Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

1-25-2019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2025, Rapla Kriminaalasja number 1-25-2019 (25263050095) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kohtui

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jan Aasma Süüdistatav Marek Visk, isikukood: 39812160262; elukoht: xxx; EV kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; karistatud väärteokorras 1-l korral, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Marek Visk

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

2.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 3. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marek Visk kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Lk 1 / 4

2. 1-25-2019 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Marek Visk kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Marek Visk kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta Marek Viskilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Marek Viskilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1605,98 eurot: joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 254,98 eurot ja sundraha, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasudes igakuiselt hiljemalt

1. kuupäevaks 134 eurot (v.a viimasel kuul 131,98 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marek Viskile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 22.02.2025 kella 03:40 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Jõe tn 15 juures mootorsõidukit BMW 525TDSA Lk 2 / 4 1-25-2019 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,91 mg/l. Marek Visk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti süüdistatakse Marek Viski selles, et tema olles varasemalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti, s.o korduvalt 22.02.2025 kella 05:15 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Alu tee 1 parklas mootorsõidukit BMW 525TDSA registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema veres oli etanooli sisaldus mitte vähem kui 2,10 mg/g. Marek Visk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Marek Visk toime kuriteo

§ 424lg 2 järgi.

Prokurör nõuab kohtus Marek Viski süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 10 kuud.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 2 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marek Visk kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Marek Viski mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Viski osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võtta

§ 50

lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel Marek Viskilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1329 eurot, õigusabi kulu määratud kaitsja Kristjan Lee osalemise eest menetluses 254,98 eurot. Kokku tasuda 1605,98 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Marek Viski alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesed 11 kuud makse summas 134 eurot ja viimase makse 12-ndal kuul summas 131,98 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KOHTU SEISUKOHT Lk 3 / 4 1-25-2019 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4