Tsiviilasi nr 2-16-16114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16114 Tsivi

) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 70

lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Poolte osad ühisvaras on võrdsed. Kohus lõpetab alljärgnevalt poolt ühisomandi kinnistutele ja äriühingule ning määrab ühisomandi lõpetamise viisi, arvestades abikaasade osade võrdsust. Poolte nõuded jagada kinnistud x ja x
2. Poolte ühisvarasse kuuluvad kinnistud xxx registriosa numbriga XXX all ja kinnistu xxx registriosa nr XXX Kinnistusregistrisse on kinnistute omanikuna sisse kantud M. V.
3. Lahe Kinnisvara hindaja on hindamisaktis kirjeldanud, et kinnistu x on suvila xxx; x küla on mereäärne küla ning kinnistu asub vahetult mere ääres; Krundil on valdavalt kaunis loodulik kõrghaljastus. Hindaja on on eksperthinnangus andnud arvamuse, et 11.01.2022.a seisuga on xxx kinnistu väärtus 61 400 eurot.
4. Lahe Kinnisvara hindaja on hindamisaktis kirjeldanud, et kinnistu xxx on üksikelamu xxx; Elamu pinnal on garaaž ja keldrikorrus, krundil asuvad kuur ja kasvuhoone; Hoonel on ehitusluba, kuid pole kasutusluba. Hindaja eksperthinnangus andnud arvamuse, et 11.01.2022.a seisuga on x kinnistu väärtus 221 000 eurot.
5. Hageja nõue on jätta kinnistud kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tulenev hüvitis. Vastuhageja/kostja nõue oli sama – jätta kinnistud temale ning mõista hageja kasuks välja hüvitis.
6. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama õiglaselt ja arvestades poolte huvisid. Ühisomandi lõpetamine on Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.
7. Pooled kirjeldasid, et hageja elukoht on kostja lahusvara xxx ning kostja elukoht on ühisvaraks olev xxx. x kinnistut kasutab käesoleval ajal suvilana kostja ning ei kasuta hageja. Poolte nägemused kinnistute jagamise osas on samad – kinnistud jäävad kostjale ning hageja saab kostjalt hüvitise. Jagatav kinnistu xxx on kostja alaline elukoht ning 5 jagatav kinnistu x on suvila, mida enne kasutasid hageja ja kostja koos ning käesoleval ajal kasutab kostja üksi.
8. Kohus jätab mõlemad kinnistud kostjale M. Vle. x kinnistu väärtus on 61 400 eurot ja x kinnistu väärtus on 221 000 eurot. Kinnistute väärtus kokku on seega 282 400 eurot. R. V ja M. V osad ühisvaras on võrdsed. Seega tuleb M. Vlt R. V kasuks välja mõista omandikaotusest tulenev hüvitis 141 200 eurot. Poolte nõuded ¼ osa Saaremaal asuv x kinnistu jagamiseks
9. Abikaasade ühisvarasse kuulub ¼ osa x kinnistust xxx, registriosa nr XXX. Kinnistu on registris kantud M. Vl nimele. Hageja on kinnistut kirjeldanud kui elumajaga kinnistut, mis asub x rahvuspargis x mõisa kõrval.
10. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi. Hageja nõue on, et kinnistu jääks kostjale ning kostja nõue on, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on kinnitanud, et tal puudub huvi kinnistu omandamiseks ning puuduvad rahalised vahendid R. Vle omandikaotusest tuleneva hüvitise maksmiseks. Kohtul tuleb valida kaasomandi lõpetamise viis, mis on pooltele kõige vähem koormav. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi ning kostja on taotlenud kinnistu müüki. Kohus rahuldab kohus kostja nõude müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Poolte nõuded osaühingu S jagamiseks
11. Abikaasade ühisvarasse kuulub OÜ S registrikood XXX. Osaühingu osakapitali väärtus on 3224 eurot. OÜ kõik osad kuuluvad M. Vle ja ta on ainuke juhatuse liige. Äriühingu tegevusaladeks on registris nimetatud hulgikaubandus, rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük, Tööriistade jm rauakaupade hulgimüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont Hageja väitel on tegemist eduka ettevõttega, mille väärtust kostja on peale abielu lõppu tahtlikult vähendanud selleks, et hageja osa varast ühisomandi lõpetamise ajaks võimalikult väikseks viia. Hageja väitel on kostja teinud pahatahtlikult tehinguid, et osaühingu vara väheneks.
12. Hageja nõue on, et osaühing jääks kostjale. Kostja nõue on, et müüa osaühing avalikul enampakkumisel. Kostja on avaldanud, et osaühingu osade müük avalikul enampakkumisel on vähetulutoov ning müügiga ei saa kaetud vara tegelik väärtus. Kostja on samuti avaldanud, et tal pole rahaliselt võimalik hagejale ½ osa osaühingu väärtusest hüvitada ning seega palub osaühingut temale mitte jätta ning määrata osaühingu müük avalikul enampakkumisel. Kumbki pooltest äriühingu osasid endale ei soovi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et osaühingu S kõik osad müüakse avalikul enampakkumisel M. V Nordea Finance Eesti AS-i ja R. V vahel sõlmitud liisingulepingust tulenev nõue
13. Nordea Finance Eesti AS-i ja R. V vahel on 12.05.2015.a sõlmitud liisinguleping sõiduauto Citroen C4 2013.a väljalase liisingu kestvusega 60 kuud. Sõiduki jääkväärtus lepingu lõppemisel mais 2020.a peaks lepingu kohaselt olema 2428,95 eurot. Kostja väide käesolevas kohtumenetluses 2018.a oli, et 7 aastat vana Citroen C4 väärtus on orienteeruvalt 6 672,50 eurot, mis ületab hageja valduses oleva Citroen C4 jääkväärtuse 4 243,55 eurot võrra. Seega olukorras, kus hageja valduses oleva Citroen 6 C4 kasutusrendilepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad hagejale, peab hageja tasuma kostjale hüvitiseks 50% sõiduki puhasväärtusest ehk 2 121,78 eurot. R. V väitel ta pole saanud lepingust sellist kasu, mida kostjale hüvitada.
14. Kostja on 2018.a esitanud kirjalike tõenditena väljavõtted autoportaalist 2011.a väljalaske Citroen C4 hindade kohta. Nelja võrreldava 2011.a Citroen C4 keskmiseks hinnaks tuleb 6673 eurot. R. V on kohtumenetluse ajal 2022.a esitanud kirjalikud tõendid, et liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt 27.03.2020.a seoses toimunud avariiga ning kindlustusandja 13.03.2020.a If P&C Insurance AS hüvitas liisinguandjale tekkinud kahju. R. V sõiduautot ei omandanud.
15. Kohtu seisukoht on, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejal liisingulepingu arvelt omandatud vara eest hüvitist. Riigikohtu 13.12.2017.a lahendi nr 2-15-15138 punki 39.3 kohaselt kui liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused jäetakse ühele abikaasale, peab ta

§ 77lg-st 2 tulenevalt maksma selle eest hüvitist.

Hüvitis peab väljendama varalist hüve, mida üks abikaasa teise arvel kokkuvõttes lepingust tulenevalt saab. Käesoleval juhul jäid abielu lahutamisel liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused R. Vle. Sõiduauto sattus avariisse ja kaotas väärtuse peale abielu lõppu ja enne liisingulepingu tähtaegset lõppemist. Seetõttu lõpetati liisinguleping ennetähtaegselt. Hageja ei ostnud sõidukit välja. Seega ei saanud hageja lepingu lõppedes teise abikaasa arvelt varalist hüve ning liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 27. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud käesolevas asjas on kummagi poole tasutud riigilõiv, ekspertiisikulu ning tasu poolte lepinguliste esindajate poolt osutatud õigusabi eest. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7