lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Prokurör Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON D.Y isikukood XXX, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, xxx, elukoht vabaduses xxx, viibib vahi all, varem kriminaalkorras karistatud - 11.11.2014 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 1; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aasta 2 kuu ja 27 päevase vangistusega. Tõkend vahistamine alates 24.03.2020. 18.05.2020 Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: D.Y süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 27.06.2019 kuni 28.06.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1-3 alusel pöörata vangistus osaliselt 2 (kahe) kuu ulatuses viivitamatult täitmisele. Vangistuse reaalse osa kandmise algusajaks lugeda 24.03.2020. Karistuse ülejäänud osas, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistus mitte pöörata täitmisele, kui D.Y ei pane 15-(viieteistkümne)-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
Kohustada D.Y järgima
lg 1 p-des 1-6; lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: 1 -Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; -Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. -Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. -Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks -Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks -Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. -Mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algus 18.05.2020. D.Y suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse reaalse osa ärakandmiseni. Karistuse reaalse osa ärakandmisel tõkend tühistada olenemata sellest, kas kohtuotsus selleks ajaks jõustub või mitte. Välja mõista D.Y-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 876 eurot sundraha, 528,96 eurot kaitsjatasu, Kokku 1404,96 eurot. Menetluskulud summas 1404,96 eurot tuleb D.Y´il tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700019550 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 DVD-R plaati, mis on toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD D.Y-d süüdistatakse selles, et tema, 27.06.2019 kella 19.00 paiku korteris aadressil xxx tekkinud tüli käigus haaras kätega oma endisel elukaaslasel A Mil juustest, tõstes tema suunas löömise käe. Kuna käsi oli tõstetud nagu löömiseks, siis kannatanu tõrjus D.Y lööki kätega. D.Y tõmbas siis kannatanu põrandale pikali ja hakkas teda juustest tirima. A. M hakkas teda jalgadega tõrjuma. Kannatanul õnnestus üles tõusta ning ta jooksis korterist välja õue. Mõne aja pärast läks D.Y ka õue tema järel. Õues maja nr xxx läheduses haaras D.Y kannatanu 2 juustest, tõmbas ta pikali maha ning, hoides teda kätega juustest, hakkas taguma tema pead vastu tee äärekivi, seejuures lõi teda mitu korda rusikatega vastu pead vasakule poole. Oma tegevusega tekitas D.Y kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (muhud pea piirkonnas). Samuti süüdistatakse D.Y selles, et tema 24.03.2020 kella 16.00 paiku korteris aadressil xxx lõi oma elukaaslast A Mit korduvalt käte ja jalgadega pea, käte ja jalgade piirkonna. Oma tegevusega tekitas D.Y kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (muhud peas, hematoomid kätel ja jalgadel). Seega pani D.Y toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhetes ja korduvalt, s.o
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus D.Y süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.06.2019-28.06.2019 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1-3 alusel mõista koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 24.03.2020, s.o alates vahistamisest. Ülejäänud karistuse osa s.o 9 kuud 28 päeva vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui D.Y ei pane 15 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 ja lg 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5 )saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1404,96 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav D.Y on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb D.Y süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. 3 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.