Obsah (6)

§ 16§ 18§ 39§ 47§ 56§ 57

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.mail 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-845 Kohtukoosseis Sekretärid Väärteoasi Kohtunik Peet Teidear

) § 15 lg 3, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Järelikult võivad ÜTS § 85 lg-s 1 toodud koosseisu subjektiivsed tunnused seisneda nii tahtlikus (

§ 16

) kui ka ettevaatamatus (

§ 18) käitumises.

Käesoleval juhul ei ole kohtul kahtlust sellest, et M.L teadis, et ta sõidab ühistranspordis ning et selleks on tal vaja kehtivat piletit. Kohtul puudub kahtlus selleski, et M.L teadis, et tal kehtivat piletit ei ole – iga vähemalt keskmiste vaimsete võimetega inimene teadvustab endale transporditeenust kasutama hakates, kas tal on või ei ole vastavat piletit, ning kohtul pole alust eeldada, et M.L vaimsed võimed sellisele keskmisele tasemele ei vasta. Järelikult pani M.L oma teo otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

1. Kohus ei tuvastanud M.L käitumises õigusvastasust ega süüvõimet välistavaid asjaolusid.
2. Kohus on seisukohal, et M.L käitumises ei ole ka süüvõimet välistavaid asjaolusid. Nimelt on väärteomenetluses kõik tunnistajad kinnitanud, et menetlusalune isik esitas AS-i Ü töötõendi ja väitis neile, et see annab talle õiguse tasuta sõiduks. Seega võiks tekkida vajadus kontrollida, kas M.L võis olla keelueksimuses (

§ 39lg 1).

Samas puudub kohtul usaldus, et M.L ka ise tõsimeelselt arvas, et AS-i Ü töötõend annab õiguse tasuta sõiduks, sest näiteks hiljem menetlusbussis väitis ta kontrollijatele, et tal oli olemas bussikaart, aga ta unustas sellega viibata (vt tl 39). Selline põhjenduste paljusus näitab, et M.L otsis enda käitumisele kõikvõimalikke vabandusi ning et ükski neist ei pruukinud tegelikkusele vastata. Ja pealegi, isegi kui M.L oligi teadmises, et ta ei pea oma staatuse tõttu piletit omama, puudub eelosundatud

§ 39

lg 1 kohaselt isikul süü üksnes siis, kui eksimus enda 3 teo keelatuses on isikule vältimatu. M.L-ile aga see eksimus vältimatu ei olnud, sest ühistransporditeenuse kasutajana oli tal kohustus välja selgitada selle kasutamise reeglid ja see oleks välistanud tal taolise väärarusaama tekkimise. Selgituste küsimiseks oleks vajadusel tulnud suhelda ka oma tööandjaga, kes ilmselgelt oleks saanud teda nõustada selles osas, kas AS-i Ü töötõend annab ühistranspordis tasuta sõiduõiguse või mitte. 19. Järelikult on alus M.L karistamiseks. 20. Nagu osutatud juba eespool, näeb ÜTS § 85 lg 1 sellise teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

§ 47

lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas M.L-i rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot, seega alla ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 6,5 trahviühikut. 21.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 22. M.L tegevuses puuduvad

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud

§-s

1. Sellest aga, et menetlusaluse isiku süü ei ole väike, räägib tema enda suhtumise intensiivsus, nimelt see, et ta pani oma teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et M.L süü on pigem keskmine.
2. Kohus möönab, et olemuslikult ei ole M.L rikkumine raske. Samas tuleb taolisesse teosse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna linna ühistranspordis piletita sõidu näol on tegu väga sagedase käitumisviisiga. Viimasest tulenevalt kannab M.L-ile mõistetav karistus märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki.
3. Arvestades eelnevat, samuti aga seda, et M.L-i ei olnud varem samasuguse teo eest karistatud, leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on kohane.
4. Mis puutub M.L etteheidetesse menetleja mittepädevuse kohta, siis jäävad needki tagajärjetuks. 25.1 ÜTS § 95 lg 2 p 1 kohaselt on sama seaduse § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks valla- või linnavalitsus, seega praegusel juhul Tartu Linnavalitsus. 25.
5. VTMS § 10 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja osaleb menetluses oma ametniku kaudu, kusjuures sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitab kohtuväline menetleja nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev tema, s.o kohtuvälise menetleja nimel väärteomenetluses osalema 25.3 VTMS § 10 lg 2 alusel on Tartu Linnavalitsus 11.08.
6. a võtnud vastu määruse nr 13 „Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalemise õigus“. Selle määruse § 1 kohaselt on ametikohad, mida täitvad ametnikud on pädevad osalema väärteomenetluses Tartu Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel, järgmised: 1) linnakantselei menetlusteenistuse juhataja; 2) linnakantselei menetlusteenistuse 4 juhtivmenetleja; 3) linnakantselei menetlusteenistuse vanemmenetleja; 4) linnakantselei menetlusteenistuse menetleja. 25.4 Väärteoasja materjalidest selgub, et M.L sõiduõigust kontrollis M.P., väärteoprotokolli koostas I.R. ning Tartu Linnavalitsuse 07.02.
7. a otsuse Astrid Hansen. Kõik isikud olid sel ajal Tartu Linnavalitusse ametnikud: M.P. oli Tartu Linnavalitsuse linnakantselei menetlusteenistuse menetleja ning tema valdkonnaks oli väärteomenetluste läbiviimine ÜTS-i alusel, I.R. oli vanemmenetleja, tegeledes ühistranspordis sõiduõiguse kontrolli teostamise korraldamise, järelevalve teostamise ja väärteomenetluste läbiviimisega, ning Astrid Hansen oli juhtivmenetleja, kelle ülesandeks oli koordineerida ühistranspordis sõiduõiguse kontrolli teostamist, teostada järelevalvet ja viia läbi väärteomenetlusi (vt ka https://www.tartu.ee/et/menetlusteenistus#kontaktid). Seega oli kõigil loetletud isikutel pädevus osaleda väärteomenetluses Tartu Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel ja järelikult on M.L etteheited kohtuvälise menetluse mittepädevuse osas alusetud.
8. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb M.L kaebus jätta rahuldamata ning Tartu Linnavalitsuse 07.02.
9. a otsus väärteoasjas nr 379519000007 täielikult muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5