Obsah (12)

§ 423§ 463§ 363§ 230§ 340§ 168§ 426§ 427§ 173§ 174§ 190§ 333

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-15131 Tsiviilasi A. M.-i hagi L. M.-i vastu ebaõigete andmete ümbe

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul võib jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 1 või p 2 alusel mh siis, kui hageja on esitanud ebaselge nõude ega pole puudusi kõrvaldanud vaatamata kohtu poolt antud võimalusele. 19. Kostja on esitanud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse.

§ 463

lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.

§ 463

lg 2 kohaselt 2-24-15131 määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

1. Hageja poolt esitatud hagiavaldus oli esitatud puudustega. Kohtupraktika kohaselt, kui hagi on kõrvaldavate puudustega, peab kohus andma võimaluse hagejale puudused kõrvaldada. Kohus on oma 25.10.2024 määruses selgitanud hagejale, millised puudused hagis esinevad. Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist. Nende nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses. Kohus leidis, et hageja nõue vajab täpsustamist. Nimelt tuleb eristada ebakohast väärtushinnangut ja valeandmeid. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud
2. juunil
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13). Kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ebaõigete andmete avaldamise puhul saab nõuda valeandmete ümberlükkamist. Faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1705, p 27). Kuivõrd hageja on hagiavalduses esitanud nõude kohustada kostjat avaldama tekst, milles kostja peaks tunnistama, et avaldas kostja kohta valeväiteid (lisades kõik hagis loetletud väited), siis järeldub sellest, et hageja peab kõiki avaldatud väiteid faktiväideteks, mille puhul on võimalik nõuda nende ümberlükkamist. Kohus on selgitanud, et hagis puuduste kõrvaldamisel tuleb hagejal välja tuua, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega, mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Samuti leidis kohus, et hagejal tuleb täpsustada enda nõuet, milles palus keelata ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Hagejal tuleb täpsustada, mida on mõeldud avaldamise keelamise all – kas väiteid ja hinnanguid ei ole avaldatud ja soovitakse tulevikus keelata nende avaldamine või soovitakse juba avaldatud andemete avaldamise lõpetamist.
6. Kohus on samuti selgitanud, et kuigi hagi menetlusse võtmisel ei hinda kohus tõendeid ega saa nõuda ka nende esitamist koos hagiga, siis vastavalt

§ 363

lg 1 p 3 tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega tuleb hagis välja tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on kostja poolt avaldatud.

1. Hageja on leidnud, et tema hagis ei esine puudusi. Märgib, et oma väiteid soovib tõendada tunnistajate ütlustega ning nimekirja esitab pärast seda, kui selgub kas ja millele kostja vastu vaidleb. Hagis on toodud kostja poolt avaldatud faktiväited ning hageja jääb selle juurde, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega. 2-24-15131
2. Kuigi kohtu hinnangul hageja puudusi ei kõrvaldanud, võttis kohus hagi menetlusse, et võimaldada hagejal menetluse jooksul puudusi kõrvaldada, s.o asjaolusid täpsustada ja esitada tõendeid enda väidete tõendamiseks. Hageja oli märkinud, et esitab tõendid pärast kostja vastusega tutvumist, kuna siis on tal ülevaade, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb hagile vastu ning millises ulatuses.
3. Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja ei oma hagejaga mitte mingisugust puutumust, väga pikalt ei ole üldse suhelnud, kostja teab hagejat ainult selle tõttu, et kostja tütar on hageja eksabikaasa. Mittemingisuguseid väited, veel vähem valesid faktiväiteid või hinnanguid ei ole kostja hageja suhtes esitanud.
4. Kohus andis hagejale võimaluse enne kui kohus lahendab hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, esitada kõik asjas esitamata tõendid ja taotlused ning seisukoha kostja vastusele. Kohus selgitas, et kohtu poolt antud tähtajaks peavad olema esitatud kõik tõendid. Kohus on hoiatanud, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes

§-s 331 sätestatut järgides. Kohtumääruses oli eraldi selgitatud, millistele nõuetele hageja taotlused (s.h tunnistajate ülekuulamise taotlus) peab vastama, s.o nt. tunnistaja taotluses tuleb põhjendada, millist asjaolu tunnistaja ütlustega tõendada soovitakse.

1. Hageja esitas vaatamata kohtu selgitustele kohtule vaid tunnistajate nimekirja, põhistamata enda taotlust mitte mingisugusel moel ja tähtaja möödudes esitas kohtule vene keelse dokumendi, lubades selle küll eesti keelde tõlkida, kuid mida ei ole tänaseni tehtud. Dokumendi ligi kuu aega hiljem esitamist ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud. Kohtu hinnangul ei vasta sellisel kujul esitatud dokument lisaks ka tõendile esitatud nõuetele. Antud asjas on esitatud veel tõendina ainult üks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, muud tõendid asjas puuduvad, kuigi kohus on andnud konkreetse tähtaja hagejale kõigi võimalike tõendite ja taotluste esitamiseks.
2. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks. Hagi on ebaselge ning hageja väited on täielikult tõendamata, kuigi kohus on andnud hagiavalduse asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks konkreetse tähtaja. Tunnistajate taotlusest ei selgu, mida tunnistajad saaksid tõendada, kes üldse vastavad inimesed on, millist teavet nad omavad.
3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei tõenda mitte kuidagi hageja väiteid. Kui hageja väidab, et kostja on tema suhtes esitanud valed faktiväited või väärtushinnanguid, siis selle tõendamiseks saavad olla eelkõige dokumentaalsed tõendid, ehk väljavõtted vastavatest avaldustest. Tähtaega rikkudes esitatud vene keelne dokument ei ole käsitletav tõendina. Mitte ühtegi tõendit, et kostja oleks kas või ühte hageja väidetud väidet hageja suhtes kuhugi postitanud või muul viisil avaldanud, kohtule esitatud ei ole.
4. VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kohus on kohustanud hagejat ka selgitama, kas hageja hinnangul oli ikka tegemist valede faktiväidetega või on tegemist siiski väärtushinnangutega, mille ümber lükkamist nõuda ei saagi. Hageja ei ole selgitanud, miks ta arvab, et kõik hagis väljatoodud laused on valed faktiväited. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamisest ega ühestki hageja seisukohast ei tulene isegi seda, millal ja kus täpsemalt kostja hageja poolt hagis väljatoodud väiteid on avaldanud, kas need on üldse avaldatud. Ääretult üldine on hageja viide, et kostja on avaldanud hageja poolt välja toodud valeväiteid erinevate eraisikutega suheldes nii isiklikes (nelja silma all), kui ka kollektiivides vestlustes, telefoni ja facebooki teel. Kui need avaldamised ei ole toimunud kõik Facebooki kontol, siis ei ole hagejal võimalik nõuda kõigi hagis esitatud andmete ümberlükkamist kostja Facebooki kontol. Kui osa andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Mitte ühtegi isikut hageja ei ole välja 2-24-15131 toonud. Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (

§ 363lg 1 p 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb esile tuua piisavalt konkreetselt. Hageja on praegusel juhul teadlikult jätnud esile toomata olulised asjaolud.

1. Ei ole eluliselt usutav, et nii pika ajavahemiku kohta, nagu hageja väidab, et valeväiteid on esitatud, s.o 2017-2024, ei ole hagejal säilinud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit rikkumiste kohta. Kohus on andnud võimaluse hagejale puudused kõrvaldada, kuid hageja on vastanud kohtule, et tema leiab, et hagis ei esine puudusi. Sisuliselt on hageja keeldunud kohtu korraldusi täitmast. Nagu eelpool välja toodud, ei ole hageja ka esitanud mitte ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks, kuigi kohus on selgitanud, et kõik tõendid tuleb esitada konkreetseks tähtajaks, hoiatanud hagejat ning selgitanud ka millistele tingimustele taotlused peavad vastama, et kohus saaks need rahuldada. Hageja on ignoreerinud kohtu poolt määratud tähtaegu ja selgitusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud enda õiguste teostamisel heauskselt. Hagejal on küll põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse, kuid nimetatud asjaolud ei vabasta hagejat tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastava hagiavalduse esitamise kohustusest ega anna õigust oma õigusi kasutada hea usu põhimõttega vastuolus.
2. Hageja ei ole soovinud enda nõuet täpsustada. Hageja on vaid märkinud, et hagiavalduses toodud kostja poolt avaldatu on faktiväited ning pole tõendanud kostja poolt valeväidete avaldamist ega isegi selgitanud, millest peaks kohus hagis välja lugema, et kas või üks märgitud väidetavast valeväitest on ka tegelikkuses avaldatud. Hilisemalt esitatud tunnistajate nimekiri ei kvalifitseeru põhjendatud tunnistajate ülekuulamise taotluseks (hageja on ignoreerinud kohtu selgitusi tunnistaja taotluse osas) ja sellest nimekirjast ei saa mitte kuidagi ka järeldada, et tunnistajate ütlustega oleks võimalik hagejal enda hagis sisalduvaid puudusi likvideerida ja enda nõuet tõendada. Tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamise eelduseks on, et hageja oleks eelnevalt hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisavalt selgelt ja detailselt välja toonud ning kohtule ja teistele menetlusosalistele on üheselt mõistetavalt selge, milliseid konkreetseid hagi aluseks olevaid asjaolusid tunnistaja ütlusega soovitakse tõendada. Tunnistaja ütlustega on võimalik tõendada konkreetseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid tunnistaja ütlustest ei saa hakata tuletama selliseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, milliseid hageja ise ei ole eelnevalt üheski oma menetlusdokumendis välja toonud. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1).

Kohus leiab, et hagis esitatu pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldamise eelduseid kindlaks teha. 32. Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

§ 340(1) lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks.

Kohus on andnud hagejale mitu võimalust hagiavaldust täpsustada ning oma nõuet tõendada, kuid hageja ei ole seda teinud Seega, kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ka menetluse jooksul, sh täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks. 33. Hageja ei ole esile toonud VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel esitatud hagiavalduse olulisi asjaolusid. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta, kui hageja nõudest ei selgu isegi seda, kas ja kus ning millisel konkreetsel ajal mida on väidetavalt kostja hageja suhtes esitanud. Üksnes see, et hageja on hagi taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul piisav, et lugeda hagi perspektiivikaks. Hageja nõuded on ebaselged, isegi kui üldsõnaliste asjaolude õigsust ja tõendatust eeldada, ei võimaldaks see hagi rahuldamist. Hagi rahuldamise üheks eelduseks on, et hageja tõendaks, 2-24-15131 et vastavad faktiväited on avaldatud. Hageja on märkinud üldiselt, et kostja on avaldanud väited telefoni teel, erinevatele isikutele ja Facebooki kaudu ning toonud välja väga pika ajavahemiku. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit (nt ekraanipilti vms), kust nähtuks kas või ühe hagis loetletud väite või hinnangu avaldamine. Hageja pole esitanud tõendeid koos hagiga ega kohtu nõudmise peale hiljem. Hageja on ajal, mil kohus kostjale hagimaterjali ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetas ning ka pärast seda, esitanud kohtule hulgaliselt taotlusi ja vastuväiteid kohtu tegevusele. Peamiselt sisaldavad hageja taotlused nõuet teha asjas tagaseljaotsus ning viiteid kohtupraktikale ning etteheiteid, miks kohus kohe kostjale kõiki hageja taotlusi nähtavaks ei tee. Hageja ei ole soovinud aga kasutada võimalust nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ning enda nõuet tõendada. 34.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus on oluliste puudustega ja selles esitatud nõudeid ei ole võimalik täita. Hageja on sisuliselt keeldunud hagi täpsustamast. Esitatud hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõuet valeväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik täita, sest hageja ei ole esiteks selgitanud, miks ta on seisukohal, et tegemist on just valede faktiväidetega ja kõige olulisem, hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks kasvõi ühte valeväidet, mis hagis on märgitud ka tegelikkuses avaldanud. Hageja nõuet valeväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik täita, kui tegemist ei ole faktiväidetega ja kui kostja ei ole neid väiteid esitanud. Hageja väited on konkretiseerimata. Hageja ei ole konkretiseerinud, millal, kellele, mida on väidetavalt kostja avaldanud. Mitte ühtegi kuupäeva, isikut, väljavõtet avaldatust hageja esitanud ei ole. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik täita, kuna nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus ei pea olukorras, kus hagejale on antud võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning hageja ignoreerib kohtu juhiseid, menetlusökonoomika põhimõtet silmas pidades põhjendatuks käesoleva tsiviilasja edasist menetlemist jätkata. Kuna hagis on asjaolusid kirjeldatud niivõrd ebakonkreetselt ja ebamääraselt, siis ei ole võimalik sellisel viisil esitatud hagiga võimalik hageja poolt taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

35. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

36. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

lg 1, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 37. Vastavalt

§ 427

, maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud 38.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 39. Tulenevalt

§ 168lg 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 40.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt 2-24-15131 hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

1. Hageja sai käesolevas menetluses 11.11.2024 kohtumäärusega hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks menetlusabi summas 840 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Summa tuleb tasuda käesoleva kohtumääruses resolutsioonis kirjeldatud viisil. Hageja 09.12.2024 esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine
2. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätab kohus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
3. Lisaks selgitab kohus, et kohtu hinnangul on esitatud tunnistajate taotlus oluliste puudustega ja seda ei saaks ka juhul, kui menetlus jätkuks, rahuldada. Tegemist on pigem nimekirjaga, mitte taotlusena. Kohus on eelnevalt hagejale selgitanud, et kõik hageja poolt esitatud taotlused peavad olema põhjendatud ning olenemata kohtu juhistest, ei ole hageja enda taotlust üldse põhistanud. Kohus leiab, et olukorras, kus poolele on selgitatud, et taotlus peab olema põhjendatud ja on vaja välja tuua konkreetsed asjaolud, mida tunnistajad saavad tõendada ning sellele vaatamata esitab pool põhistamata taotluse, ei ole kohus kohustatud andma tähtaega taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märgib ka seda, et kuna hagi ise on oluliste puudustega ja hageja pole neid kõrvaldanud, ei näe kohus võimalust, et hagejal oleks üldse võimalik tunnistajate ütlustega midagi tõendada. Hageja poolt 10.12.2024 esitatud kohtu tegevusele vastuväidete lahendamine
4. Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele

§ 333alusel.

Hageja heidab kohtule ette, et kohus ei teinud koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks ja hageja pidi seetõttu esitama tagaseljaotsuse tegemise taotlused.

1. Kohus märgib, et menetlust juhib kohus ning hageja ei saa eeldada ja nõuda, et kohus teeks koheselt kõik menetlusdokumendid koheselt nende esitamisel teisele poolele nähtavaks. Kohus märgib, et hagejal ei ole vajadust esitada korduvaid tagaseljaotsuse taotlusi, hageja ei saa eeldada, et kostja on jätnud hagile vastamata ainult sellel põhjusel, et kohus ei ole koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks teinud. Kohtul on vaja enne dokumendi nähtavaks tegemist sellega tutvuda. Kohus on leidnud, et menetluslikult on kõige efektiivsem, kui kohus teeb kostja vastuse nähtavaks samal ajal, kui määrab seisukoha esitamise tähtaja, mida on ka kohus käesolevaga teinud. Antud juhul oli vahe dokumendi esitamise ja nähtavaks tegemise vahel 6 päeva, mis on igati mõistlik aeg.
2. Kohus leiab, et ei ole menetlusnorme rikkunud ning jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik