KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-133605 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 2a korteriühistu avaldus R. T

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

1. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 26-31); kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on R. T. XXX (dtl 32-33); tõendi võlgnevuse kohta (dtl 34, võlg 1.12.2024 seisuga 3132 eurot); korteriühistu õiendi võla kujunemise kohta (dtl 35), 16.12.2013.a. üldkoosoleku protokolli väljavõtte (dtl 37; millelt nähtub, et alates jaanuarist 2014 arvestatakse tasu prügiveo ja kommunaalelektri eest lähtuvalt korteri pinnast ning hooldustasu suurus on alates jaanuarist 2014.a. 0,88 eur/m 2 ); 9.12.2017.a. üldkoosoleku protokolli (dtl 39-40 , mille kohaselt lisati 10 eurot igakuisele korteritasule remondifondi jaoks). Korteriühistu palub R. T.lt välja mõista võlg seisuga 18.12.2024.a. 3132 eurot. viivis TsMS § 367 alusel alates 18.12.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu) palub avaldaja jätta R. T. kanda. 3
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomanike vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele (võla 3132 euro tasumisele) viivist TsMS § 367 alusel alates 18.12.2024.a. VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 297 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab R. T.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot.
6. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4 5