Obsah (6)

§ 367§ 326§ 322§ 172§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-141606 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu ava

§ 367alusel alates 06.02.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta S. P. kanda ja temalt välja mõista avaldaja menetluskulude katteks 296 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 2 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu). 3. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti kostjale 12.02.2025, 03.03.2025 ja 21.03.2025 aadressil XXX, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „ei viibinud kohal“. Materjalid saadeti kostjale ka e-posti aadressil XXX, kuid vastus puudub. 2 Materjalid jäeti puudutatud isiku postkasti 27.03.2025.a. Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda

§ 322

lõike 1 või § 323 kohaselt.

§ 326

lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus rahuldab avalduse. 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

1. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et S. P. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli S. P. XXX korteri omanik kuni 11.10.2024 (11.10.2024.a kohtutäituri avalduse ja 10.10.2024 enampakkumise akti alusel sisse kantud uus omanik J. V.). Võla kujunemise perioodil jaanuar 2024 – oktoober 2024 oli S. P. korteriomanik ja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu liige (Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 põhikirja p 9 dtl 26, kinnistusraamatu väljavõte dtl 33).
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). 3
3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 26-32); kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt oli S. P. korteriomanik kuni 11.10.2024 (dtl 33); tõendi võlgnevuse kohta (dtl 34, põhivõlg 1.02.2025 seisuga osutatud teenuste eest 1091,29, viivis 64,13 eurot); kliendikaardi (dtl 35; nähtuvad esitatud arved ja laekumised (laekumised puuduvad perioodil jaanuar 2024 - oktoober 2024, võlg 1091,29 eurot, viivisevõlg 64,13 eurot); käibeandmiku (dtl 36-37; kajastab iga osutatud kommunaalteenuse liik, tariifi, teenuse kogust, kui palju arvestatud). Korteriühistu palub S. P.lt välja mõista võlg 1155,42 eurot (s.o põhinõue 1091,29 eurot ja viivis 64,13 eurot); viivis

§ 367

alusel alates 06.02.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud 296 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 2 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu). 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomanike vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele (kokku 1155,42 eurot) viivist

§ 367alusel alates 6.02.2025.a.

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt

§ 172lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 2 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 296 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (

§ 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab S. P.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 296 eurot. 12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

4

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5