Obsah (8)

§ 10§ 7§ 54§ 120§ 11§ 203§ 187§ 55

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 07.05.2025, Tartu Haldusasi X.X.-i kaebus Maa- ja Ruumiameti

§ 10

lg 1 alusel käesoleva kohtuasja alluvuse korras üle Tallinna Halduskohtule (resolutsiooni p 1) ja jättis esitatud esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale tähtaja sisuliste puuduste kõrvaldamiseks ja ka riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et

§ 7lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Vastustaja on Maa- ja Ruumiamet. Vastustaja põhimääruse § 5 kohaselt asub amet Tallinnas. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle oleks teinud mõni vastustaja struktuuriüksus, korraldusele on alla kirjutanud Maa- ja Ruumiameti peadirektor. Vaidlustatud korralduses on välja toodud, et kaebus tuleb esitada Tallinna Halduskohtule. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esitada kohtule allkirjastatult (

§ 54p 7).

Kaebajal tuleb selgitada, milliste pöördumatute või ebamõistlikult koormavate tagajärgede ärahoidmiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kohtule ei ole see äratuntav. Vaidluse all on Kannikese tn 5 ja Kannikese tn 7 kinnisasjade piiril paiknev ligikaudu 1m laiune maariba. Kaebajal tuleb põhjendada, millised pöördumatud või ebamõistlikult koormavad tagajärjed kaasnevad sellega, kui kohtuvaidluse kestel kuulub see maariba Kannikese tn 5 kinnisasja koosseisu. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja 6 alusel tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti riigilõiv 20 eurot. Kohus selgitas, et kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 20 eurot võib kaebaja tasuda kas praegu või hiljem ning määras kaebajale esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks tähtaja 05.05.2025 ja selgitas, et kui kaebaja puudusi tähtaegselt ei kõrvalda, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu määruses on edasikaebamise korra all selgitatud, et käesoleva määruse osas saab Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitada üksnes määruse resolutsiooni p 1 peale (kohtuasja alluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmine).

1. X.X. sai halduskohtu 29.04.
2. a määruse kätte samal päeval. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. 06.05.2025 edastas Tartu Halduskohus Tartu Ringkonnakohtule X.X.-i 05.05.
4. a määruskaebuse halduskohtu 29.04.
5. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Selles leitakse, et 29.04.
6. a määrus on ebaseaduslik osas, milles jäeti rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti leitakse, et kaebaja ei pea tasuma riigilõivu, kuna ta esitas juba 03.04.2025 kohtule eraldi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamise kohta ja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka 28.04.
7. a taotluses. Halduskohus oleks selle taotlusega pidanud 29.04.
8. a määruse tegemisel arvestama. Määruskaebus sisaldab ka sisulisi taotlusi seoses esialgse õiguskaitsega ja riigilõivu tasumise kohustusega. Määruskaebuse sisust ei nähtu, et sellega oleks vaidlustatud 29.04.
9. a määruse resolutsiooni p-i 1 (kohtuasja alluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmine). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. 05.05.
11. a määruskaebuses vaidlustatkse halduskohtu 29.04.
12. a määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti esitatud esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg taotluse sisuliste puuduste kõrvaldamiseks ja ka riigilõivu tasumiseks. 29.04.
13. a määrusega ega ka selle resolutsiooni p-ga 2 ei ole Tartu Halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohtu 29.04.
14. a määruse resolutsiooni p 2, mida X.X. 05.05.
15. a määrusega vaidlustab, on sisuliselt

§ 120

lg 3 alusel tehtud määrus, millega jäeti X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning anti kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja 20 euro riigilõivu tasumiseks tähtaeg. Käiguta jätmise määrus on korraldav määrus

§ 11

lg 2, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka halduskohtu 29.04.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka

§ 203

lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sisuga halduskohtu määruse puhul halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega jätkamise saavutamiseks kõrvaldada taotluses esinevad sisulised 2 puudused ja tasuda kohtu poolt antud tähtajaks riigilõiv. Ka Põhiseadus ei näe ette, et kohtusse pöördunud isikutel oleks õigus vaidlustada kõrgema astme kohtus absoluutselt kõiki lahendeid, sh määrusi, mida esimese astme kohus teeb. Halduskohtu 29.04.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust pidi kaebaja aru saama, et kõnealune määrus on esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise osas lõplik ja seda ei saa ringkonnakohtus määruskaebusega vaidlustada. Nagu juba märgitud, tuleneb see, et tegemist on lõpliku määrusega,

-ist. Kuna käiguta jätmise osas on tegemist lõpliku määrusega ja kaebaja sai selle kätte 29.04.2025, siis selles osas (puuduste kõrvaldamise nõue) halduskohtu määrus ka samal päeval jõustus. 6.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Kuna kaebajal puudus edasikaebeõigus halduskohtu 29.04.
2. a määruse peale osas, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse läbivaatamatult.
3. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta esitas juba 03.04.2025 kohtule eraldi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamise kohta ja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka 28.04.
4. a esialgse õiguskaitse taotluses, siis kohtulahendite infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks 03.04.2025 esitanud kohtule eraldiseisva taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. 03.04.2025 esitas X.X. digitaalselt allkirjastatuna (23:08) ümbriku, milles oli 7 faili – Maa-ja Ruumiameti vastus 06.03.2025, Maa-ameti 13.04.
5. a vastus ja 16.09.
6. a korraldus, motiveeritud lahkarvamus, vaideotsus, helifail IMG.6572.MOV ja X.X.-i kaebus Maa-ameti direktorile 16.09.
7. a korralduse peale. Nimetatud ümbrikus ega ka eraldisaadetuna ei ole KIS-ist nähtuvalt kohtule edastatud sellise sisu või pealkirjaga faili, millest nähtuks kaebaja taotlus vabastada ta riigilõivu tasumisest. Taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei nähtu ka 28.04.
8. a taotluse, selle täienduse ega lisade sisust. Seega märkis halduskohus 29.04.
9. a määruses iseenesest õigesti, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta ning KIS-ist nähtuvalt ei ole alust halduskohtule ette heita ka seda, et ta ei ole 29.04.
10. a määruse tegemisel arvestanud kaebaja eelnevalt esitatud taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest.
11. Kuna kaebajal puudus edasikaebeõigus halduskohtu 29.04.
12. a määruse peale, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (määruse resolutsiooni p 2) ja tegemist ei ole määrusega, millega halduskohus oleks jätnud esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus

§ 55

lg 2 alusel tähelepanuta määruskaebuses esitatud järgnevad taotlused: määrata, et tuleb kohaldada ajutine keeld mistahes muudatustele kinnistu Kannikese 7 katastri- ja kinnistusandmetes; keelata füüsilised sekkumised (sh piirdeaia paigaldamine) vaidlusalusel maa-alal kuni põhiasja lahendamiseni; kohustada Tartu Halduskohut võtma seisukoht taotluse kohta riigilõivu vabastamiseks, kuna see jäi 29.04.2025. a määruses käsitlemata; vaadata kaebus läbi ilma riigilõivu ettemakseta; 3 langetada eraldi otsus 03.04.2025 esitatud vabastustaotluse kohta; peatada kõik toimingud või andmete edastamine kuni on tehtud otsused nii esialgse õiguskaitse kui ka riigilõivu kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4