MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-539 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskes
§ 23
lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 25 lg 1 koosmõjus võib halduskohus anda loa isiku kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
§ 68
p-de 4 ja 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) või välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
- Isik vabanes 31.05.2024 Tartu Vanglast 20 aasta pikkuse vanglakaristuse kandmisest, mida ta kandis vägistamise katse, kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine; mõrva ning narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest (dtl 10-11). Eeltoodust tuleneb, et isik ei järgi õiguskorda. Sealjuures tarvitas ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid vanglas viibides. Punktis 4 toodud põgenemisalus võimaldab arvestada ka muid asjaolusid, mis iseloomustavad seda, kas isik on karistust kandes oma käitumist muutnud. Taotleja on viidanud, et varem on isikut kinnipeetud ka VRKS § 36 1 lg 2 p 6 alusel (vt Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus nr 3-24-1636) ning kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et isik ei ole asunud vahepeal õiguskuulekale teele, vaid võib õigusnorme eiravat käitumist jätkata. Õigusnormide eiramiseks oleks ka see, kui isik asuks väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Isiku varasemaid õigusrikkumisi ja käitumist vangistuses arvestades ei saa pidada põgenemisohtu väheseks.
- Isik on keeldunud ka taotlejaga koostöö tegemisest, et saada reisidokument. Vahetult vanglast vabanemise eel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, mida ei rahuldatud, iseloomustab samuti seda, et isik otsib viise, kuidas ta saaks jääda Eestisse, olukorras, kus muud võimalused on juba ammendunud. Koostöö puudumine viitab sellele, et ka vabaduses viibides ei pruugi isik olla taotlejale väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav, vaid võib pakku minna.
- Eeltoodus tulenevalt on täidetud õiguslik alus isiku kinnipidamiseks põhjusel, et esineb põgenemisoht (
§ 23lg 1 p 1).
Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. 7. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et isikul puuduvad reisidokumendid. Taotleja selgitustest tuleneb, et isik ei tee nende taotlemisel koostööd ning samuti viibivad dokumendid vastuvõtva riigi tegevusest (tegevusetusest) tulenevalt. Seega on täidetud ka
§ 23lg 1 p-s 3 toodud tingimus. 2
(3)Taotleja istungil kirjeldatud asjaolusid arvestades ei pruugi olla isiku väljasaatmise tõenäosus pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu väga suur. Seega ei ole välistatud, et väljasaatmine muutub perspektiivituks enne, kui saabub isiku kinnipidamiseks lubatud maksimaalne võimalik tähtaeg. Samas tuleb arvestada, et tegemist võib olla järgmise takistusega, mille Venemaa Föderatsioon on loonud selleks, et murendada Ukrainat toetav ühisrinne. Venemaa käitumise muutumine enne, kui saabub puudutatud isiku kinnipidamise maksimaalne võimalik tähtaeg, ei ole välistatud. Kuna isikut peetakse
alusel kinni alles kaks kuud ning riik on saanud teha vaid esmaseid pingutusi isiku dokumenteerimisel, ei saa isiku väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks ja jätta seetõttu luba andmata. 8. Kohus rahuldab taotluse
§ 23
lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, koosmõjus § 6 8 p-dega 4 ja 6, ning annab loa isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
(3)