Obsah (4)

§ 424§ 3§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-20-8108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 24. novembril 2020.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Silja Se

§ 424

lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas L.D-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.02.2020 kella 05.41 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu-Soodla teel

1. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,17 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,07 mg/l) ning jäi roolis magama ja kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu posti, millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg
2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuigi L.D rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega L.D pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. J uhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Silja Seeder, süüdistatav L.D ja tema kaitsja Liis Suik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest L.D-le karistuseks 6 kuud vangistust, mis jätta

§ 73

alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui L.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub L.D temale

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub L.D-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb L.D-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 973,20 eurot tuleb L.D-l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,10 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 73

lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada L.D

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui L.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.D-le määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.11.2020.a. Menetluskulud Välja mõista L.D-lt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 97,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 973,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,10 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse L.D-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks 2 kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3