20.02.1960, isikukood XXX , elukoht xxx xx-xx xxx alevik xxx vald Ida-Virumaa, töökoht puudub Valeriy GIMAEV vandeadvokaat Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 03.01.2019 otsus väärteoasjas nr. 2440,18,006577 F.B karistamise osas 1
summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot – jätta muutmata. F.B kaebus jätta rahuldamata. Rahuldada vandeadvokaat Valeriy GIMAEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt F.B-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 622,08 (kuussada kakskümmend kaks) eurot 08 senti. Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel välja mõista F.B-lt kaitsjale (vandeadvokaat Valeriy GIMAEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 500 (viissada) eurot 40 senti riigituludesse. Kaitsjatasu tuleb F.B-l tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB pangas nr EE571010220229377229 Swedbank nr EE062200221059223099 Nordea pangas nr EE221700017003510302 Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220195000633 ning selgitus „F.B 4-19-280 menetluskulud“. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Protassov koostas 14.12.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1548356 F.B kohta selles, et viimane juhtis 14.12.2018 kell 22.57 Ida-Virumaal xxx vallas xxx xx maja juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest EST 7110 nr. ARDF – 0054. Sellega rikkus F.B
lg.11 p.2 ja §69 lg.3 ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 03.01.2019 otsusega väärteoasjas nr. 2440,18,006577 määrati F.B-le
summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot. 2 Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo tahtlikult, kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. F.B esitas 17.01.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles ta vaidlustas väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Kaebuse kohaselt ei viibinud selle esitaja 14.12.2018 kell 22.57 xxx xx lähedal. Viru Maakohtu 11.02.2019 määrusega jäeti F.B kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud esitatud kaebus Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.4, 8, 9 nõuetele. F.B esitas 28.02.2019 kõrvaldatud puudustega kaebuse, milles palus väärteootsus täies ulatuses tühistada, kuna kaebuse esitaja ei viibinud ei sellel ega järgneval päeval xxx xx juures, mis on märgitud väärteo toimepanemise kohaks. Maakohtu istung 10.05.2019 Kuna kaebuse esitaja ei teatanud maakohtule õigeaegselt tema poolt kohtuistungile kutsutud tunnistajate õigeid aadresse, ei olnud maakohtul neile tunnistajatele võimalik edastada kohtukutseid. Maakohus lükkas asja arutamise edasi ja kohustas kaebuse esitajat teatama maakohtule temapoolsete tunnistajate õiged aadressid. Maakohtu istung 11.06.2019 Menetlusalune isik F.B palus maakohtu istungil väärteootsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Menetlusalune isik seletas, et 14.12.2018 viibis ta koos E. T.ga xxx xx asuvas hoones, kus nad valmistasid ette petangimängu jaoks platsi, xxx xx juures ta ei olnud. Menetlusalune isik kinnitas, et jõi enne minekut tühjaks pooliku õlletopsi ja nad väljusid hoonest enne kella 23, kuna kell 23 läheb hoone valve alla. Edasi istus ta oma autosse ja sõitis xxx xx maja ette, kus parkis oma auto. Kui ta väljus autost, tuli politsei talle järgi ja sai kätte xxx xx maja nurga taga. Politseinik lasi tal puhuda kaks korda, näit oli positiivne ja vormistati dokumendid. Tunnistaja O. R. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et F.B-d ta tunneb, viimane on treener, mingeid sõbrasuhteid või vihavaenu nende vahel ei ole. 14.12.2018 oli ta Vokas, istus autos bussipeatuse taga, tema auto taga seisis politseiauto. Mingil ajal hakkas see liikuma alla kauplusest mööda ja keeras peale kauplust vasakule. Hiljem sõitis tunnistaja mööda ja sai aru, et F.B peeti kinni. Tunnistaja O. R.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et F.B-d ta tunneb, nad mängivad koos petangi, mingeid sõbrasuhteid või vihavaenu nende vahel ei ole. 14.12.2018 oli ta Vokas autos bussipeatuses, nende taga seisis politseiauto, mis kella 23 paiku sõitis xxx xx poole. F.B kinnipidamist ta ei 3 näinud, kuid tema auto oli xxx xx juures, kui politsei sinna jõudis. Samal õhtul tarvitasid nad koos T. Te.ga petangi mängimise ajal õlut, kes veel tarvitas, ta ei tea. Tunnistaja E. T.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et F.B-d ta tunneb ja nad on sõbrad, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. 14.12.2018 oli ta koos F.B-ga petangisaalis, kust väljusid enne kella 23. Seejärel läks tunnistaja jalgsi kodu poole, menetlusalune isik hakkas liikuma oma autoga. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas mäest tuli alla politseiauto ja keeras xxx tänavasse. Tunnistaja kinnitas, et tema õhtul alkoholi ei tarvitanud ja kas keegi tarvitas, ta ei tea. Tunnistaja M. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et F.B-d ta ei tunne. 14.12.2018 oli ta abipolitseinikuna koos patrullpolitseinik Andrei Protassoviga Vokas, toimus operatsioon Kõik puhuvad. Politseiauto seisis bussipeatuse taga parklas, seal oli veel teisi sõidukeid, kuid millised, tunnistaja ei mäleta. Politseiautost oli näha, et xxx xx juurest alustas sõitu auto xxx xx poole, näha oli auto tulesid. Nad sõitsid järele, Toyota parkis, sellest väljus mees ja jooksis kohe maja taha. Andrei Protassov jooksis talle järele, tunnistaja väljus autost ja jäi auto juurde seisma. Juhiks osutus F.B, kelle joovet kontrolliti nii indikaatorvahendi kui tõendusliku alkomeetriga. Menetlusaluse isiku juures oli tunda ka alkoholilõhna. Tunnistaja kinnitas, et väärteoprotokollis on viga väärteo toimepanemise koha osas, xxx xx asemel peab olema xxx xx, peatumise koht oli xxx xx, võis olla, et sellest tuli numbriline viga. Tunnistaja ütluste kohaselt istus tema politseiauto kõrvalistmel, kogu liikumise ajal oli menetlusaluse isiku auto tema vaateväljas. Sündmuskoha vaatlus 27.06.2019 Sündmuskoha vaatlusel osalesid menetlusalune isik F.B , tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev ning tunnistajad E. T., O. R., M. L. ja Andrei Protassov. Esimene sündmuskoha vaatlus teostati Voka alevikus bussipeatuse taga parklas, kuhu pargiti sarnaselt 14.12.2018 politseiauto ja tunnistaja O. R. juhitud auto. Tunnistaja O.R. kinnitas üle, et politseiauto oli pargitud tema auto taha. Tunnistajate M. L. ja Andrei Protassovi ütlustest nähtub, et nad mõlemad nägid selgelt, kui menetlusaluse isiku autol hakkasid põlema tuled ja see auto alustas liikumist üle Narva mnt. Kohe hakkasid ka nemad liikuma ja sõitsid järele. Tunnistajad Andrei Protassov ja O. R. jäid parklasse oma sõidukite juurde. Teine sündmuskoha vaatlus toimus Vokas xxx xx maja ees, kuhu oli 14.12.2018 pargitud menetlusaluse isiku sõiduauto. Maakohus koos menetlusaluse isiku F.B-ga , tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaeviga ja kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaevuga tuvastas, et hoone peal on aadressisilt xxx xx. Menetlusalune isik F.B kinnitas, et tema auto oli 14.12.2018 pargitud just selle hoone ette. 4 Tunnistaja M.L.i ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku F.B auto oli tõepoolest pargitud selle hoone ette ja tegemist oli majanumbriga 2, mitte 3, nagu on kirjas väärteoprotokollis. Ülevalt parklast oli hästi näha, kui autol tuled süttisid ja auto liikuma hakkas. Tunnistaja E. T. kinnitas, et menetlusaluse isiku F.B auto oli pargitud xxx xx hoone ette, kui nad hoonest väljusid, hakkas tema jalgsi liikuma paremale ja kui ta jõudis kortermaja otsa juurde, nägi ta politseiautot ülevalt bussipeatusest alla sõitmas. F.B sõitis oma autoga üle Narva mnt xxx tänavale. Kolmas sündmuskoha vaatlus toimus Vokas xxx xx maja ees. Menetlusalune isik F.B kinnitas, et parkis oma auto selle maja ette. Tunnistajate M. L.i ja Andrei Protassovi ütlustest nähtub, et nad järgnesid menetlusaluse isiku F.B autole täpselt sama teed pidi, kuidas liikus menetlusalune isik. Samade tunnistajate ütlustest nähtub ka, et peale parkimist väljus menetlusalune isik autost ja jooksis xxx xx maja nurga taha. Seepeale liikus politseiauto kortermajast mööda, peatus ning tunnistaja Andrei Protassov jooksis menetlusalusele isikule järele. Tunnistaja M. L. väljus samuti politseiautost, jälgis menetlusalust isikut ja patrullpolitseinikku ning oli koheselt valmis istuma politseiautosse ja sõitma vajadusel neile järele või ette. Tunnistaja Andrei Protassov sai menetlusaluse isiku kätte maja taga ning toimetas ta auto juurde. Tunnistaja Andrei Protassovi ütlustest nähtub, et kõik menetlusdokumendid vormistati peale alkoholisisalduse tuvastamist menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus. Tunnistaja O. R. kinnitas, et kui ta tõi ülevalt bussipeatuse taga olevast parklast ära T. T.i, nägi ta politseiautot ja see seisis tõepoolest xxx xx kortermaja otsast eemal, mitte maja juures. Politseiauto juurde ta ei sõitnud. Maakohtu istung 27.06.2019 Menetlusalune isik F.B kinnitas maakohtu istungil, et tema kaebuse põhjenduseks on asjaolu, et 14.12.2018 ei viibinud ta xxx xx maja juures ning muid põhjendusi menetlusalune isik esitada ei soovinud. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev palus maakohtu istungil kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna rikutud on väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokolli kohaselt olid väärteo toimepanemise aeg ja koht vastavalt kell 22.57 xxx xx. Sel ajal ja kohas menetlusalune isik väärtegu toime ei pannud. Kaitsja leidis, et tegemist on olulise rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev leidis maakohtu istungil, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning väärteomenetluse lõpetamisega nõustuda ei saa. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus, et väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise koht märgitud ekslikult, kuid sündmuskoha vaatlusel oli välja selgitatud, et õige aadress oli xxx xx. Ka menetlusalune isik ja tunnistajad kinnitasid, et F.B liikus ajaliselt ja peatusteta xxx xx juurest xxx xx juurde. Seega 5 on väärteo kirjeldus, vormistamise koht ja liikumissuund õiged. Kuigi väärteo toimepanemise koht on väärteoprotokollis märgitud valesti, on väärtegu toime pandud ja lõpetamiseks seega alust ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlus on toimunud õigesti ning ainult vale aadressi tõttu ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised, tunnistajad ja teostanud sündmuskohtade vaatlused, leidis, et F.B kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 14.12.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1548356 ja vaidlustatavast 03.01.2019 otsusest väärteoasjas nr. 2440,18,006577, on menetlusalune isik rikkunud
lg.3 ja §33 lg.11 p.2 sätteid.
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
33 lg.11 p.2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut 6 kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteo asja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku F.B suhtes on 14.12.2018 kell 22.58 koostatud Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020+ ja mille näit oli positiivne – mõõtetulemus oli 0,16 mg/l. Samuti nähtub käesoleva väärteoasja materjalidest, et menetlusaluse isiku F.B suhtes oli 14.12.2018 kell 23.07 koostatud Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr. ARDF – 0054 ja mille lõplik mõõtetulemus oli 0,12 mg/l. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seadusekohaselt. Asjaolu, et enne autoga sõitma hakkamist jõi ta ära õlletopsis oleva õllejäägi, on maakohtu istungil kinnitanud ise menetlusalune isik. Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et taotles sündmuskohal enda toimetamist meditsiiniasutusse vereproovi andmiseks. Nimetatud menetlusaluse isiku väide on käesoleval ajal paljasõnaline ja seda väidet ei toeta ükski väärteoasjas kogutud tõend. Vastupidi, nii nähtub Indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et kontrollile allutatud isikule selgitati toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Nimetatud õigused on menetlusalusele isikule olnud arusaadavad ja seda on ta kinnitanud oma allkirjaga. Samuti nähtub samast protokollist, et menetlusalune isik on omakäeliselt kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud ja kinnitanud seda taaskord oma allkirjaga. Selgitusi ja märkusi menetlusalusel isikul ei olnud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule ning seda, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Ka nimetatud õigused on menetlusalusele isikule olnud arusaadavad ja ka seda on ta kinnitanud oma allkirjaga. Samas protokollist nähtub ka, et menetlusalune isik on omakäeliselt kinnitanud, et on protokolliga tutvunud ja kinnitanud seda taaskord oma allkirjaga. Selgitusi ja taotlusi menetlusalusel isikul esitada ei olnud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et juhul, kui menetlusalune isik ei nõustunud indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri näiduga, oli tal igati ja korduvalt võimalus märkida eelnimetatud protokollidesse omakäeliselt kirjalik taotlus toimetada ta meditsiiniasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga. Kuna menetlusalune isik seda teinud ei ole, asub maakohus seisukohale, et ta nõustus igati nii indikaatorvahendi kui tõendusliku alkomeetri näiduga, neid näite kohapeal ei vaidlustanud ja kohapeal toimetamist meditsiiniasutusse vereproovi uuringule ei taotlenud. 7 Oma kaebust on menetlusalune isik põhjendanud asjaoluga, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ei viibinud ta aadressil xxx xx. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Lisaks menetlusalusele isikule on seda, et väärteo toimepanemise kohana on õige majanumbri 2 asemel väärteoprotokollis kirjas vale majanumber 3, kinnitanud ka kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajad E. T. ja M. L. Samas leiab maakohus, et tegemist ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis viis ebaõige lahendini ning mille tõttu tuleb kohtuvälise menetleja lahend tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Selles osas ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati menetlusosaliste osavõtul üheselt, et tegemist on ilmselgelt kirjaveaga maja numbri märkimisel, kuna keegi menetlusosalistest ei vaidlustanud asjaolu, et menetlusaluse isiku auto oli pargitud hoone ette, mille aadressiks on tegelikult xxx 2. Maakohtu istungil viitas menetlusaluse isiku kaitsja ka asjaolule, et menetlusalune isik ei saanud väärtegu väärteoprotokollis nimetatud kellaajal toime panna. Maakohtule jääb see kaitsja väide täiesti arusaamatuks. Seda asjaolu ei ole ise vaidlustanud ka menetlusalune isik. Vastupidi, nii menetlusalune isik kui tunnistaja E. T. kinnitasid maakohtu istungil, et nad väljusid hoonest enne kella 23. Väärteoprotokolli kohaselt alustas menetlusalune isik autoga liikumist kell 22.57. Kuna alkoholi piirmäära ületamise tuvastamine ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on toimunud peale autoga liikuma hakkamise aega, leiab maakohus, et igasugused vastuolud siinkohal puuduvad ning menetlus on toimunud loogilises ajalises järjestuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades ei vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 8 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik põhikaristusena määrata ka juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga kuni kuus kuud. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule määranud karistuseks kõige leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskema karistusliigi kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse veidi sanktsiooni keskmist määra ületavana. Sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik asus sõidukit alkoholi piirmäära ületades juhtima asulas sees, sõites enne parkimist vahetult mitme kortermaja ees. Menetlusaluse isiku enda suhtumist tema poolt toimepandud teosse näitavad ilmekalt tema enda korduvad ütlused maakohtu istungil selle kohta, et mitu inimest helistas talle enne sõitma hakkamist ja hoiatas, et Vokas on politseipatrull. Menetlusalune isik suhtus neisse hoiatustesse üleolevalt ja vaatamata võimalusele minna koju jalgsi, istus ta siiski autorooli. Samuti näitab menetlusaluse isiku suhtumist tema poolt politseinike eest ärajooksmine vahetult peale auto parkimist. Kuigi menetlusalune isik ei osanud oma sellekohast käitumist kuidagi põhjendada, näitab see omakorda ilmselgelt, et ta püüdis vastutust vältida ja karistusest pääseda. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.1 järgi, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskust, väärteo toimepanemise tehiolusid ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukihaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest - on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Kokkuvõtteks tuleb F.B kaebus jätta rahuldamata. Vastavalt menetlusaluse isiku taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes esitas järgmised taotlused kaitsekulude hüvitamiseks:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.