4-19-6243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-19-6243 (2302,19,017162) Kohtunik Karin Olen

§ 66

lg 2 alusel määrata, et B.Z-ile mõistetud rahatrahvi summas 300 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.11.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,017162 karistati B.Z-i liiklusseaduse (LS) § 22 4 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuse kohaselt juhtis B.Z 26.10.2019.a kell 21:22 Kooli tn suunaga Kuuse tn poole, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg. Kaebuse sisu
3. Nimetatud otsusele esitas B.Z kohtule kaebuse, tuues välja, et kahetseb väga juhtumit. Kuna on töötu ja 17 -aastase poja üksikema, palub trahvisummat vähendada. Avaldas , et purjus sõit oli ainult 2 km ja metsavahelisel teel. B.Z taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
4. Kohtuväline menetleja esitas 15.01.2020.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta B.Z-i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja osundas, et B.Z-i kaebuses ei ole põhjendatud õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu puuduvad kergendavad asjaolud, mida kaebemenetluses karistuse kergendamise alusena arvesse saaks võtta. Kaebaja teadis, et ta on tarvitanud alkoholi, mis näitab tema suhtumist õiguskorda. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et karistusmäär 150 trahviühikut on põhjendatud. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
6. 26.10.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 20191026212101 (2302,19,017162) kohaselt juhtis B.Z 26.10.2019.a kell 21:22 Harjumaal Lagedil Kooli tn, Kooli ja Kuuse ristmikul, suunaga Kuuse tn poole mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem k ui 0,32 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,37 mg/l+-0,05 mg/l. Oma tegevusega rikkus B.Z LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (toimik lk 1).
7. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
8. Kohtu hinnangul on B.Z-i poolt toimepandud väärte gu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärte o toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et B.Z-i kontrollimisel kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt alates 26.10.2019 kell 21:22, ku na on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning D. 3 B.Z otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni (toimik lk 4); - B.Z-i isikusamasuse tuvastamise protokoll (toimik lk 2) ning tema 26.10.2019 antud allkiri selle kohta, et talle on selgitatud ja tutvustatud korrakaitseseaduse § 38 alusel õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustub alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (toimik lk 9); - tõendusliku alkomeetri väljatrüki (alkomeeter Dräger Alcotest) andmetel toimus mõõtmine 26.10.2019 algusega kell 21:30, lõplik lugem 0,37 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ning mõõtetulemus 0,32 mg/l (toimik lk 10); - tunnistaja J. L ütluste kohaselt 26.10.2019 kell 21:22 teostasid politsei operatsiooni „kõik puhuvad“ Lagedi alevikus, kui peatas sõiduki xxx ning mootorsõiduki juht puhus indikaatorvahendisse 0,34 mg/l. Isikuks osutus B.Z (toimik lk 3).
9. B.Z ei vaidlusta ka ise 26.10.2019 kell 21:22 aset leidnud rikkumist. Kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, teades, et on alkoholi joonud (B.Z-i ütlused on talletatud CD-plaadil) ning ka kohtule esitatud kaebuses ei ole ta rikkumisele vastuväiteid esitanud.
10. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et B.Z oli väärteootsuses näidatud ajal ja kohas alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,32 mg. Juhtides sõiduautot 26.10.2019.a kell 21:22 Harjumaal Lagedi alevikus Kooli tn, Kooli ja Kuuse ristmikul, suunaga Kuuse tn mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l, rikkus B.Z LS § 69 lg 3 sätestatut. Kohtu hinnangul pani B.Z väärteo toime otsese tahtlusega. Kohtul puuduvad andmed, et B.Z ei oleks enda alkoholijoobest teadlik olnud. Vastupidi, kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, teades, et on alkoholi joonud. B.Z , asudes mootorsõidukit juhtima lubatud alkoholi piirmäära ületades, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on B.Z oma tegevusega täitnud LS § 224 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 10.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast 4 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-16-17 p 9).

1. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni Võimalikest sank tsiooni alternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel on B.Z varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik). Kuigi kohtuvälise menetleja vastusest päringule (toimik lk 7) nähtub, et B.Z-i viimane liiklusrikkumine Soomes toimus 09.02.2018, puuduvad kohtul andmed rikkumise asjaolude või karistuse kehtivuse kohta, mistõttu kohus seda ei saa antud juhul arvestada. Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras B.Z-ile LS § 22 4 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 6 00 eurot, mis on järelikult sanktsiooni keskmises määras.
2. Hinnates B.Z-i süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi rikkumine leidis aset hilisel ajal, mil liiklus on tavapärasest hõredam, on tegemist enamohtliku teoga, kus oht kellegi vara või tervist kahjustada on alati olemas. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Pannes aga toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, on võimalik lubatud alkoholi piirmäära ületada ka tunduvalt suuremas määras, s.o kuni 0,74 mg/l kohta. B.Z-il tuvastati aga ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,32 mg, mis on alla normi keskmise määra ning seetõttu ei saa ka B.Z-i süüd hinnata suureks.
3. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

B.Z on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Järelikult on B.Z oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning kohus saab karistust kergendava asjaoluna karistuse määra valikul arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist. B.Z-i ei ole varem karistatud, mis näitab, et B.Z ei ole süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et karistuse mõistmine alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada B.Z-i LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Selline karistus on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga, süüdlase isikuga ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et B.Z ei tööta ning tema ülalpidamisel on 1 laps ning selleks, et mitte asetada B.Z-i raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus mõistetud rahatrahvi summas 300 eurot tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, s.o 25 eurot kuus. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/