Obsah (5)

§ 201§ 90§ 99§ 96§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-137 (2317,23,011488) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär An

) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik N.K : isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: X OÜ; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J. A. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,011488, millega N.K-d karistati

§ 201lg 2 ja LKindl

S § 81 alusel karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 ja

§ 201lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

1. N.K-le mõistetud rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.04.2024), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Menetlusaluse isiku N.K kaebus jätta rahuldamata.
5. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 22.12.2023 otsusega karistati N.K-d LKindlS § 81 ja

§ 201lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis N.K 22.11.2023 kell 17.23 Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku teel (Pärnu mnt ja Risti tn vahel) mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p-de 1, 3 ning LKindl

S § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 2 ja LKindl

S § 81 sätestatud väärteod. Menetlusalune isik esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada tema suhtes 22.11.2023 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja 22.12.2023 koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,23,011488 ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt on uurija A. H. temale koostatud väärteootsuses märkinud, et Liikluskindlustuse fondi andmetel sõidukil Volkswagen Passat reg. märgiga XXX 22.11.2023 kell 17.23 liikluskindlustuse poliis puudus. Ka nähtub menetlusaluse isiku enda poolt esitatud poliisilt, et selle kehtivusaeg algas 22.11.2023 kell 17.33 ning seega on kindlustuse eest tasumine toimunud alles peale politsei poolset sõiduki kinnipidamist. Kaebaja leiab, et uurija abi ei ole esitanud tõendit, millega saab kindlaks teha, et sõiduk oli peatatud 22.11.2023 kell 17.

1. Pealegi alustati menetlustoimingut alates 17.59-st, seega sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse ajal. Politsei poolt 22.11.2023 salvestatud videol on näha, et sõidukijuhtimiselt eemaldamise protokolli toimetab politseinik talle kätte ja alustab õiguste ja kohustuste ettelugemisega kell 18.
2. Esitatud kaebuses leiab N.K, et väärteootsuse koostanud politseinik eiras, et 22.11.2023 oli sõidukil kehtiv liikluskindlustus kaebaja sõiduajal olemas. Veel leiab N.K kohtule esitatud kaebuses, et väärteootsus tema suhtes on õigustühine, kuna ta omab oma kodumaa – USA Juhiluba ja Rahvusvahelist juhiluba, millised on ka politseile esitatud. Varem (kaebaja suhtes 08.04.2023 koostatud väärteoprotokollis – kohtu 2 märkus) on politsei kinnitanud, et kaebaja on PPA-le esitanud USA Pennsylvania juhiloa nr XXX, kehtivusega 06.08.2022 kuni 07.08.
3. 14.03.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et 22.11.2023 oli nende perekonnal vaja 8aastane tütar, kelle oli põsk paistes, viia hambaarstile Tallinna Hambaravi kliinikusse. Nad palusid sõbralt D autot, milleks oli Volkswagen Passat. Kaebaja teada oli auto olnud varasemalt kindlustatud. Sõber ei öelnud autot laenates midagi liikluskindlustuse kohta. Hambaarsti aeg oli määratud kell 17.10, kuna aga autole oli vaja veel alla panna talverehvid, siis olid nad hilinemas ja kui neid peatati kell 17.23, ei olnud kumbki pööranud tähelepanu sellele, et sõidukil puudus kindlustus. Politsei ei küsinud, kuhu on kaebaja pere teel ja miks, kuid edasi sõita ei lubatud. Seda, et puudub liikluskindlustus, politsei ainult mainis, edasi ei pööratud sellele eriti tähelepanu. Kohtus antud selgituste kohaselt taotles kaebaja rahvusvahelise juhiloa väljastamist USA-st posti teel, edastas ka foto ja asjaga tegeles USA-s edasi tema esindaja. Kaebaja selgitas, et Eestis elab ta aastast 2017, sellest ajast ta Ameerika Ühendriikides käinud ei ole, kuid väljaspoole Eestit on reisinud. Kaebaja leiab, et ta ei ole Eestis alaliselt elav isik, sest ta ei ole registrites registreeritud. Sama autot on ta oma sõbralt laenanud ka varem, viimati 2-3 nädalat enne 22.11.
4. Usub, et kui ta seda autot varem kasutas, oli sellel ka kindlustus. 22.11.2023 kell 17.33 tegi liikluskindlustuse kas auto omanik või keegi sugulane. Kaebaja ei nõustu politsei väitega sellest, et tal ei ole juhiluba, sest Eesti seaduste tõlgenduse kohaselt on sõiduõigus Eestis, kui on alaline elamisluba ja Pennsylvania juhiluba ja rahvusvaheline juhiluba olid kaasas või olemas. Kohtuvälise menetleja esindaja kaebaja N.K-ga ei nõustunud ning leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja poolt 22.11.2023 juhitud sõidukil puudus liikluskindlustus alates
5. aprillist aastal 2023 kuni
6. juulini aastal
7. 22.11.2023 kell 17.23, kui kaebaja peatati, osales ta liikluses ning sel hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus. Kindlustus tehti sõidukile alles pärast kinnipidamist, s.o kell 17.
8. Kohtuväline menetleja viitas

§ 99lg-le 1, millest lähtuvalt Eestis kehtib küll Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba, kuid

§ 99lg 41 sätestab, et Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ei kehti, kui see on antud välja isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Väärteotoimikus oleva rahvastikuregistri päringu vastusest nähtuvalt omab N.K alalist elukohta Eestis alates

1. oktoobrist 2017 ja kaebaja poolt esitatud juhiluba on välja antud
2. juunil
3. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kaebaja süüd välistavaid asjaolusid, ega ka vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ühe teoga pani kaebuse esitaja toime kaks rikkumist, kuid sellele vaatamata määras kohtuväline menetleja rahatrahviks sanktsiooni keskmise määra, see on 600 eurot, mis vastab kaebuse esitaja süü suurusele, mida kohtuväline menetleja hindas samuti keskmiseks. Kokkuvõtvalt palus kohtuväline menetleja mitte rahuldada menetlusaluse isiku kaebust ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 3 N.K väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul kogumis, et N.K pani toime temale LKindlS § 81 ja

§ 201lg 2 alusel etteheidetavad rikkumised. LKindl

S § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus LKindlS tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Sama § lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS §-le 4 on kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiteks muuhulgas sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses. Puudub vaidlus selle üle, et N.K juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX 22.11.2023 Tallinnas, Nõmme linnaosas Männiku teel Pärnu mnt ja Risti tn vahel, suunaga Pärnu maantee poole ja peeti politseipatrulli poolt kinni 22.11.2023 kell 17.

1. Väärteoprotokolli kohaselt oli liikluses osaleva sõiduki kinnipidamise ajaks 17.
2. Kohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja küll, et väärteootsuse koostanud menetleja ei ole tõendanud kinnipidamise täpset kellaaega, kuid kohtuistungil ütlusi andes on ka kaebaja ise korduvalt märkinud, et teda peeti kinni kell 17.
3. Kohtule esitatud kaebuses leidis N.K , et väärteootsuses ei ole menetleja esitanud tõendit, millega saab kindlaks teha, et sõiduk oli peatatud 22.11.2023 kell 17.
4. Pealegi alustati menetlustoimingut alates 17.59-st, seega sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse ajal. Kohtu hinnangul on sisutu kaebaja väide sellest, et kuna liikluskindlustus vormistati kell 17.33, kuid temale asuti õigusi ja väärteoprotokolli tutvustama alles kell 17.59, oli tal sel hetkel olemas kehtiv liikluskindlustus. Kaebaja on ise kohtuistungil selgitanud, et nad olid sõbralt laenatud sõidukiga teel Tallinna Hambaravi kliinikusse, kuna lapsel valutas hammas ning nad olid juba hiljaks jäämas, kui politseipatrull neid kinni pidas. Ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Maksim Istomini selgituste kohaselt oli Volkswagen Passati kinnipidamise esmaseks põhjuseks asjaolu, et päring liiklusregistrisse näitas liikluskindlustuse puudumist. Alles seejärel anti sõidukile peatumismärguanne. Seega on ilmselge, et N.K juhitud sõiduk osales kinnipidamise hetkel liikluses, mistõttu pidanuks sõidukil olema ka kehtiv liikluskindlustus. Asjaolu, et liikluskindlustus vormistati auto omaniku või mõne teise isiku poolt kell 17.33, s.o. 10 minutit pärast sõiduki kinnipidamist, ei muuda olematuks tuvastatud fakti, et sõiduki kinnipidamise hetkel puudus sõidukil kohustuslik liikluskindlustus. Liikluskindlustus vormistati N.K kasutuses olnud sõidukile 22.11.2023 kell 17.33, mida kinnitab väärteomaterjalide hulgas olev liikluskindlustuse poliis (tl. 14), mille kaebaja edastas politseile 07.12.2023 esitatud vastulause lisana. Seega leiab kohus, et N.K osales 22.11.2023 liikluses mootorsõidukiga, millel puudus kehtiv liikluskindlustus ja sellega rikkus kaebaja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani selliselt toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtule esitatud kaebuses ei nõustunud N.K kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Vaidlus seisneb selles, et N.K hinnangul ei ole ta rikkumist toime pannud, kuivõrd ta ei ole Eesti 4 alaline elanik, vaid elab Eestis ajutiselt. Ka on tal olemas kehtiv Ameerika Ühendriikide juhiluba, millega on tal õigus koos rahvusvahelise juhiloaga juhtida sõidukit ka väljaspool Ameerika Ühendriike. Kohus kaebajaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et välismaalaste seaduse (VMS) § 5 kohaselt loetakse alaliseks elanikuks VMS tähenduses Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. N.K-le on väljastatud tähtajaline elamisluba 28.06.2019 ja see kehtib kuni 13.06.2024, seega viibib ta vastavalt VMS §-le 6 Eestis püsivalt. Ajutiseks Eestis viibimiseks loetakse välismaalase Eestis viibimist ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (VMS § 7).

§ 96

lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument, milleks võib olla esmane juhiluba, juhiluba,

§-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult 1 juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 96

lg 2 sätestab, et juhtimisõiguse olemasolu tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või viidatud sätte lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Väärteomaterjalide hulgas olevast detailandmete päringule saadud vastusest N.K kohta nähtub, et seisuga 24.11.2023 puudub isikul juhtimisõigus (tl. 5). N.K-le on küll väljastatud juhiluba Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigis 06.08.2022, kehtivusajaga 07.08.2026, kuid välisriigis väljastatud juhiluba saab vastavalt

§-le 99 olla juhtimisõigust kinnitavaks dokumendiks ainult piiratud tingimustel.

§ 99

lg 41 sätestab, et välisriigis välja antud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis.

§ 100

lg 2 kohaselt on alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kohtule esitatud rahvastikuregistri andmetest (tl. 7) nähtuvalt on N.K registreeritud põhielukohaks Eesti Vabariigis alates 17.10.2017 märgitud XXX. Lisa-aadressina ehk teise elukohana on alates 23.04.2023 märgitud XXX. Seega olenemata sellest, et N.K-le on väljastatud tähtajaline elamisluba, asub tema peamine ja seega

mõttes alaline elukoht Eesti Vabariigis. Elamisluba nr XXX on välja antud 18.04.2017 kehtivusega kuni 18.04.

1. 28.06.2019 on välja antud uus elamisluba nr XXX kehtivusega kuni 13.06.
2. Väljastatud on ka elamisloa kaardid, neist käesoleval ajal kehtib elamisloa kaart nr XXX. Kohus möönab, et kuigi rahvastikuregistri andmete pinnalt ei saa automaatselt järeldada seda, et N.K alaline elukoht oli juhilubade väljastamise ajal Eesti Vabariigis, kinnitas kaebaja kohtuistungil, et
3. aastal tuli ta Eestisse elama ning sellest ajast ei ole ta ühtegi korda käinud Ameerika Ühendriikides. Avalduse ja foto juhilubade vahetamiseks saatis ta Pennsylvaniasse
4. aastal elektrooniliselt ning tema esindaja tegeles uute juhilubade saamisega edasi. N.K märkis kohtuistungil, et on siiski Eestist sõitnud aeg-ajalt reisima teistesse riikidesse, kuid ta ei esitanud mitte ühtegi dokumenti selle kohta, et ta oleks viibinud Eestis vähem kui 185 päeva ehk ajutiselt nagu ta väidab. Lisaks nähtub rahvastikuregistri kandest, et alaliselt elavad samas elukohas Eestis ka N.K abikaasa ja kolm alaealist last. Seega puuduvad igasugused argumendid, mis lükkaksid ümber N.K alalise elukoha asukoha juhilubade väljastamise hetkel, s.o 06.08.
5. 5 Kuigi N.K-l on kehtivad USA Pennsylvania osariigis väljastatud juhiload, ei kehti need Eesti Vabariigis piiranguteta. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja poolt kohtuvaidlustes esitatud seisukohaga sellest, et

§ 99lg 41 mõtte kohaselt Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis (mille alla kuulub ka USA) väljastatud juhiluba ei kehti, kui see on antud välja isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. N.K alalist Eestis elamist juhiloa väljastamise ajal, s.o 06.08.2022, tõendab rahvastikuregistri väljavõte, mille kohaselt on N.K oma alalise elukohana registreerinud Eesti alates 17.10.2017. Seega ei ole N.K poolt esitatud USA Pennsylvania osariigi juhiluba kehtiv juhtimisõigust tõendava dokumendina ning isik ei oma Eestis mootorsõiduki juhtimisõigust. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist N.K poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning tema käitumine

§ 201

lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud, kuna karistusregistri andmete kohaselt karistati N.K-d 02.05.2023 väärteokorras

§ 201

lg 1 alusel samuti mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Tegu oli toime pandud 08.04.2023 ning ka tookord kõrvaldati N.K sõiduki juhtimiselt kui juhtimisõiguseta isik (kohtus avaldatud väärteomaterjalides tl. 4) Seega on N.K juba varasemalt pannud toime analoogse väärteo, sarnastel asjaoludel ning käesoleval juhul rikkus N.K

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pani seega toime

§ 201lg 2 sätestatud väärteo.

N.K poolt Harju Maakohtule esitatud taotluse osas - tühistada talle politsei poolt 22.11.2023 kohaldatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, märgib kohus järgmist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust saanuks vaidlustada, esitades 30 päeva jooksul vaide Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või pöördudes kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on tegemist haldusmenetlusaktiga, mille vaidlustamine on võimalik üksnes seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduskohtus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on N.K täitnud nii LKindlS § 81 ja

§ 201lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. N.K-d karistati sarnase rikkumise eest

1. aasta
2. mail ning tema poolt maakohtule esitatud kaebus jäi tulemusteta. Seega oli N.K teadlik sellest, et Eesti Vabariigi

mõttes puudub tal mootorsõiduki juhtimisõigus. On arusaadav, et välisriigi kodanik, kes esmakordselt paneb toime mõne Eesti Vabariigis väärteona käsitletava teo, võib seda teha ettevaatamatusest. Sama ei saa järeldada isiku puhul, kes on juba ühel korral sarnase rikkumise eest karistada saanud, kuid ei ole endale sellest mingeid järeldusi teinud. Kohus leiab, et

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo pani N.K toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuid LKindl

S §-s 81 kirjeldatud väärteo – liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise – pani N.K toime ettevaatamatusest. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et olukorras, kus 8-aastane laps tuleb hambavalu tõttu kokkulepitud kellaajaks toimetada hambaarsti juurde, võib kiirustades ja hilinemise hirmus ununeda sõiduki omanikult liikluskindlustuse olemasolu kohta küsida või kontrollida ise kindlustuse olemasolu kohta vastavast registrist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. N.K on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna LKindlS § 81 ja

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, karistati N.K-d vaidlustatud otsusest nähtuvalt Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. 6 Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

§ 201

lg 2 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või arestiga. N.K-le määrati karistuseks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja on N.K-le karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 150 trahviühikut. N.K vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistuse määramisel on oluline arvestada, et N.K perekonnas on 3 alaealist last, kelle ülalpidamiseks kulub kahtlemata arvestatav summa. Seega on kohtu hinnangul määratud rahatrahv proportsionaalne ja vastab süü suurusele ning kohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Kohtunik Andra Sild (allkirjastatud digitaalselt) 7