning W.Y , sõiduki registreerimismärk oli xxx, vahetuse jooksul koostati 1 kiirmenetluse otsus NPALS §15-1 alusel, vahetuse lõpus oli sõiduk korras ning pargitud, väljavõetud töövahendid ja seadmed tagastatud 11 - - - - - - - - - - patrullpolitseinik Andrei Kirillovi poolt 04.04.2017 X. X.i suhtes koostatud kiirmenetluse otsus nr.10220162232308 selle kohta, et viimane tarbis 04.04.2017 kell 20.00 Jõhvis Narva mnt. 16 juures ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC (suitsetas kanepit) Indikaatorvahendi kasutamise 04.04.2017 protokoll, mille kohaselt kasutati X. X.i suhtes indikaatorvahendit Rapid Stat ja indikaatorvahendi näit oli positiive. Prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused ning järgmised joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, silmade pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja aeglane, koordinatsioon kergelt häiritud, käitumine rahutu ja omamehelik, aja-, isiku- ja kohataju selge, mäletab viimase 24-tunni sündmusi ning on teadvusel Viru Maakohtu 25.05.2017 otsus väärteoasjas nr.4-17-xxx, millega jäeti X. X.i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 04.04.2017 otsus, millega X. X.ile määrati NPALS §15-1 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, muutmata 20.06.2018 ekspertiisiakt nr.18E-DK0043, mille kohaselt on 04.04.2017 X. X.i suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220162232308 teisel lehel kirjutatud teksti ja allkirjad väga tõenäoliselt kirjutanud X. X. ning 04.04.2017 koostatud Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on allkirja ja teksti kirjutanud väga tõenäoliselt X. X. õiend ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt oli eelnimetatud käekirjaekspertiisi maksumus 282 € Politsei- ja Piirivalveameti 01.01.2010 käskkiri nr.38, millega kinnitati Patrulltegevuse kord Patrulltegevuse kord, mis oli kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr.38 ja muudetud 30.12.2011 käskkirjaga nr.517 ning kust nähtuvad patrulltegevuse planeerimine ja juhtimine, patrulltegevuse korraldamise põhimõtted, patrulltegevusega seonduvate ametnike õigused ja kohustused, patrulltoimkonna tegevuse põhimõtted, väljakutsete teenindamine, juhtimiskeskus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 19.04.2018 käskkiri nr.1.1-1/37, millega muudeti peadirektori 29.05.2014käskkirja nr.164 Korruptsioonialasest informatsioonist ja teenistujaga seotud erakorralistest juhtumistest teavitamise korra kinnitamine väljavõte Abipolitseinikule erivahendi, gaasirelva ja külmrelva väljastamise raamatust, kust nähtub, et 04.04.2017 on W.Y-le väljastatud raadiojaam, gaas, käerauad + võti ja teleskoopnui ning viimane on nende vahendite saamise kohta ka allkirja andnud Politsei- ja Piirivalveameti 20.03.2018 otsus nr.2-7-1/83-1, millega vabastati W.Y Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi rühma abipolitseiniku staatusest alates 30.03.2018 seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega (kriminaalmenetluses kahtlustatav) Piirkonnapolitseiniku ametijuhend, kust nähtub, et Andrei Kirillov on sellega 27.01.2014 allkirja vastu tutvunud ning kohustus järgima selle nõudeid ja tingimusi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 25.08.2014 teade nr.1.9-3/2067-1 nõusolekuta üleviimise kohta, mille kohaselt viidi Andrei Kirillov alates 01.10.2014 nõusolekuta üle Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseiniku ametikohale Patrullpolitseiniku ametijuhend 12 - - - - - Politseiametniku teenistusleht Andrei Kirillovi kohta Uurimiseksperimendi 11.04.2018 protokoll koos lisadega Keskkonnaagentuuri poolt 28.05.2018 esitatud meteoroloogilised andmed 04.04.2017 ja 05.04.2017 kohta, s.h. õhutemperatuur ja tuule kiirus tundide kaupa Asitõendi 04.06.2018 vaatlusprotokoll koos kuvatõmmistega, mille kohaselt vaadeldi kriminaalasja esemeks oleva sündmuse toimumise paikkonna kaarti Maa-ameti kaardirakenduses ja millega tuvastati asukoha Narva mnt.38 paiknemine Maa-ameti kaardil, asukoha Ülesõidu 1 paiknemine Maa-ameti kaardil, Jõhvi vallas asuva Jõhvi – Vasknarva tee paiknemine Maa-ameti kaardil, asukoha X 6583965 Y 697743 paiknemine Maa-ameti kaardil ja Betoonimeister AS tehase territooriumi paiknemine Maa-ameti kaardil 04.04.2017 patrullpolitseinik Andrei Kirillovi poolt koostatud Leiu vastuvõtmise akt, mille kohaselt leiti 04.04.2017 kell 20.50 Jõhvi – Kose tee 2-sel kilomeetril patrullautost kutsungiga 4285 (registreerimismärk xxx) pärast NPALS §15-1 lg.1 protokolli koostamist ja isiku lahkumist tagaistmelt mobiiltelefon LG IMEI koodiga xxxxx. Leiu omanik oli X. X. ja aktis loetletu anti üle I. L.le Asitõendi 29.05.2018 vaatlusprotokoll koos kuvatõmmistega, mille kohaselt vaadeldi helisalvestist vestlusest juhtimiskeskuse ja Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse ekipaaži (kutsung 285) vahel, mis leidis aset 04.04.2017 algusega kell 20.48.52 ning salvestist vestlusest juhtimiskeskuse ja Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse ekipaaži (kutsung 285) vahel, mis leidis aset 04.04.2017 algusega kell 21.26.01 Ütluste ja olustiku seostamise 12.04.2018 protokoll, mille kohaselt tehti kahtlustatav W.Y-le ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid kohapeal, menetlustoiming videosalvestati Asitõendi 30.05.2018 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi väljavõtteid politseisõiduki GPS-seadme seiremooduli logidest politsei andmebaasist XYMonitor koos väljavõtetega Maa-ameti kaartidest Asitõendi 02.06.2018 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi väljavõtet Andrei Kirillovi logidest politsei andmebaasis Apollo 04.04.2017 ajavahemikus 20.23 – 20.58 Politsei- ja Piirivalveameti prefekt Vallo Koppeli 26.05.2015 otsus nr.1.97/319-1, mille kohaselt võeti abipolitseinikuks ja arvati Ida Prefektuuri abipolitseinike Jõhvi rühma alates 26.05.2015 muuhulgas W.Y Tunnistaja A. B.i ülekuulamise protokoll, mille kohaselt 04.04.2017 kell 20.45 tahtis ta minna Narva maanteel asuvasse Konsumi kauplusesse. X. X. oli selleks ajaks väga purjus ja tunnistaja võttis ta kaasa, et saata koju, X. X. elab Konsumi kaupluse lähedal. X. X. oli heas tujus, ei olnud agressiivne, kuid tema käitumisest oli aru saada, et ta on joobes, kõndides pidi tunnistaja teda toetama. Enne Konsumi kauplust sõitis neile vastu tumedat värvi sõiduauto ja jäi seisma, sealt tulid välja kaks politseivormis isikut ja küsisid dokumente. Tunnistajal oli dokument kaasas, politseinik manitses helkuri puudumise tõttu. X. X.il ei olnud dokumenti kaasas ja ta jäi politseinikega edasi rääkima, tunnistajal lubati minna. Tunnistaja läks poodi ja ei näinud, et X. X. istus politseiautosse. Kui tunnistaja tuli poest välja, seisis politseiauto samas kohas, aga kedagi auto juures enam ei seisnud. Tunnistaja läks Raudtee 17 maja hoovi ja umbes 10 – 15 minuti pärast nägi, et sama politseiauto liigub kesklinna poole. X. X. võttis tunnistajaga ühendust ülejärgmisel päeval 13 - ning rääkis, et politseinikud viisid ta metsa ja kasutasid tema suhtes pipragaasi, X. X. oli oma sõnade kohaselt metsas kuni kella kuueni hommikul Väljavõte Rahvastikuregistrist, kust nähtub, et A. B. on 08.05.2019 surnud Karistusregistri väljavõte Andrei Kirillovi kohta, kust nähtub, et karistused puuduvad Tõend isiku maksustatava tulu kohta Andrei Kirillovi suhtes, mille kohaselt oli isiku deklareeritud tulu 2017 pärast tulumaksu mahaarvamist 14 061 € Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Andrei Kirillovi suhtes, mille kohaselt oli keskmise päevasissetuleku suurus 2017 (pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist) 21,41 € Karistusregistri väljavõte W.Y kohta, kust nähtub, et karistused puuduvad Tõend isiku maksustatava tulu kohta W.Y suhtes, mille kohaselt oli isiku deklareeritud tulu 2017 pärast tulumaksu mahaarvamist 2325 € Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta W.Y suhtes, mille kohaselt oli keskmise päevasissetuleku suurus 2017 (pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist) 2,6 € Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 12.09.2018 määrus, mille kohaselt hüvitati vandeadvokaat Kaido Kooga tasu suuruses 120 € W.Y-le osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 120 € W.Y-le osutatud õigusabi eest Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 05.07.2018 määrus, mille kohaselt hüvitati vandeadvokaat Kaido Kooga tasu suuruses 30 € W.Y-le osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 30 € W.Y-le osutatud õigusabi eest Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 15.12.2017 määrus, mille kohaselt hüvitati vandeadvokaat Kaido Kooga tasu suuruses 48 € W.Y-le osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 48 € W.Y-le osutatud õigusabi eest Riigi õigusabi andmise 13.12.2017 määrus, mille kohaselt määrati riigi õigusabi W.Y-le. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. W.Y-le on esitatud süüdistus
X.i suhtes ebaproportsionaalselt ja õigusvastaselt gaasirelva ning jättis ta ööseks metsa, s.t. eluohtlikku ja kannatanu tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. 14 Andrei Kirillovile on esitatud süüdistus
, §123 lg.1 ja §136 lg.1 järgi selles, et ta kasutas 04.04.2017 ebaseaduslikult füüsilist jõudu kannatanu X. X.i suhtes, kohtles kannatanut viimase au ja väärikust alandavalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti tema teadmisel ja nõusolekul kasutas W.Y kannatanu suhtes gaasirelva, võttis kannatanult seadusliku aluseta vabaduse ning jättis kannatanu ööseks metsa, s.t. eluohtlikku ja kannatanu tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Karistusseadustiku §291 näeb ette vastutuse ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise eest. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov kasutasid ametiisikutena kannatanu X. X.i suhtes ebaseaduslikult relva, erivahendit või füüsilist jõudu.
koosseisu subjektiks saab olla üksnes ametiisik
Vastavalt
lg.1 on ametiisikuks isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisundi mõiste tunnused on õiguspädevus ja teatud ülesannete täitmine. Ametiseisundi moodustab õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. Viimane võib seisneda nii otsuse kui toimingu tegemises, sealhulgas osaleda nende tegemises või nende sisulises suunamises. Ametialase süüteoga on tegemist juhul, kui isik kuritarvitab õigusi või jätab kohustused täitmata oma ametiseisundist tulenevate volituste piires. Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole keegi menetlusosalistest vaidlustanud asjaolu, et nii süüdistatav W.Y kui süüdistatav Andrei Kirillov tegutsesid 04.04.2017 politseipatrulli liikmetena ametiisikutena. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Selline järeldus tuleneb ka järgnevast. W.Y oli Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekti Vallo Koppeli 26.05.2015 otsusega nr.1.9-7/319-1 nimetatud alates samast kuupäevast Ida Prefektuuri Jõhvi rühma abipolitseinikuks. Vastavalt APolS §2 lg.1 on abipolitseinik isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras ning vastavalt sama seaduse §2 lg.3 on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Andrei Kirillov oli alates 01.10.2014 teenistuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinikuna, kelle põhiülesanded olid patrullimine ja liiklusjärelevalve teostamine, avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine, korrarikkumiste ennetamine ja tõkestamine, süütegude menetlemine ja väljakutsete teenindamine. 15 Vastavalt PPVS §34 lg.1 on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik ning vastavalt sama seaduse §35 lg.1 on politseiametniku ametikoht asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus. Patrullpolitseiniku ülesanded ja igapäevane töö on reguleeritud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal käskkirja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo teenistuskohtade ametijuhendite kinnitamine lisas nr.18 ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr.38 (muudetud 30.12.2011 käskkirjaga nr.517) kinnitatud Patrulltegevuse korras. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et 04.04.2017 täitsid süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov võimuesindaja ülesandeid Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetegevuses. Vastavalt 04.04.2017 patrullilehele kestis politseipatrulli tööaeg 04.04.2017 kell 20.00 kuni 05.04.2017 kell 08.00 ning patrulltoimkonda kuulusid Andrei Kirillov ja W.Y . Patrulltoimkonna vanem oli sama patrullilehe kohaselt Andrei Kirillov. Vastavalt ülalnimetatud Patrulltegevuse korra p.12 juhib patrulltoimkonna tegevust vanem, kes lisaks sama korra p.35 sätestatud patrulltoimkonna liikme kohustustele tagab vastavalt sama korra p.38.1 patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise ning p.38.2 kohaselt võtab vastu politseitaktikalisi otsuseid. Eeltoodu alusel olid süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov 04.04.2017 süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimepandud kuriteoepisoodis käsitletavad ametiisikutena ning olid politseiametnikud, kes omasid ametiseisundit riigiasutuses ja täitsid neile pandud võimuesindaja ülesandeid.
süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad järgmised teod: relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseaduslik kasutamine. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ja kannatanu X. X.i ütlustest nähtub, et süüdistatav W.Y kasutas 04.04.2017 kannatanu suhtes gaasirelva, lastes ettesirutatud käest kannatanu silmadesse pipragaasi ning süüdistatav Andrei Kirillov kasutas kannatanu suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu, tirides kannatanu politseiautost välja ja tekitades sellega kannatanule kehavigastusi. Käesoleva kriminaalasja materjalide ja kannatanu ütluste kohaselt pidas patrulltoimkond koosseisus süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov 04.04.2017 õhtul Konsumi kaupluse juures kinni kannatanu X. X.i, kelle suhtes teostati väärteomenetluse toimingud. Kuna selles osas kriminaalasjas vaidlust ei ole, ei pea maakohus vajalikuks neid asjaolusid eraldi hinnata. Küll aga ei ole süüdistatavate ja kannatanu ütlused ning kriminaalasjas kogutud tõendid kooskõlas järgnevalt toimunuga. Nii nähtub mõlema süüdistatava ütlustest, et peale esimest korda politseiautost väljumist kasutas kannatanu süüdistatavate suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mistõttu tal kästi uuesti politseiautosse istuda. Süüdistatavate seletuste kohaselt oli nende eesmärk toimetada kannatanu Viru Vangla territooriumil asuvasse arestimajja, et teine 16 politseipatrull vormistaks uue väärteomenetluse. Süüdistatavate seletuste kohaselt allus kannatanu korraldusele ja istus politseiautosse tagasi. Kannatanu nimetatud asjaolu ei kinnita, seletades, et oli nii alko- kui narkojoobes ja mäletab toimunut ositi, kuid mäletab, et nägi politseiautos sõites autoaknast Viru Vangla hooneid. Maakohus leiab, et seega saab süüdistatavate ja kannatanu ütluseid selle kohta, et kannatanu oli Konsumi kaupluse juurest ära sõites politseiautos, lugeda kooskõlas olevateks. Seda asjaolu ei ole ka keegi menetlusosalistest vaidlustanud. Küll on aga erinevad süüdistatavate ja kannatanu ütlused selles osas, kus tehti politseiautoga peatus ja lasti kannatanu politseiautost välja. Nii nähtub süüdistusaktist ja kannatanu ütlustest, et politseiauto süüdistatav Andrei Kirilloviga roolis sõitis otse Jõhvi linnas asuva Konsumi kaupluse juurest edasi ja Viru Vanglast mööda Jõhvi – Vasknarva tee xx-sel kilomeetril vasakul olevale kõrvalteele umbes 500 meetrit peateest eemale. Süüdistatavate ütlused seda ei kinnita ja nende ütlustest nähtub, et kannatanu lasti politseiautost välja peale raudtee ülesõitu ja enne Viru Vangla teeotsa ning eelnimetatud tee xx-sel kilomeetril oleval kõrvalteel tehti vaid WC peatus politseinikele. Maakohus leiab, et süüdistatavate ütlused ei ole antud asjaolu suhtes kooskõlas kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kriminaalasjas on 11.04.2018 teostatud uurimiseksperiment, mille käigus sõideti sama politseiautoga läbi sama marsruut, mis 04.04.2017 õhtul. Selle uurimiseksperimendi käigus sooviti välja selgitada, kus süüdistatavate käsutuses 04.04.2017 olnud politseiauto samal õhtul ajavahemikus kell 20.50 – 20.58 peatus. Nimetatud andmete saamiseks kasutati politseiauto seiremooduli logisid, mis olid teatavaks saadud 04.04.2017 ja mida võrreldi 11.04.2018 teostatud uurimiseksperimendi käigus saadud teabega. Nimetatud uurimiseksperimendi tulemustest nähtub, et süüdistatavate ütlused peatuse kohta peale raudtee ülesõitu ja enne Viru Vangla teeotsa ei ole tõesed. Nii nähtub seirelogidest üheselt mõistetavalt, et peatuse korral on politseiauto kiirus minimaalne, eksperimendi puhul peatumise korral on näiteks 11.04.2018 kell 09.26.19 politseiauto kiirus 3 km/h. Vaadates seirelogisid 04.04.2017 alates kella 20.50-st, on üheselt nähtav, et kiirus 4 km/h on politseiautol kell 20.56.31 ning võrreldes seda Maa-ameti kaardiga nähtub, et ilmselgelt ei ole tegemist peatusega vahetult peale raudtee ülesõitu enne Viru Vangla teeotsa. Nimetatud kohas kellaajal 20.50.10 kuni 20.51.40 oli politseiauto sõidukiirus 42 - 85 km/h. Seega, isegi arvestades tunnistaja Tairi Piirimäe nimetatud 10-sekundilist lõtku logides, ei olnud politseiauto peatumine ja isiku väljalaskmine antud teelõigul võimalik. Antud uurimiseksperimendi tulemustega on lisaks kannatanu ütlustele kooskõlas ka tunnistaja Tairi Piirimäe ütlused, mille kohaselt oli eksperimendi teostamiseks sama politseiauto, tee algas samast kohast ja sõideti läbi sama marsruut. Kogu olustik oli tunnistaja ütluste kohaselt taastatud süüdistatav W.Y ütluste alusel ning eksperimendi käigus ei olnud oluline tuvastada mitte politseiauto kiirus, vaid see, kas ja kus oli peatus. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk märkis kohtukõnes, et tunnistaja Tairi Piirimäe ütluste kohaselt ei peetud uurimiseksperimendi käigus vajalikuks taastada sündmuste olustikku sõiduki kiiruse osa ning samuti ei peetud vajalikuks kaasata uurimiseksperimendi läbiviimisele süüdistatav Andrei Kirillovit. Samas ei nähtu antud 17 kohtukõnest, kas ja missugustel põhjendustel võisid need asjaolud viia teostatud uurimiseksperimendi puhul ebaõigete järeldusteni. Kuna kaitsja ei ole oma seisukohti kuidagi põhjendanud, puudub maakohtul võimalus neid kontrollida. Maakohus leiab, et uurimiseksperiment oli läbi viidud korrektselt ja püstitatud eesmärki silmas pidades. Asjaolu, et politseisõiduki kiirus oli eksperimendi käigus varasemast erinev ja politseisõiduki roolis oli teine isik, ei tee selle eksperimendi tulemusi peatuste osas kuidagi ebaseaduslikeks ega põhjendamatuteks. Süüdistatav Andrei Kirillovi mittekaasamine eksperimendil juhina ei oma politseiauto peatuste seisukohalt tähtsust, kuna süüdistatav W.Y selgitas eksperimendi käigus, kus toimus peatus ja kuidas toimus kannatanu väljalaskmine politseiautost. Süüdistatavate ütlused selles osas on kattuvad, teistsuguseid ütlusi ei andnud süüdistatav Andrei Kirillov ka maakohtu istungil. Eeltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et süüdistatav Andrei Kirillovi poolt juhitud politseiauto, mille tagaistmel istusid süüdistatav W.Y ja kannatanu X. X., ei peatunud 04.04.2017 õhtul kohas, millele on viidanud vaid süüdistatavad ja see peatus kruusateel metsas, umbes 500 meetri kaugusel peateest kohas, millele viitavad politseiauto seirelogid, Maa-ameti kaart ning kannatanu ütlused. Kuna süüdistatavad ei tunnista asjaolu, et kannatanu viibis nendega koos politseiautos kuni peatuseni metsas, erinevad ka süüdistatavate ja kannatanu ütlused edasise kohta. Kannatanu ütluste kohaselt kasutas süüdistatav Andrei Kirillov tema suhtes vägivalda ja tiris ta jõuga politseiautost välja, tekitades talle sellega kehavigastusi. Vastavalt KorS §74 lg.1 on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga, vastavalt sama seaduse §75lg.1 võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada politsei ning vastavalt sama seaduse §76 lg.1 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan vahetut sundi kohaldada ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta allus politseiametnike korraldustele – nii politseiautosse istumiseks Konsumi kaupluse juures, kui ka metsateel peatumise korral politseiautost väljumiseks. Nende kannatanu ütlustega on kooskõlas mõlema süüdistatava ütlused kannatanu käitumise kohta. Nii kinnitas süüdistatav W.Y , et kannatanu istus Konsumi kaupluse juures politseiautosse ise ja mingit sundi ei pidanud selleks rakendama. Samuti kinnitas sama süüdistatav, et kannatanu ei olnud agressiivne, ta ei tõuganud süüdistatavat, ei tülitanud kuidagi ja süüdistataval ei olnud mingit põhjust teda kuidagi kinni hoida. Süüdistatav Andrei Kirillov kinnitas, et esimese väärteomenetluse dokumentide vormistamise lõpuks oli kannatanu juba kainenenud ja täiesti adekvaatne, sai oma käitumisest aru ja palus vabandust. Maakohus leiab, et seega puudus süüdistatav Andrei Kirillovil igasugune põhjus rakendada kannatanu väljasaamiseks politseiautost füüsilist vägivalda. Asjaolu, et kannatanu suhtes oli rakendatud füüsilist vägivalda selliselt, nagu kannatanu kirjeldas, kinnitab lisaks kannatanu enda ütlustele ka SA Ida-Viru Keskhaigla 05.04.2017 18 patsiendikaart nr.R610618, mille kohaselt tuvastati kannatanul parema õlaliigese piirkonnas pindmised verevalumid ja kaelas paremalt poolt pindmised nahaverevalumid. Maakohus leiab, et SA Ida-Viru Keskhaigla fikseeritud vigastused on kooskõlas kannatanu ütlustega tema politseiautost väljarebimise osas. Eeltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et süüdistatav Andrei Kirillov rakendas süüdistuses näidatud ajal ja kohas kannatanu X. X.i suhtes füüsilist jõudu ebaseaduslikult ja pani sellega toime
Kannatanu ütluste kohaselt kasutas süüdistatav W.Y tema suhtes süüdistuses näidatud ajal ja kohas pipragaasi. Ka selles osas on süüdistatavate ja kannatanu ütlused erinevad. Kannatanu ütluste kohaselt tiris süüdistatav Andrei Kirillov ta metsateel politseiautost välja ning tal kästi ära minna. Olles saanud teha mõned sammud, kutsus noorem politseinik ta tagasi. Kui kannatanu pöördus, et tagasi minna, lasi sama politseinik talle pisargaasi otse näkku. Selle tulemusel kukkus ta põlvili, ei näinud enam midagi ja nuttis. Samas ei soovinud ta enam kohapeale jääda ja tahtis antud kohast eemale liikuda, kuid igasugune orientatsioon, kuhupoole minna, oli seoses pisaratevooluga kadunud. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et gaasi nad selles vahetuses ei kasutanud ning süüdistatav W.Y sai vahetuse alguses täis/kasutamata gaasiballooni, mille samasugusena ka vahetuse lõpus tagastas. Maakohus leiab, et antud süüdistatavate ütlused ei ole teiste kriminaalasja materjalidega kooskõlas ning on antud sellistena soovist vabaneda vastutusest. Maakohus peab kannatanu ütlusi antud olukorra kohta eluliselt usutavateks. Kannatanu ütlustest nähtub, et peale seda, kui süüdistatav Andrei Kirillov oli ta füüsilist vägivalda kasutades politseiautost välja tõmmanud, sai ta täiesti aru, kuhupoole ta minema peab ja asus ka sinnapoole minema. Nimelt oli talle selge, et kuna politseiauto sõitis ninaga metsa sisse, siis peatee peab asuma vastassuunas ja kannatanu hakkaski sinnapoole minema. Seda kannatanu seisukohta kinnitavad ka mõlema süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli kannatanu juba ajal, mil teda sõidutati politseiautos ja kui ta väidetavalt lasti peale raudtee ülesõitu ja enne Viru Vangla teeotsa politseiautost välja, täiesti adekvaatne ja kainenenud. Kui kannatanu tagasi hõigati ja talle gaasi näkku lasti, puudus tal edaspidi igasugune orientatsioon ja teadmine, kuhupoole minna. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, missugused on gaasi manustamise tagajärjed. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et peale gaasi pihustamist tekib desorientatsioon, suur pisarate vool, mille tõttu võib mingi aeg olla võimatu avada silmi ning silmade punetus. Küll on aga vaidlus käesolevas kriminaalasjas selle üle, kas kannatanu suhtes kasutati süüdistuses viidatud ajal ja kohas pisargaasi. Nagu maakohus juba eelpool märkis, peab ta kannatanu ütlusi gaasi kasutamise osas eluliselt usutavateks. Nende ütlustega on kooskõlas süüdistatavate endi ütlused gaasi kasutamise tagajärjel tekkiva desorientatsiooni ja pisaratevoolu osas. Maakohus leiab, et sellest tulenevalt on usaldusväärsed ka kannatanu ütlused selle kohta, et peale gaasi pihustamist ta nuttis, pisarad jooksid ja ta ei suutnud enam mõelda, kuhupoole ta minema peab. Seega on eluliselt usutav ka asjaolu, et püüdes metsast välja saada, eksles ta seal kuni valgenemiseni, peale mida leidis end betoonitehase juurest. Nende 19 kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja V. S.i ütlused, mille kohaselt tuli kannatanu varahommikul metsast, tal oli seljas vaid kampsun, pükstel oli üks säär ülevalt alla lõhki, noormees oli läbi külmunud. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui süüdistatavad oleksid käitunud kannatanuga selliselt, nagu nemad kirjeldasid (s.t. oleksid lasknud igati adekvaatse, rõõmsa ja kainenenud kannatanu välja linna piirides jalakäijate valgustatud tee juures), ei oleks kannatanu kuidagi saanud sattuda süüdistuses näidatud piirkonda, metsa ja varahommikul betoonitehase territooriumile, mis iseenesest asub vastassuunas linnale. Maakohus on veendunud, et süüdistatav W.Y kasutas süüdistatav Andrei Kirillovi teadmisel ja heakskiidul kannatanu suhtes süüdistuses viidatud ajal ja kohas pisargaasi. Maakohus on seisukohal, et süüdistatavate endi ütlused selle kohta, et 04.04.2017 õhtul väljastati süüdistatav W.Y-le täis gaasiballoon koos kaitsega ning sellisena ta selle ka järgmisel hommikul vahetuse lõppedes tagastas, mida kinnitas ka süüdistatav Andrei Kirillov, ei ole õiged ning on kantud soovist vabaneda vastutusest. Neid süüdistatavate ütlusi ei väära ka tunnistaja N. A.i ütlused. Nimetatud tunnistaja ütlustest nähtub, et gaasiballoonid võivad olla korduvkasutatavad, väljaandmisel oskab ta välijuhina hinnata, kui palju gaasi sisse jäänud on. Kuigi tunnistaja kinnitas, et juhul, kui tagastamisel selgub, et ballooni on kasutatud, nõuab ta ettekannet, märkis ta siiski, et vaid ühekordsel kasutamisel ei pruugi sellest aru saada, mistõttu on võimalik, et see jääb tähelepanuta. Mingit märget žurnaali ballooni väljastamisel/tagastamisel nende olukorra kohta ei tehta. Eeltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et süüdistatav W.Y kasutas süüdistuses näidatud ajal ja kohas kannatanu X. X.i suhtes pisargaasi, s.o. relva ja pani sellega toime
S §13 p.1 on gaasipihusti käsitletav gaasirelvana. Kokkuvõtteks on maakohus seisukohal, et süüdistatav Andrei Kirillov on käesolevas kriminaalasjas kasutanud kannatanu X. X.i suhtes füüsilist vägivalda ja süüdistatav W.Y gaasirelva ilma vajaduseta, s.t. ebaseaduslikult.
sätestatud kuriteokoosseis on käesolevas kriminaalasjas mõlema süüdistatava poolt täidetud. Süüdistatavad on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna mõlemad teadsid täpselt nende poolt toimepandud teo tagajärgi.
lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Süüdistatavatele W.Y-le ja Andrei Kirillovile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus, mille kohaselt asetasid nad kannatanu eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda ja jätsid kannatanu sinna. Eluohtlik on olukord, kus esineb reaalne võimalus surma saabumiseks, tervist raskelt kahjustada võiv on olukord, kus esineb reaalne võimalus raske tervisekahjustuse tekkimiseks, ohtu asetamine on reaalse ohu põhjustamine, ohtu jätmine on tekkinud reaalse ohu kõrvaldamata jätmine. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool tuvastas, sõitis patrulltoimkond koosseisus süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov koos kannatanuga 04.04.2017 õhtul kell 20.50 Jõhvi – Vasknarva tee xx-sel kilomeetril kõrvalisele metsateele, kus süüdistatav Andrei Kirillov tõmbas kannatanu politseiautost välja ja 20 süüdistatav W.Y pihustas kannatanule pisargaasi. Selliste süüdistatavate tegevuste tulemusel kaotas kannatanu orientatsiooni, kukkus ja tal tekkis tugev pisaratevool. Süüdistatavad lahkusid samal ajal metsast, jättes kannatanu sinna. Kannatanu oli 04.04.2017 õhtul nii narkojoobes kui ka tugevas alkoholijoobes. Seda kinnitavad nii kannatanu ise kui ka Indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Asjaolu, nagu oleks kannatanu narkojoove politseiautost väljumise ajal juba lahtunud ja kannatanu kaine, kinnitab üksnes süüdistatav Andrei Kirillov, muud tõendid selle asjaolu kohta kriminaalasja materjalides puuduvad. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati kannatanul positiivne indikaatorvahendi näit 04.04.2017 kell 20.30. Maakohtul puudub veendumus selles osas, et vaid 20 minutit hiljem oli kannatanu täielikult kainenenud nii narko- kui alkojoobest. Seega asub maakohus seisukohale, et kannatanu oli metsa jätmisel endiselt joobes. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool tuvastas, pihustas süüdistatav W.Y kohapeal metsas kannatanule pisargaasi. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et joobes isiku suhtes gaasi kasutamine võib põhjustada lämbumisohu, välistada seda igal juhul ei ole võimalik. Kannatanu jäeti metsa ilma mobiiltelefonita. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et kannatanu mobiiltelefoni avastas süüdistatav hiljem politseiauto tagaistmelt ja see telefon tagastati järgmisel päeval kannatanu emale. Seega puudus kannatanul metsa jäetuna võimalus telefoni teel endale abi kutsuda ja enda asukohta tuvastada. Tunnistaja V. S.i ütluste kohaselt oli varahommikul betoonitehasesse tulnud noormehel seljas ainult kampsun, käed olid kampsuni varrukate sees, jopet seljas ei olnud, noormees oli läbi külmunud. Ka kannatanu kinnitas, et metsa jäeti ta ilma jopeta, ta oli kraavi kukkumisest märg ja tal oli väga külm. Vastavalt maakohtule esitatud meteoroloogilistele andmetele oli õhutemperatuur 04.04.2017 alates kella 20.00 kuni 05.04.2017 kella 06.00 Jõhvis vahemikus +2,1 kuni +5 kraadi Celsiuse järgi. Seega asub maakohus seisukohale, et kannatanu alajahtumine oli öösel metsas täiesti reaalne, samuti ei saa välistada külmumisohtu. KorS §77 sätestab, et kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise. Süüdistatavad nimetatud sätet ei järginud. Süüdistatavad jätsid kannatanu 04.04.2017 õhtul kell 20.50 joobes olekus, gaasi kasutamisest orientatsiooni kaotanuna ja lühiajaliselt nägemisvõimetuna, ilma jope ja mobiiltelefonita kuni 05.04.2017 hommikul kella 06.00 metsa. Süüdistatavad ei osutanud kannatanule esmaabi kohapeal ja ei kutsunud kiirabi, vaid lahkusid ja jätsid kannatanu abitus seisundis metsa.
lg.1 sätestatud kuriteokoosseis on käesolevas kriminaalasjas mõlema süüdistatava poolt täidetud. Süüdistatavad on kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega, kuna saabuv tagajärg jäeti juhuse hooleks, pidades seda võimalikuks.
21 Vabaduse võtmine teiselt inimeselt tähendab liikumistakistuse loomist. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu olla vaid süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmine saab toimuda muuhulgas ka kannatanu sulgemisega sõidukisse. Vabaduse võtmine peab olema toimunud ilma seadusliku aluseta. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud ning vaidlust ei ole selle üle, et 04.04.2017 õhtul teostati kannatanu suhtes väärteomenetluse toimingud Konsumi kaupluse juures seisvas politseiautos (Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja kiirmenetluse otsus). Nende toimingute lõppemisel lubati kannatanul politseiautost väljuda, kannatanu seda ka tegi. Süüdistatavate ütluste kohaselt kasutas kannatanu politseiautost väljumisel politseiametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid, millele süüdistatav Andrei Kirillov otsustas reageerida selliselt, et toimetada kannatanu Viru Vangla territooriumil asuvasse arestimajja teise väärteomenetluse läbiviimiseks. Selleks andis ta kannatanule korralduse istuda politseiautosse tagasi ning süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu ka seda tegi. Nimetatud süüdistatav Andrei Kirillovi ütlused teise väärteomenetluse aluste kohta on paljasõnalised, tõendamata ja ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav Andrei Kirillovi ütluste kohaselt oli politseiautos 2 pardakaamerat, mis salvestasid autos toimunu. Maakohus peab siinkohal oluliseks märkida, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud seda (vt. ka Riigikohtu 24.10.2005 lahend nr.3-1-1-104-05), et juhul, kui süüdistatav otsustab end kaitsta ja teha seda aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ise ega ka kaitsjate vahendusel esitanud ühtegi tõendit ega loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida nende seisukohti, väidete õigsust ja kirjeldatud asjaolusid. Vastupidi, nagu maakohus juba eespool märkis, on süüdistatavad esitanud versioone erinevate asjaolude kohta, pakkumata sealjuures mingit võimalust neid kontrollida. Nii ei ole süüdistatav Andrei Kirillov neid politseiauto pardakaamerate salvestisi enda ütluste kinnitamiseks teise väärteomenetluse vajalikkuse osas esitanud. Samuti on asjakohatud süüdistatav Andrei Kirillovi väited selle kohta, et teise väärteomenetluse algatamisest otsustati loobuda seetõttu, et kannatanu vabandas ning nad said juhtimiskeskusest väljakutse. Süüdistatav ei osanud selgitada, kuidas välistab menetlusaluse isiku poolt vabandamine väärteomenetluse ning milline on selle seaduslik alus. Mis puudutab juhtimiskeskuselt 04.04.2017 kell 20.48 saadud väljakutset, siis Asitõendi vaatlusprotokollist on üheseltmõistetavalt aru saada, et patrulltoimkond vastas juhtimiskeskusele, on nad on natukene hõivatud ning juhtimiskeskus teatas, et kui nad väga kaua ei ole hõivatud, ootab neid alfa kutse Kaare tänavale. Selle peale vastas patrulltoimkond, et kui nad vabanevad, siis liiguvad sinna. Seega ei olnud tegemist kiire ja olulise väljakutsega, millele tulnuks kohe reageerida, sellest on nimetatud Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saanud aru ka patrulltoimkond. Maakohus asub seisukohale, et andes kannatanule korralduse istuda tagasi politseiautosse ja asudes seejärel selle autoga liikuma linna serva poole, oli kannatanu liikumine takistatud nii selle tõttu, et teadaolevalt tuleb politseiauto tagaistmelt väljumiseks uks avada väljastpoolt, samuti ka selle tõttu, et teine politseiametnik istus kannatanu kõrval ja politseiauto liikus. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused ei ole täidetud, kui isik, kellelt see võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud, s.t. et
sätestatud 22 koosseisupärase teo sisuks on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on antud asjaolu leidnud tõendamist. Süüdistatav Andrei Kirillovi ütluste kohaselt andis ta kannatanule korralduse istuda politseiautosse tagasi. Seega järgis kannatanu politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust ja tema tagasiistumine politseiautosse ei olnud kannatanu vaba tahe. Kannatanu tahte vastaselt liikumisvabaduse piiramist kinnitavad ka mõlema süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu palus politseiautos sõitmise ajal mitu korda ennast sealt autost välja lasta, et minna koju. See asjaolu, mida kinnitavad ise süüdistatavad, näitab selgelt, et kannatanu liikumisvabadus oli piiratud tema tahte vastaselt. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused ei ole täidetud, kui isik, kellelt see võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud. Seega tuleb hindamisel, kas vabadus on isikult võetud tahtevastaselt, eeskätt lähtuda siiski tuvastatud objektiivsest olukorrast. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on kindlalt tuvastatud, et kannatanu ei ole andnud nõusolekut oma liikumisvabaduse piiramiseks ja väljendas korduvalt soovi politseiautost väljuda. Vabaduse võtmise seaduslikud alused on märgitud Põhiseaduse olemasolu antud kriminaalasjas tuvastamist ei ole leidnud. §20. Nende Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatav Andrei Kirillov, andes kannatanule korralduse istuda politseiautosse tagasi ja asudes sellega liikuma linna serva poole, mitte viies kannatanut ligidalasuvasse kannatanu elukohta ja mitte võimaldades tal politseiautost enne selle peatamist metsateel lahkuda, võttis kannatanult seadusliku aluseta vabaduse ning
Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et kannatanu soovib kindlasti politseiautost lahkuda ja ei soovi nendega kaasa sõita. Vastavalt KorS §2 lg.2 on korrakaitse avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne ja vastavalt sama seaduse §2 lg.1 on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Vastavalt KorS §7 järgib korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab 2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda 3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad W.Y ja Andrei Kirillov oma tegevuses lähtunud eeltoodust. Nad on käesoleval juhul kasutanud sundi põhjendamatult ja kahjustanud sellega kannatanut suuremal määral, kui see oli konkreetsel juhul vältimatu. Maakohus leiab, et süüdistatavate käitumine oli ilmselgelt vastuolus kujunenud olukorraga. KorS §76 lg.1 tuleneb, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik ning vastavalt sama sätte lg.2 on vahetut sundi lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire 23 vajaduse tõttu. Maakohus möönab, et korrakaitselises tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid see ei saa olla õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Füüsilise jõu ja relva kasutamine kujutab endast isiku põhiõiguse – isikupuutumatuse – riivet. Selline põhiõiguse riive on võimalik ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas, et füüsilise jõu ja gaasi kasutamise vajaduse oleks tinginud kannatanu käitumine. Kannatanu käitumisest ei tulenenud mingit kõrge intensiivsusega ohtu ei talle endale ega ka mitte süüdistatavatele. Maakohus ei tuvastanud, et kannatanu ohustas politseinikke reaalselt ning et politseinike elu ja tervis oleksid olnud ohustatud. Maakohus leiab, et kaks politseiametnikku oleksid pidanud kannatanuga toime tulema ka ilma vahendite kasutamiseta ning antud juhul ei saa rääkida olukorrast, kus eksisteeris vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajadus. Vastupidi, mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et kannatanu oli rahulik, rõõmus ja naeris palju, ei olnud agressiivne ja teda ei pidanud kinni hoidma. Maakohus leiab, et olukorda arvestades oli süüdistatavate poolt füüsilise jõu ja gaasi kasutamine ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Süüdistatavad ei arvestanud õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ja konkreetset situatsiooni. Jättes kannatanu peale füüsilise jõu ja gaasi kasutamist, ilma jope ja mobiiltelefonita metsa ja lahkudes, olid kannatanu elu ja tervis süüdistatavate sellise õigusvastase teo toimepanemise tagajärjel ilmselgelt seatud eluohtlikku ja tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. KorS §77 sätestatud kohustust anda esmaabi või kutsuda kiirabi süüdistatavad ei täitnud. Analüüsides kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüdistatavad on toime pannud
ja §123 lg.1 järgi sätestatud kuriteod ja nende süü on kohtus täielikult leidnud tõendamist. Toimepandud tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas süüdistatavate poolt ei esine. Süüdistatavad ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt KorS §9 toimub isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses ainult seaduse alusel. Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. Vastavalt sama seaduse §42 lg.1 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav Andrei Kirillov nimetatud sätet järginud. Teostanud väärteomenetluses toimingud ja tuvastanud kannatanul narkojoobe, ei toimetanud ta kannatanut viimase elukohta, mis oli menetlustoimingute teostamise koha ligidal. Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et kannatanut oleks toimetatud arestimajja kainenema. Küll on aga käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et süüdistatav Andrei Kirillov andis kannatanule korralduse istuda politseiautosse ja liikus selle autoga Jõhvi – Vasknarva tee xx-sel kilomeetril asuvale metsateele, piirates sellega kannatanu tahte vastaselt tema liikumisvabadust. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüdistatav Andrei Kirillov on toime pannud ka
lg.1 järgi sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult leidnud tõendamist. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid 24 asjaolusid antud kriminaalasjas süüdistatav Andrei Kirillovi poolt Süüdistatav Andrei Kirillov ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. ei esine. Süüdistatav Andrei Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk leidis kohtukõnes, et patrullauto videokaamera salvestisi ega gaasiballooni ei ole täna enam võimalik kontrollida, millest tõusetuvad mitmed küsimused ja mille tõttu kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Mis puudutab süüdistatava õigust esitada omapoolsete väidete kinnituseks aktiivselt tõendeid, siis sellele viitas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Mis puudutab kõrvaldamata kahtluste tõlgendamist, siis on Riigikohus oma 09.03.2010 lahendis nr.3-1-1-8-10 märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt. ka Riigikohtu 19.09.2015 lahend nr.3-1-174-05 ja 01.12.2008 lahend nr.3-1-1-61-08). Maakohus märkis juba käesolevas kohtuotsuses eespool, missugused süüdistatavate ütlused ei ole usutavad ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuna süüdistatavate kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, siis peab maakohus vajalikuks rõhutada, et käesoleva kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei ole tõusetunud selliseid kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Süüdistatav Andrei Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk leidis kohtukõnes, et süüdistatavate ütlused on usaldusväärsed ja need kattuvad suures osas asjas kogutud kirjalike tõenditega ning osas, et Viru Vangla juures toimus peatus ka kannatanu ütlustega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu väljendatud käesolevas kohtuotsuses ülevalpool seisukoht selles osas on Süüdistatav Andrei Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk leidis kohtukõnes, et süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et kannatanu solvas süüdistatavaid ning et süüdistatav W.Y gaasiballooni ei ole kasutatud. Maakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu seisukohad nendes osades on väljendatud käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Süüdistatav W.Y kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis kohtukõnes, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed ja 04.06.2019 istungil antud osaliselt lubamatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kannatanu kinnitas, et oli 04.04.2017 õhtul nii narko- kui alkojoobes, mistõttu mäletab toimunut vaid ositi. Lisaks sellele tuleb arvestada, et käesolevaks ajaks on sündmustest möödunud 2,5 aastat. Kannatanu on vastuseks ringkonnaprokuröri ja kaitsja küsimustele selgitanud asjaolusid, mida ta mäletas ja ausalt vastanud, kui ei mäleta. 04.06.2019 istungil kannatanut üle ei kuulatud, seega ei saa ka väita, et tema poolt sellel istungil antud ütlused on osaliselt lubamatud. Kuna kaitsjal oli võimalik 14.10.2019 kohtuistungil kannatanut 25 ise ristküsitleda, oli tal ka võimalik kõiki talle vajalikuna tunduvaid asjaolusid üle küsida. Süüdistatav W.Y kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis kohtukõnes, et ülejäänud ringkonnaprokuröri tõendid ei oma tõenduslikku väärtust ja on samuti osaliselt lubamatud, viidates tunnistajate V. S.i ja I. S.i ütlustele. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ning märgib, et käesolev süüdimõistev kohtuotsus ei põhine vaid nimetatud tunnistajate süüstavatel ütlustel, vaid neid ütlusi on hinnatud kooskõlas kõikide teiste tõenditega. Ühelgi tõendil eraldi ei ole olnud maakohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Süüdistatav W.Y kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis kohtukõnes, et uurimiseksperimendi protokoll ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll on lubamatud tõendid. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. W.Y oli kahtlustatavana üle kuulatud 14.12.2017, uurimiseksperiment teostati 11.04.2018 ning ütluste ja olustiku seostamine 12.04.2018. Mõlemal menetlustoimingul osales W.Y kahtlustatavana ja vabatahtlikult. Videosalvestistelt ei ole kuidagi aru saada, et kahtlustatavat oleks millegi teostamiseks sunnitud või ta ei soovinud osaleda. Vastupidi, asja materjalidest nähtub, et kahtlustatav andis üksikasjalikke selgitusi nii kohapeal Konsumi kaupluse juures kui ka hiljem politseiautos liikumise ajal. Samuti nähtub asja materjalidest, et W.Y on mõlemale menetlustoimingu protokollile alla kirjutanud, tegemata seejuures ühtegi märkust selle läbiviimise, korra või muude asjaolude kohta. Süüdistatav W.Y kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis kohtukõnes, et kriminaalasja materjalides puudub politseiauto videokaamera salvestus. Maakohus nõustub selle seisukohaga, et antud salvestus puudub, kuid avaldas selles osas oma seisukoha käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Vastavalt KrMS §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses eespool. Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 26 Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetutele vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend nr.3-1-1-14-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend nr.3-1-1-43-06). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse;
lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning
Mõlema süüdistatava puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et mõlema süüdistatava puhul esinevad
Maakohus selle seisukohaga ei nõustu raskendavad asjaolud puuduvad. ja leiab, et käesolevas kriminaalasjas Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et süüdistatavate käitumine oli ühiskonnaohtlik, riigi ja politsei mainet kahjustav, erakordselt jõhker ja küüniline. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Nii patrullpolitseinik kui abipolitseinik esindasid patrulltoimkonnas oma vahetuse ajal Eesti Vabariiki. Pannes ühe ja sama mitteagressiivse ja korraldustele alluva, oma tegudest aru saanud kannatanu suhtes toime kolm erinevat kuritegu, kahjustasid nad ilmselgelt nii riigi kui politsei mainet. Süüdistatavate tegude küünilisust näitab ka asjaolu, et kuni kohtuliku menetluse lõpuni ei näidanud kumbki süüdistatav üles mingit kahetsust. Samuti jääb maakohtule sügavalt arusaamatuks toimepandud kuritegude motiiv. Väärteomenetluse toimingud olid kannatanuga lõpuni viidud ja ta politseiautost välja lubatud, kui talle anti uuesti korraldus istuda politseiautosse tagasi, millele järgnes kannatanu metsa viimine ja sinna jätmine. Mispärast ei lubatud või toimetatud kannatanut lähedalasuvasse elukohta, ei osanud selgitada kumbki süüdistatav. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et tegelikkuses ei toimitud ka süüdistatav Andrei Kirillovi väidetava plaani kohaselt toimetada kannatanu arestimajja. Süüdistatavate kaitsetaktika tugineb 27 valikulistele ütlustele, kuid kaldub pigem tõeste ütluste mitteandmisele, pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete tegude sisemist ebaõigust. Riigikohus on oma 10.04.2006 lahendis nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.02.2007 lahendis nr.3-1-1-9906 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Seega omab tähendust konkreetse kuriteo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele. Maakohus leiab, et süüdistatav Andrei Kirillovi süü antud kuritegudes on keskmine ja süüdistatav W.Y süü sellest veidi väiksem, kuna abipolitseinikuna ei olnud temal õigust iseseisvalt otsuseid vastu võtta ning ta oli kohustatud järgima patrulltoimkonna vanema korraldusi. Samuti on Andrei Kirillovile esitatud süüdistus kolme paragrahvi järgi ning W.Y-le kahe paragrahvi järgi. Juba need asjaolud iseenesest välistavad kaalumise karistuse mõistmiseks miinimummääras või alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuritegude raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatavate isikut iseloomustavaid andmeid. Mõlemad süüdistatavad on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Süüdistatav Andrei Kirillov ei tööta enam Politsei- ja Piirivalveametis ning süüdistatav W.Y on Ida Prefektuuri kriminaalbüroo juhi prefekti ülesannetes Tarvo Kruubi 20.03.2018 otsusega nr.2.7-1/83-1 vabastatud abipolitseiniku staatusest alates 30.03.2018. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool märkis, näevad kõik süüdistatavatele inkrimineeritud paragrahvide sanktsioonid leebeima karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavatele piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlaste mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Nii süüdistatav W.Y kui süüdistatav Andrei Kirillovi puhul on tegemist isikutega, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Maakohus leiab, et süüdistatavate karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isikute süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Süüdistatavate puhul oli tegemist politseiametnikuga ja abipolitseinikuga. Käesoleval juhul oli patrulltoimkond, kes tegelikkuses on kohustatud kindlustama isikute õigusi ja vabadusi ning hoiduma liigse kahju tekitamisest, kasutanud füüsilist jõudu ja gaasi ilma piisava põhjenduseta, võtnud kannatanult seadusliku aluseta vabaduse ning jätnud ta eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Oma tegudega – isikupuutumatuse riivega – kahjustasid süüdistatavad ka politsei üldist mainet. Maakohus leiab, et süüdistatavate karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et kumbki süüdistatav ei 28 näidanud kogu kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse ja ei avaldanud kahetsust. Eeltoodu alusel tuleb mõlemale süüdistatavatele mõista karistuseks vangistus. Ringkonnaprokurör tegi kohtukõnes ettepaneku mõista süüdistatavatele karistus
lg.1 kohaldamisega.
lg.1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et karistus tuleb süüdistatavatele mõista
lg.1 kohaldamisega
Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et süüdistatav W.Y suhtes tuleb vangistus 2 aastat 6 kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata
lg.1, 3 alusel katseajaga 5 aastat, süüdistatav Andrei Kirillovi osas kuulub vangistusest 3 aastat koheselt reaalselt kandmisele 6 kuud vangistust ning vangistus 2 aastat 6 kuud tuleb samuti jätta tingimisi täitmisele pööramata
Arvestades seda, et kuriteod on toime pandud 2017 kevadel, ühe teona, samuti süüdistatavate käitumist ja elukäiku enne ning peale kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et põhjendatud ei ole vangistuse reaalne kandmine. Maakohus leiab, et
sätestatud eesmärki - mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka karistuse kandmisega vabaduses. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama, peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse reaalne kandmine ebaotstarbekas. Maakohus leiab, et süüdistatav Andrei Kirillovi puhul on selline prognoos reaalne. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et süüdistatav W.Y-le tuleb mõista karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud ning süüdistatav Andrei Kirillovile vangistus 3 aastat. Maakohus ei nõustu nende karistusmääradega ja arvestab siinjuures asjaolu, et süüdistatav W.Y tunnistatakse süüdi kahe paragrahvi järgi ning süüdistatav Andrei Kirillov kolme paragrahvi järgi ning ka asjaolu, et süüdistatav W.Y-l abipolitseinikuna ei olnud õigust võtta iseseisvalt vastu politseitaktikalisi otsuseid ning ta pidi lähtuma patrulltoimkonna vanema korraldustest. Maakohus leiab, et ringkonnaprokuröri poolt pakutud karistusmäärad ei ole sellest tulenevalt piisavalt diferentseeritud ning ei vasta sellistena nii toimepandud kuritegude raskusele, laadile ning süüdistatavate isikutele. Maakohus leiab, et süüdistatav W.Y-le tuleb karistuseks mõista 2 aastat vangistust. Süüdistatav Andrei Kirillovi karistusega 3 aastat vangistust maakohus nõustub. 29 Lisaks sellele, et maakohus ei nõustu ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova seisukohaga süüdistatav Andrei Kirillovile mõistetud vangistuse osaliselt reaalse kandmise osas, ei nõustu maakohus ka süüdistatav Andrei Kirillovile mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramise jätmist
Maakohus leiab, et süüdistatav Andrei Kirillovi puhul tuleb vangistus 3 aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata
Katseajal on süüdistatav kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid vastavalt
Süüdistatav W.Y osas tuleb vangistus 2 aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata
Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et mõlemale süüdistatavale tuleb
alusel lisakaristusena määrata maksimaalse pikkusega tegutsemiskeeld avalikus teenistuses. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Arvestades asjaolu, et kuritegude toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud üle 2,5 aasta, süüdistatavad enam Eesti Vabariigi teenistuses ei ole ja uusi õiguserikkumisi ei ole kumbki süüdistatav toime pannud, ei pea maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kohaldada lisakaristust ning kohaldada mõlema süüdistatava suhtes
MS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kohtuotsusega kaasnev sundraha. kuulub menetluskulude hulka süüdimõistva Vastavalt
lg.3 on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on samas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Eeltoodu alusel on kõik süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr.117 on kuupalga alammäär alates 01.01.2019 summas 540 €. Eeltoodu alusel kuulub mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 810 €. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör kohtukõnes menetluskuludena süüdistatav W.Y-lt välja mõista ka kaitsjatasu vandeadvokaat Kaido Kooga 27.01.2017 taotluse alusel summas 82,08 €, lisaks mõlemalt süüdistatavalt kaitsjatasud kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. 30 Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Käesoleva kriminaalasja materjalides puudub vandeadvokaat Kaido Kooga 27.01.2017 taotlus kulude hüvitamiseks summas 82,08 €. Küll on aga maakohtule esitatud vandeadvokaat Kaido Kooga 26.07.2018 taotlus summas 120 € (hüvitatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova 12.09.2018 määrusega), 05.07.2018 taotlus summas 30 € (hüvitatud Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse sisekontrolli eriasjade uurija Tairi Piirimäe 05.07.2018 määrusega) ja 14.12.2017 taotlus summas 48 € (hüvitatud eelnimetatud uurija 15.12.2017 määrusega). Kaitsjatasu kogusumma 198 € on kooskõlas ja ühtib ka süüdistusaktis märgituga, mistõttu lähtub maakohus sellest ja leiab, et kaitsjatasu hüvitamine kohtueelses menetluses on põhjendatud summas 198 €. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele süüdistatav W.Y-lt. Maakohtu istungil esitas süüdistatav Andrei Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 1365,60 € (s.h. kriminaalasja materjalidega tutvumine, istungite protokollidega tutvumine, kaitseakti koostamine 02.09.2019 summas 108 €; videomaterjalidega tutvumine prokuratuuris 10.09.2019 summas 27 €; ettevalmistus 30.10.2019 summas 189 €; korraldavatel istungitel osalemine 11.07.2019 summas 25 € ja 04.09.2019 summas 27 €, kohtuistungitel osalemine 14.10.2019 summas 27 € ja 45 €, 17.10.2019 summas 142 €, 25.10.2019 summas 261 € ja 31.10.2019 summas 260 €; otsuse kuulutamise istungil osalemine 27 €; käibemaks 227,60 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks täielikult ja rahuldab selle. Kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele süüdistatav Andrei Kirillovilt. Maakohtu istungil esitas süüdistatav W.Y kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 1408,80 € (s.h. ettevalmistus, kaitseakti koostamine 30.08.2019 summas 150 €; ettevalmistus, kaitsekõne koostamine 30.10.2019 summas 162 €; korraldavatel istungitel osalemine 11.07.2019 summas 25 € ja 04.09.2019 summas 27 €; kohtuistungitel osalemine 14.10.2019 summas 117 €, 17.10.2019 summas 144 €, 25.10.2019 summas 261 € ja 31.10.2019 summas 261 €, otsuse kuulutamise istungil osalemine 27 €, käibemaks 234,80 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks täielikult ja rahuldab selle. Kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele süüdistatav W.Y-lt. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse asitõendite suhtes võetavad meetmed. süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena maakohtule esitatud kaks DVD-R plaati. Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova leidis kohtukõnes, et nimetatud DVD-R plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsjad sellele vastu ei vaielnud. Maakohus nõustub selle seisukohaga ning määrab, et kaks DVD-R plaati tuleb kohtuotsuse jõustumisel vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 31 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 32
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.