Obsah (5)

§ 121§ 2§ 210§ 41§ 162

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

) § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Kohus mõistis, et kaebaja soovib väärteomenetluse algatamist. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 02.05.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Kaebaja väitel kohaldas kohus vääralt

§ 121lg 2 p-i 1 ja vääralt tagastas kaebuse.

Kaebaja leiab, et Viru Vangla peab talle vastama ning kohus asus vangla omavoli ja seaduste rikkumist õigustama. Pöördumisele mittevastamisega rikuti kaebaja põhiõigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a määruse tühistamist täies ulatuses. 5.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. 6.

§ 41

lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vaidluse piirid määratlevad ära ulatuse, mille raames kohus peab tagama asjaolude väljaselgitamise (

§ 2

lg 4 ls 1) ja tegema lahendi (

§ 162lg 1).

Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (RKHKo 17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.2005, 3-3-1-54-04, p 14). Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik. Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm 19.02.2012, 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata kaebuse tagastamise või menetlusse võtmise üle.

1. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses (põhjenduste p 5), et kaebaja on esitanud nõude kaebuses loetletud isikute suhtes väärteomenetluse algatamiseks ja ta taotleb ka teabe väljastamist selle kohta, millistel ametikohtadel töötavad või töötasid kaebuses nimetatud ametnikud. Seega halduskohtu tõlgenduse kohaselt esitas kaebaja kaebuses JDM-i vastu kohustamisnõude ja lisaks väärteomenetluse algatamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul esitas kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses Viru Vangla tegevuse – pöördumisele tähtaegselt mittevastamine – õigusvastasuse kindlakstegemise nõude ja vangla kohustamisnõude kaebaja pöördumisele vastamiseks. Ka märgib kaebaja määruskaebuses 2 vangla kohustust vastata talle ja pöördumisele mittevastamisega kaebaja õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis halduskohus vaidlustatud määruses kaebaja nõuet valesti. Seega tõlgendas halduskohus kaebaja tahet ekslikult. Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3. Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuna halduskohus ei ole menetlusabi taotluse osas vaidlustatud määruses seisukohta võtnud, siis tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3