← Eesti

4-20-263/14

Obsah (12)§ 201§ 124§ 125§ 126§ 94§ 129§ 98§ 90§ 25§ 106§ 101§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2020.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-263 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär M

§ 201

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 20.12.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,019047 kaebuse esitaja F.B kaebuse esitaja kaitsja Indrek Repnau kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 20.12 .2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,019047 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada F.B

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot. Kar

S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada F.B tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 36 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220195141848. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Jätta rahuldamata F.B taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 27.03.2020.a. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik R R koostas 02.12.2019.a väärteoprotokolli 20191202376502, mille kohaselt F.B juhtis 02.12.2019.a kella 15.58 ajal xxxx tänaval, xxxx tn ja xxxx tn vahel, liikudes xxxx tn suunas, mootorsõidukit xxxx, reg. märgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus taastamata alates 17.09.2010.a. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus F.B Liiklusseaduse (edaspidi

) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja E K karistas F.B 20.12.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,019047 tehtud üldmenetluse otsusega ülalnimetatud õigusrikkumise eest

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 360 eurot.

F.B kaitsja vaidlustas üldmenetluse otsuse kohtus ja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse põhjenduste kohaselt leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on päädinud väärteoasjas seadusele mittevastava lahendi tegemisega. F.B-le väljastatud juhiluba aegus 17.09.2010.a. Seega peatus F.B õigus juhtida mootorsõidukit

§ 124lg 3 p 1 alusel.

Nimetatud kuupäeval ei võetud F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigust

§ 125

alusel, samuti ei tunnistatud seda kehtetuks

§ 126alusel ega peatatud kohtu või haldusorgani poolt.

Kaitsja viitas esitatud kaebuses Riigikohtu 20.04.2018.a lahendile nr 4-17-4621, mille kohaselt kui juhtimisõigus on

§ 124

lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94

lg 1 ei nimeta seda nn nega tiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. Seega nimetatud Riigikohtu lahendi valguses ei olnud F.B 02.12.2019.a. kell 15.58 käsitatav juhtimisõiguseta isikuna

§ 94

lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses ning kohtuväline menetleja on kohald anud vääralt materiaalõigust. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Toimunud kohtuistungil jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde. 2 Kaebuse esitaja F.B selgitas, et politsei ta peatas, siis juhtis ta oma mehe tööbussi. Ta andis oma dokumendid ja siis öeldi, et tal ei ole Eestis kehtivat juhiluba, mille peale oli ta šokeeritud, kuna ta sõidab xxxx koguaeg. Tema mees, kes on xxxx, ütles, et tal on juhiluba olemas, kuigi tal on perekonnanimi vahetatud. Xxxx ei ole talle juhtimisõigust väljastatud, eeldas, et tal on kehtiv Eesti juhiluba, mis kehtib ka xxxx. Esimese loa sai 2007.a või 2009.a, mis kehtis kaks aastat. Ta teadis, et dokumendi kehtivus on läbi, aga arvas, et see pikeneb automaatselt. Seetõttu on ka vajadusel autoga sõitnud. Abikaasa ütles, et kõik käib isikut tõendava dokumendi alusel. Järgmisel päeval pärast protokolli koostamist selgus, et ka tervisetõend on uuendamata. Kui ta sai teada, et tervisetõend on uuendamata, siis pani ta kohe teooriaeksami aja, tegi eksami ära ja sõidueksami sooritas 20.02.2020.a. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et Maanteeameti liiklusregister näitab, et menetlusalusel isikul oli esmane juhiluba, mis kaotas kehtivuse 2009.a ja ilmselgelt tervisetõendi aegumisega on juhiluba olnud kehtetu alates aastast 2010.a. Kohtuväline menetleja leiab, et viide

§ 129lg 4 ei ole õige.

Käesoleval juhul mängib rolli hoopis

§ 98

, mis räägib esmase juhiloa väljaandmisest, vahetamisest ja kehtetuks tunnistamisest.

§ 98

lg 5 ütleb, et kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Menetlusalune isik, kui ta oli nimetatud sätte tingimused täitnud ehk detsembris sooritanud teooriaeksami ja veebruaris sõidueksami, siis väljastas Maanteeamet talle uue esmase juhiloa. Seega oli menetlusalusel isikul kohustus 1 aasta jooksul pärast juhiloa kehtetuks muutumist oma juhiluba ära vahetada, aga ta ei teinud seda. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks seda, et isik, kellele väljastatakse dokument, mis tõendab tema õigust juhtida mootorsõidukit, ei tea, et dokumendi kehtivusaja möödumisel on ta kohustatud selle kehtiva dokumendi vastu vahetama. Liikluses võib osaleda üksnes juht, kellele on väljastatud kehtiv mootorisõiduki juhtimisõigus ning isik, kelle juhtimisõigus ei ole peatunud, karistusena ära võetud ega kehtetuks tunnistatud. F.B nendele tingimustele ei vastanud. Ta teadis, et dokument, mis talle Eestis kaheks aastaks väljastati, oli kehtetu, aga vaatamata sellele ei võtnud ta midagi ette, et kontrollida, kas selle dokumendi olemasolu annab talle õiguse mootorsõidukit juhtida.

§ 201

lg 1 alusel on võimalik karistada isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu ja ta ei ole täitnud

§ 98lg 5 tulenevat nõuet.

Menetlusalusele isikule määratud karistus, 90 trahviühikut, s.o 360 eurot, vastab isiku süü suurusele. Ositi tasumisele vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, kaitsja seisukoha ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul inkrimineeritakse F.B-le väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 201

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust . Antud juhul oli F.B esmane juhiluba kaotanud kehtivuse, mistõttu oli tema juhtimisõigus taastamata alates 17.09.2010.a. 3 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et F.B juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Küsimus on selles, kas kaebajal oli sel ajal olemas juhtimisõigus. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et F.B-l ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus peatatud, kehtetuks tunnistatud ega ära võetud, samuti ei olnud ta isikuks, kes oleks eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kaitsja leiab, et antud juhul kohaldub

§ 124

lg 3 p -s 1 sätestatu, mille kohaselt oli F.B-l juhtimisõigus peatunud ning see ei toonud kaasa juhtimisõiguse kaotamist. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning märgib, et kohtuväline menetleja on kohaldanud materiaalõigust õigesti. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et antud juhul tuli lähtuda

§ 98

sätestatust, kuna kaebuse esitajale oli väljastatud esmane juhiluba 28.12.2007.a, mis kehtis kaks aastat (s.o kuni 28.12.2009.a).

§ 98

lg 1 kohaselt esmase juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Maanteeamet. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumist saanud vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Samasugune regulatsioon liiklusseaduses kehtis ka ajal, kui F.B-le väljastati 2007. aastal esmane juhiluba (

§ 25lg 2, § 26 lg 3, 4, § 30 lg 3).

Vastupidiselt kaebuse esitaja arvamusele, et juhtimisõiguse olemasolu pikeneb automaatselt ja seda saab tõendada isikut tõendava dokumendi alusel, on liiklusseadus detailselt näinud ette, mis tingimused peavad olema täidetud esmase juhiloa vahetamisel juhiloa vastu.

§ 106

lg 4 kohaselt, kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta. Muu hulgas peab esmase juhiloa vahetajal olema ka kehtiv tervisetõend (

§ 101

). Arvestades, et kaebuse esitaja pidi esmase juhiloa saamiseks läbima nii liiklusteooria- kui sõidukoolituse ning sooritama nimetatud eksamid ka ARK-is, siis pidi ta sellistest asjaoludest olema vägagi teadlik, seda enam, et juhiloa saamiseks tuleb läbida ka lõpptaseme koolitus. Kuna liiklusseaduses ei ole esmase juhiloa väljastamise ja vahetamise korda muudetud, siis ei ole kohtule usutavad kaebaja väited selle kohta, et ta ei teadnud, et esmane juhiluba tuleb selle kehtivuse kaotamisel vahetada ning juhiloa kehtivusaeg ei pikene automaatselt. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, mis tähendab, et enne kehtivuse lõppu peab autojuht läbima lõppastme koolituse , mis on juhiloa saamise eelduseks. Lõppastme koolitus on kohustuslik kõigile esmase juhiloa omanikele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et F.B oleks läbinud lõppastme koolituse, mis omakorda tähendab, et selle tegevuse tegemata jätmine tõi endaga kaasa juhtimisõiguse kaotamise, s.t kuni uue juhiloa saamiseni puudub sellisel isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi. Kohtu sellist järeldust kinnitab ka asjaolu, et nüüd, s.o 2020. aastal, pidi kaebaja sooritama nii teooria- kui ka sõidueksami ning talle väljastati uuesti esmane juhiluba. Kui asuda seisukohale, et F.B-l oli juhtimisõigus endiselt olemas, siis oleks talle väljastatud juhiluba, mitte esmane juhiluba. Puutuvalt tervisetõendi kehtivust, siis kohtu hinnangul ei oma see käesoleva juhtumi lahendamise puhul tähtsust, kuivõrd kaebajal puudus õigus sõidukit juhtida, mitte see ei olnud peatunud. Kuna kaebuse esitaja esmane juhiluba kaotas kehtivuse 29.12.2009.a ning 12 kuu jooksul päras nimetatud kuupäeva ta ei olnud saanud vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba, siis kaotas F.B juhtimisõiguse pärast aasta möödumist juhiloa kehtivuse möödumisest. Kuna ta enne 02.12.2019.a ei olnud sooritanud teooria- ja sõidueksamit ja talle ei olnud väljastatud uut juhiluba, puuduski tal 2019.a detsembrikuus mootorsõiduki juhtimisõigus. Kokkuvõttes puudus kaebuse esitajal juhtimisõigus sisuliselt 9 aastat ning antud juhul on täielikult välistatud, et tegemist oli juhtumisõiguse peatumisega

§ 124lg 3 p 1 mõttes.

Kohus peab vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu ka asjaolule, et liiklusseadus teeb vahet esmasel juhiloal ja juhiloal.

§ 96

lg 1 sätestab muuhulgas, et juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba ja juhiluba. Kaitsja poolt viidatud

§ 124

lg 3 räägib mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumisest juhul, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Kuna kaebajal oli esmane juhiluba, siis antud situatsioonis ei kohaldu

§ 124lg 3.

Seda, et seadusandaja on soovinud vahet teha esmasel juhiloal ja juhiloal, on selgelt näha

§ 98

, milles on eraldi välja toodud nii esmase juhiloa, kui ka juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine. 4 Fakt, et F.B esmane juhiluba oli kehtetu ning tema juhtimisõigus oli taastamata on tõendatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega. Väärteotoimikus on samuti Soome ametivõimudelt saadud info selle kohta F.B-le ei ole väljastatud juhiluba ka Soome Vabariigis. Seega on eelnevaga leidnud tõendamist, et F.B , juhtides 02.12.2019.a kella 15.58 ajal xxxx tänaval mootorsõidukit xxxx, reg . märgiga xxxx, pani toime

§ 90lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise.

Kohtu hinnangul on F.B

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult.

F.B ütluste kohaselt ta teadis, et tema esmane juhiluba oli kehtivuse kaotanud, kuid ta eeldas, et selle kehtivus pikeneb automaatselt ja juhtimisõigust saab tõendada isikut tõendava dokumendi alusel. Kaebaja juttu dokumendi kehtivuse automaatse pikenemise kohta suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd kohtu hinnangul on tegemist ennast õigustavate ütlustega, selleks et pääseda vastutusest. Iga keskmise elukogemusega isik teab, et kui dokumendi kehtivusaeg saab läbi, siis tuleb astuda samme selle vahetamiseks kehtiva dokumendi vastu, juhiluba ei eristu selles osas mingilgi määral ei ID-kaardist ega passist. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Käesoleval juhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi kaebaja käitumises ei tuvastanud ka kohus. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse kahetsust, mida kaebaja kohtus avaldas. Kohus hindab kaebaja süüd

§ 201lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmiseks.

Kuna tema teadmised ja oskused olid kontrollimata ning ta juhtis sõidukit tipptunnil väga tiheda liiklusega piirkonnas, siis kujutas ta oma käitumisega ohtu teistele liiklejatele, mis tähendab, et kaebaja käitumin e liiklusohutuse seisukohalt oli täiesti lubamatu. Kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, siis leiab kohus, et mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri - kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Arvestades kaebaja materiaalset olukorda, eelkõige asjaolu, et tal puudub töökoht ning tal on kaks ülalpeetavat , on kohtu hinnangul igati põhjendatud anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahv vabatahtlikult pikema aja jooksul. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka rõhutada, et F.B-l ei ole kehtivaid karistusi, seega on kaebaja puhul tegemist õiguskuuleka kodanikuga, mistõttu on põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine. Seega on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades 10 kuu jooksul. Kaebaja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et kaebaja juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta 9 aasta vältel , siis ei saa käesolevas asjas pidada kaebaja süüd väikeseks. Kuna kaebuse esitaja ei tundnud kogu selle aja jooksul huvi, kas tal on olemas õigus juhina liikluses osaleda, siis sellise käitumisega väljendas ta oma ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kaebaja üleolevat suhtumist õiguskorda ilmestab kohtu arvates samuti tema käitumine paar päeva hiljem, nimelt peatati ta sõiduki juhtimiselt ka 04.12.2019 (kohtutoimik tlk 21) ehk 2 päeva pärast käesolevas asjas arutuse all oleva väärteo toimepanemist. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna ilma vajalikku lõppastme koolitust läbimata ja juhtimisõigust omamata oli F.B liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka teistesse liiklejatesse hoolimatu suhtumise tõttu, siis tahtlikult toime pandud õiguserikkumise puhul ei saa rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest 5 süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks F.B suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 540 eurot, mis on kaitsjale makstud tasu. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 -3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust F.B suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Aulike Salo Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.