Obsah (4)

§ 13§ 9§ 23§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-5538 Kohtuasi Jõekääru Arenduse OÜ p

) § 3 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1, § 423 lg 1 p 2, § 477 lg 1). TsMS § 172 lg 2 alusel jäid avaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus 4. Võlgnik, esindatuna seadusliku esindaja S.F poolt, esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule pankrotiavalduse läbivaatamiseks, ajutise halduri nimetamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on seadusandja andnud igale juhatuse liikmele õiguse esitada pankrotiavaldus (

§ 13lg 4) ning seega ei saa teine juhatuse liige seda avaldust tagasi võtta.

Lisaks oleks sellisel juhul juhatuse liikmel võimatu täita tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 36 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on pankrotiavalduses põhistanud oma maksejõuetuse ning maakohus oleks pidanud pankrotiavaldust menetlema. Pankrotiavalduse tagasivõtmisel lähtus teine juhatuse liige I.W enda isiklikest huvidest, mitte võlgniku ega tema võlausaldajate huvidest. Praegusel juhul oleks maakohus pidanud jätma avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks vastu võtmata TsMS § 429 lg 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) alusel. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik 5. Võlgniku teine seaduslik esindaja I.W esitas vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata. I.W esitatud seisukoha järgi võib

§ 9

lg 1 kohaselt pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja, st

ei võimalda pankrotimenetluse algatamist kohtu poolt omal initsiatiivil. Seega on pankrotimenetluse näol tegemist hagita menetlusega, mida võib algatada üksnes avalduse alusel ning TsMS § 477 lg 6 kohaselt sai võlgnik avalduse tagasi võtta. Ülaltoodud järeldust toetab ka

§ 23lg 4¹.

S.F poolt pankrotiavalduses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning maksejõuetuse olukorda ei esine.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 2 2-25-5538
3. Ringkonnakohus märgib, et äriregistri andmetel on võlgnikul kaks juhatuse liiget (S.F ja I.W) ning võlgnikku võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Praegusel juhul on üks juhatuse liikmetest esitanud võlgniku pankrotiavalduse ning teine juhatuse liige avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks.
4. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd pankroti saab kohus välja kuulutada ainult võlgniku enda või võlausaldaja avalduse alusel (

§ 9lg 1), siis Ts

MS § 477 lg 6 esimesest tulenevalt on pankrotiavalduse esitajal seega üldjuhul võimalik avaldus tagasi tõtta enne ühingu maksejõuetuse tuvastamist ajutise halduri või kohtu poolt. Maksejõuetu juriidilise isiku pankrotiavaldusest loobumist ei tohiks kohus vastu võtta (vt ka TlnRnKm 21.03.2025, 2-24-13920, p 18). Puudub vaidlus, et võlgniku maksejõuetuse esinemist praeguseks hetkeks tuvastatud ei ole. Maakohus ei ole pankrotiavaldust menetlusse võtnud ega võlgnikule ajutist haldurit määranud. 10. Samas leiab ringkonnakohus, et pankrotiavalduse saanuks praegusel juhul tagasi võtta see juhatuse liige, kes pankrotiavalduse esitas. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama võlgniku pankrotiavalduse (TsÜS § 36). ÄS § 180 lg 51 näeb ette juhatuse kohustuse esitada kohtule viivitamata ühingu pankrotiavaldus, kui ühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Püsiva maksejõuetuse olukorras iga juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustust rõhutab ka

§ 13

lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Eeltoodud sätetes toodud kohustuse eesmärgiks on tagada juriidilise isiku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine, samuti see, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Tegemist ei ole üksnes sisesuhtest tuleneva juhatuse liikme kohustusega, vaid seadusest tuleneva kohustusega ühingu võlausaldajate ees. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul oluline kaitsta püsivalt maksejõuetuks muutunud osaühingu juhatuse liikme huvi pankrotiavalduse esitamise ja menetlemise vastu olukorras, kus teine juhatuse liige ei soovi pankrotiavaldust esitada või leiab, et ühing ei ole püsivalt maksejõuetu (vt ka RKTKo 25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 12; TlnRnKm 11.04.2019, 2-18-8726, p-d 10.1.2, 10.1.3; TrtRnKm 05.04.2024, 2-23-5560, p 15). 11. Pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige S.F avaldust tagasi võtnud ei ole. Seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul maakohtul alust pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib ka, et kui juriidilisest isikust võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis eeldatakse, et juriidiline isik on maksejõuetu (

§ 31lg 4).

Ajutine haldur ja kohus peavad neid eeldusi kontrollima, seda eriti olukorras, kus mõni võlgniku juhatuse liige vaidleb võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorrale vastu.

1. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks menetlust lõpetavas määruses või eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 3 2-25-5538
3. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4