← Eesti

1-25-1505/6

Obsah (5)§ 4231§ 69§ 63§ 65§ 423

1-25-1505 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2025, Tartu Kriminaalasja number 1-25-1505 (24278051194) Kohtunik Marina Ninaste Kriminaalasi Martin

) § 423 1 ja 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi sekretär Margot Nigol Prokurör Liis Lillemets Süüdistatav Martin Kase – isikukood 39409172725; XXX kodakondsus; elukoht XXX (hetkel viibib kinnipeetavana Tallinna Vanglas); emakeel XXX; XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1042

§ 4231järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.

Karistust suurendati Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati karistus 628 tunni üldkasuliku tööga.

Tartu Maakohtu

  1. detsembri 2024, a määrusega kriminaalasjas 1-24-1042 pöörati kandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 13 päeva täitmisele. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates
  2. jaanuarist
  3. Tõkend Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Anu Pärtel (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
  4. Süüdi tunnistada Martin Kase

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi ja mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust.

1 1-25-1505 2.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 20.

märtsi

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1042 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mis
  2. mai
  3. a seisuga on 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva, ning mõista Martin Kasele liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  4. maist
  6. Välja mõista Martin Kaselt riigi tuludesse KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast 1,5 kuupalga alammäära ehk 1329 euro suurusest sundrahast 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel mõista Martin Kaselt välja joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot ja kaitsja tasu 88,50 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o menetluskulud kokku summas 877 eurot.
  7. Jätta menetluskulud ülejäänud, s.o 875,68 euro ulatuses Martin Kaselt välja mõistmata.
  8. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud 877 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 73,08 eurot (viimasel kuul 73,12 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Martin Kase, kriminaalasi nr 1-25-1505, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  9. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  11. peatüki
  12. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Martin Kaset süüdistatakse selles, et olles Tartu Maakohtu
  13. märtsi
  14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1042 karistatud

§ 4231

järgi, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 2 1-25-1505 -

  1. juunil 2024 kella 11.45 ajal Tartus Võru 47a juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; -
  2. novembril 2024 kella 12.15 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas Konsu sild – Poldri tee lõik 1 juures mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani M. Kase toime

§ 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Samuti süüdistatakse M. Kaset selles, et ta - - juhtis

  1. juunil 2024 kella 11.45 ajal Tartus Võru 47a juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX XXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise, juhtis uuesti
  2. novembril 2024 kella 12.15 ajal Tartumaal Kambja vallas Reola külas Konsu Sild – Poldri tee lõik 1 juures mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimisnumbriga XXX XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Seega pani süüdistatav M. Kase toime

424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Kase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Kasele mõistetav karistus järgmine.

§ 4231

ja § 424 lg 2 ja järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist

§ 63

lg 1 alusel 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 20.

märtsi

  1. a otsusega kriminaalasjas 1-24-1042 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise, s.o
  2. märtsi 2025 seisuga on 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Seega kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, joobe tuvastamisega seotud kuludest ja kaitsja tasust 877 eurot. Ülejäänud, s.o 875,68 euro ulatuses jätta menetluskulud riigi kanda 3 1-25-1505 ning võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. Kase süüdi tunnistada

§ 4231ja 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot. Samuti KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulud 248 eurot ja kaitsja tasu 175,68 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud on kokku 1752,68 eurot. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb 875,68 eurot jätta riigi kanda ning 877 euro ulatuses (sh sundraha 664,50 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.