KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. märts 2025 Tsiviilasja number X.X. avaldus eeltõendamismenetl

) § 179 lg 9).

1. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine: 7.
2. Keelduda X.X. avalduse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest. 7.
3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X.X. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 7.
4. Mõista X.X. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest oli X.X. määruskaebuse esitamisel vabastatud. X.X. tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. 7.
5. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste täitmisel tuleb järgida määruses märgitud unikaalset viitenumbrit
6. 7.
7. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 247lg 4 ja § 179 lg 3).

ASJAOLUD

1. XX (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja menetlusabi taotluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Kristiina Leppik abielus. Avaldaja üüris kokkuleppel Kristiina Leppikuga (abikaasa)
2. mail 2024 Tallinnas kolmetoalise korteri asukohaga XXXXX (10 voodikohaga, 24 h üks voodikoht 15 eurot või terve korter 24 h 100 eurot), eesmärgiga pakkuda booking.com kaudu majutusteenust ning teenida eelmärgituga äritegevuslikult tulu, mis pidi jagatama mõlema vahel võrdselt. Avaldaja ei ole kolme kuu jooksul Kristiina Leppiku pahatahtliku käitumise tõttu tulu saanud ja seeläbi tekitati avaldajale varalist kahju. Kahju suurus on võimalik välja selgitada üksnes Kristiina Leppiku Revolut LT panga (kontonumber XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) ja SEB panga arvelduskontode väljavõtete väljanõudmisel, kuhu Kristiina Leppik saadud tulu kandis. Avaldaja on Kristiina Leppikult nõudnud arvelduskontode väljavõtete edastamist, kuid viimane ei ole seda teinud. Tsiviilasjas nr 2-24-15928 väitis Kristiina Leppik, et Revolut konto on kustutatud, väljavõtet pole võimalik esitada ja menetlus lõpetati. Maakohus jättis arvestamata, et sõltumata konto sulgemisest on igal isikul võimalik saada temal olnud konto väljavõtteid. Avaldaja on tuttavatelt saanud teada, et Kristiina Leppik on tulu kasutanud enda tarbeks (pidutsemiseks). Avaldaja soovib esitada Kristiina Leppiku vastu hagi varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb eeltõendamismenetluses välja 2 nõuda Kristiina Leppikule kuuluva Revolut panga filtreerimata arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi
3. mai 2024 –
4. augusti 2024 kohta. MAAKOHTU LAHEND
5. Viru Maakohus keeldus
6. veebruari
7. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus viitas keeldumise alusena

§ 371

lg 2 p-le 2.

§ 244

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Maakohus selgitas, et eeltõendamismenetlus on seaduses sätestatult erandlik võimalus ja selle kasutamiseks peab olema mõjuv põhjus eeldamaks, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda (mh tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenev oht peab olema reaalne ja usutav). Maakohtu hinnangul ei ole avalduse asjaoludest lähtuvalt alust arvata, et esineks oht tõendite kaotsimineku või nende kasutamine võiks raskeneda ning seejuures puudub vastaspoole nõusolek. Eelnevast tulenevalt ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud ja maakohus keeldus avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks menetlusse võtmast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 12. veebruari 2025. a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui esineb seaduslik alus andmeid töödelda. Praegusel juhul on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Tutvudes tsiviilasja materjalide ja avaldaja määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega keelduti avaldaja avaldust eeltõendamismenetluse algatamiseks menetlusse võtmast. Ringkonnakohus esitab selle järgmises sõnastuses: „Keelduda avaldaja avalduse alusel eeltõendamismenetluse 3 algatamisest“. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu põhjendusi (

§ 657

lg 1 p 2¹ ja

§ 659). 6.

Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti viidanud

§ 371lg 2 p-le 2 ja märkinud, et keeldub avaldaja avalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus on avaldust sisuliselt lahendanud ning leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Tegemist ei ole formaalsetel põhjustel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega

§ 371

alusel (koosmõjus

§ 477lg-ga 1).

Seega tuleb resolutsiooni p 1 täpsustada, esitades see järgmises sõnastuses: „Keelduda avaldaja avalduse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest“. 8.

§ 244

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sätte eesmärk on luua võimalus eeltõendamismenetluse korraldamiseks ühelt poolt tõendite tagamiseks, mis hõlmab abinõusid tõendite kogumiseks, tõendina kasutatava teabe sobivasse tõendivormi viimiseks ning tõendite säilitamiseks, ning teiselt poolt põhimenetluse eel selliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis on vajalikud hagi esitamiseks või selle esitamise põhjendatuse hindamiseks. Praegusel juhul põhistab avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist avalduses sellega, et tal on vajadus välja selgitada talle tekkinud varalise kahju suurus ja seda on võimalik välja selgitada üksnes Kristiina Leppiku pangakonto väljavõtte kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul soovib avaldaja Kristiina Leppiku pangakonto väljavõtet, et saada andmeid, mis oleksid sisuliselt Kristiina Leppiku vastu esitatava hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

§ 363lg 1 p 2 mõttes.

Arvestades eeltõendamismenetluse eesmärki, ei ole ringkonnakohtu hinnangul avaldaja poolt soovitu puhul tegemist asjaolude eelneva tuvastamisega, mis on

§ 244rakendusalas.

Lisaks on avaldaja avalduses ise märkinud, et tema hinnangul säilib isikul oma pangakonto andmetele ligipääs ka pärast seda, kui tema konto on kustutatud, mistõttu puudub vaidlus, et praegusel juhul ei nähtu ohtu, et avaldaja soovitud andmed võiksid kaduda või ka andmete säilimisel oleks nende kasutamine tulevikus raskendatud. Sellises olukorras ei ole eeltõendamismenetluse algatamine sobiv lahendus. Samuti puudub mõjuv põhjus, mis takistaks avaldajal hagi esitamist enne soovitud asjaolude väljaselgitamist. Erandlikult võib hageja hagi esitamisel rahalise nõude summalise kindlaksmääramise edasi lükata vastaspoolelt nõude kindlaksmääramiseks vajalike andmete saamiseni

§ 364lg 4 järgi.

Avaldaja avalduse alusel tuleb eeltõendamismenetlus jätta algatamata. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi eelnevaga täiendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Peale avaldaja ei ole määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi osalenud, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 10.

§ 247

lg 4 näeb ette, et eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 4

1. Avaldaja vabastati Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega määruskaebuse esitamisel riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro maksmisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada.

§ 190

lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib

§ 190

lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud avaldaja määruskaebust, tuleb riigilõiv, mille tasumisest avaldaja oli määruskaebuse esitamisel vabastatud, avaldajalt

§ 190lg-te 2 ja 4 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista.

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja ei ole enda east, tervisest vms tingituna üldse võimeline sissetulekut teenima. Asjaolu, et avaldaja viibib hetkel vanglas ega teeni seetõttu sissetulekut, ei ole

§ 190

lg 7 mõttes mõjuv põhjus, mis tingiks avaldaja vabastamise 70 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Avaldaja peab

§ 179

lõikest 5 tulenevalt tasuma riigilõivu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Kuna riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude summa ei ületa 100 eurot, ei saa selles osas määruse peale määruskaebust esitada (

§ 179lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5