← Eesti

1-25-2042/6

Obsah (4)§ 424§ 69§ 75§ 50

1-25-2042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2025, Rapla Kriminaalasja number 1-25-2042 (25263050074) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kohtui

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jan Aasma Süüdistatav Jaanis Ermann, isikukood: 37608274232; elukoht: xxx; EV kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: osaline töövõime, juhutööd; kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jaanis Ermann

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

2.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaanis Ermann kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; Lk 1 / 4 1-25-2042 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Jaanis Ermann kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Jaanis Ermann kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 4.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta Jaanis Ermannilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jaanis Ermannilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1424,16 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 95,16 eurot ja sundraha, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt
  2. kuupäevaks 118,68 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4 1-25-2042 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaanis Ermannile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 10.11.2024 kella 21:00 ajal Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas Tallinn-Rapla-Türi maantee 26.km-l mootorsõidukit Mercedes-Benz 200D registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,10 mg/l. Samuti süüdistatakse Jaanis Ermanni selles, et tema, olles varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis taas, s.o korduvalt 10.02.2025 kella 14:06 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Raikküla külas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 9.km-l mootorsõidukit Nissan Primastar registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,07 mg/l ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Jaanis Ermann rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Jaanis Ermann toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Prokurör nõuab kohtus Jaanis Ermanni süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 11 kuud.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada vangistus 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 4 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaanis Ermann kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Jaanis Ermanni mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Jaanis Ermanni osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võtta

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel Jaanis Ermannilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1329 eurot, õigusabi kulu määratud kaitsja Natalia Suvorova osalemise eest menetluses 95,16 eurot. Kokku tasuda 1424,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Jaanis Ermanni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks makse summas 118,68 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Lk 3 / 4 1-25-2042 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.