KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-2428 Tsiviilasi H.R (endine P.J) hagi P.J-i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 1350 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- oktoobri 2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik P.J-i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill 2025 Menetlusosalised esindajad Vastustaja (hageja): H.R (P.J), isikukood XXX ja nende Apellant (kostja): P.J, isikukood XXX RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas H.R (P.J) hagi 60 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
- Rahuldada P.J-i apellatsioonkaebus osaliselt.
- Otsuse tervikresolutsiooni on järgmine: 3.
- Rahuldada H.R hagi P.J-i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks osaliselt. 3.
- Mõista P.J-ilt H.R kasuks välja elatis 60 eurot kuus alates
- veebruarist 2024 kuni H.R õpingute lõpetamiseni kesk- ja kõrghariduse omandamisel või kutseõppe tasemeõppes õppimisel, kuid mitte kauem kui H.R 21-aastaseks saamiseni. 3.
- Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks H.R arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. 3.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- H.R (varasem nimi P.J, hageja) esitas
- veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagi P.J-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealiseks saanud poeg. Hageja õpib X Gümnaasiumis
- klassis statsionaarses õppes ning vajab vanemate tuge. Kohus oli kostjalt enne hageja täisealiseks saamist mõistnud hagejale elatise 150 eurot kuus. Hageja eesmärgiks on lõpetada edukalt gümnaasium ning tööl käimiseks ei jää selle kõrvalt aega. Hageja kodu asub Peipsiääre vallas ning seetõttu peab hageja Tartus koolis käimiseks üürima korterit. Üüritud korteri kulu on kokku u 300 eurot, mille maksab ema. Sidekulud on 21 eurot kuus. Hageja saab koolilt 70 eurot, Peipsiääre vallalt 70 eurot ning vanavanaisalt 100 eurot kuus.
- a suvel hageja töötas ning plaanib tööle minna ka
- a suvel. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja ema on samuti töötu ja osalise töövõimega. Hagejal on veel noorem õde, kelle eest peab samuti hoolitsema hageja ema.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole soovinud kostjaga kohtuda ja ei pea teda oma isaks. Juba
- a väljamõistetud 150 euro suuruse elatise väljamõistmisel ei olnud kostja enda osalise töövõime tõttu võimeline elatist tasuma. Praeguseks on kostja tervis veelgi halvenenud. Kostjal on täielikult töövõimetu ja keskmise liikumispuudega. Viimati töötas kostja
- aastal, mil oli taksojuht. Kui kostja saab operatsioonile ja see õnnestub, võib kostjal töövõime osaliselt taastuda. Kostjal on plaanitud operatsioonid
- a oktoobris ja novembris. Kostja elab töövõimetoetusest ja puudetoetusest. Kokku saab kostja 570 eurot, millest läheb igakuiselt kohtutäiturile u 50 eurot. Võlgnevus kohtutäiturile on 2400 eurot. Kostja elab Tallinnas elukaaslase juures, kellele maksab kommunaalkulusid u 150 eurot kuus. Ravimitele 2 kulub kuus u 100 eurot, söögile ja sidekuludeks u 150 eurot. Liikumiseks kasutab kostja enda teise poja autot, mille kütusele kulub u 150 eurot. Kostja ostab oma emale P.J-ile toitu u 150 euro eest kuus, ravimeid umbes 30 euro eest kuus ja invavahendeid u 50 euro eest kuus. Kostja elab kuu lõpuni ära vaid oma elukaaslase, teise poja ja tütre käest võlgu võttes. Kostja ei nõustunud hageja kuludega. Hageja tasub liiga palju üüri. Hageja sugulastel on Tartus korter, mida hageja saaks kasutada elamiseks. Hageja võiks võtta odavama üürikorteri. Koht ühiselamus maksaks 70 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus rahuldas
- oktoobri 2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates
- veebruarist 2024 kuni hageja õpingute lõpetamiseni kesk-, kõrg- või kutsehariduse tasemel, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohus hindas, millised on hageja elulaadi arvestades tema põhjendatud igakuised vajadused. Hageja eluasemekulud on tõendatud 250 euro ulatuses. Kostja ei tõendanud, et korterit on võimalik üürida odavamalt. Tartu linnas ei jätku kõigile elukohta vajavatele õpilastele ega üliõpilastele ühiselamukohti. Hageja kulutused toidule 150 eurot, transpordile 11 eurot 10 senti, sidekulud 21 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud kulud keskmiselt 507 eurot kuus. Hageja saab enda elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt toetust 50 eurot kuus ning koolilt majutuskulude katmiseks 70 eurot kuus. Seega on hageja minimaalsed vajadused katmata 387 euro ulatuses kuus (507-50-70), millest mõlemale lapsevanemale langeb eelduslikult 50%. Seega on kostjale langev osa 193 eurot 50 senti kuus. Kohus hindas PKS § 102 lg 1 alusel, kas kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist. Kohus tuvastas, et kostja on puuduva töövõime ja keskmise liikumispuudega. Kostja sissetulek on keskmiselt 577 eurot 52 senti, millest kohtutäitur on kinni pidanud keskmiselt 50 eurot 98 senti. Kostjale jääb seega keskmiselt 526 eurot 54 senti. Kostja ei tõendanud kommunaalkulude 150 euro tasumist. Kohus tuvastas, et kostja kasutab oma teisele pojale kuuluvat sõiduautot. Kostja esitatud kütusetšekid ei tõenda, et kütust ostis ja kasutas kostja. Kohus tuvastas, et kostja ema on P.J, kellel on sügav liikumispuue. Kostja ei tõendanud, et ostis oma emale abivahendeid. Kostja ei tõendanud täitemenetlusest tekkinud võlgnevust. Kostja märkis oma kulutuste suuruseks kokku 780 eurot kuus. Seetõttu on kohtul alust arvata, et kostjal on veel sissetulekuid peale töövõimetoetuse ja puudega tööealise inimese toetuse. Samas ei tõendanud kostja, et tasub kommunaalkulusid, ostab kütust ning teeb kulutusi A. P.J-i heaks. Nii juhul, kui kostjal on täiendavad sissetulekuallikad, kui ka juhul, kui kostja ei tee tegelikkuses kõiki väidetud kulusid, on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hagejal üha süvenev puusaliigese deformatsioon. Seoses oma terviseseisundiga ei suutnud ta varasemalt ega suuda ka edaspidi 3 hagejale elatist maksta. Kostja on siiani varasema elatise eest võlgu. Samuti on kostja võlgu oma lähedastele. Kostjal on täielik töövõimetus ja keskmine puue. Kostja suudab jalgsi kepi abil liikuda vaid toa ja auto vahel. Kostjal puudub toimiv pangakonto, mistõttu puude- ja töövõimetusraha kantakse tema elukaaslase või tütre kontole. Kuna kostja tasub kõige eest sularahas, ei saanud ta kohtule väljavõtteid esitada. Kostja sissetulekud ei kata tema võlgnevusi. Maakohtu lahendi jõustumisel ei suuda kostja end ravida ja kaotab elukoha ja võimekuse osta süüa. Kostja lisas apellatsioonkaebusele tõenditena töövõimetuse tõendi, puude tõendi ja dokumentaalsed tõendid oma ravi kohta.
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja ei tõendanud oma kulutusi, kuigi talle selgitati kohtuistungil tõendamise kohustust. Hageja ema olukord on samuti raske. Hageja ema on osalise töövõimega ning töötab vaid hooajaliselt ning osalise tööajaga. Hetkel on hageja ema sissetulekuks vaid töövõimetoetus. Hageja emal on ka alaealine laps, kes vajab oma tervise pärast palju tähelepanu. Erinevalt kostjast hageja ema siiski aitab hagejat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tühistada Tartu Maakohtu
- oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi 60 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
- Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 150 eurot kuus, kostja palus apellatsioonkaebuses jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et kui kohtutäituri poolt kinnipeetud elatise suuruseks jääb 60 eurot, siis on ta nõus elatist tasuma ka hageja õppimise perioodil, sel juhul pikeneb kostja kohustus elatise võla tasumisel.
- Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja statsionaarse epikriisi
- novembrist
- Nimetatud tõend tõendab, et kostja viibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas puusaoperatsioonil
- novembrist kuni
- novembrini
- Kostja selgituse kohaselt jätkab ta ravi ja füsioteraapiaga, kuid hetkel tervislik seisund paranenud ei ole. Sotsiaalkindlustusameti tõendi järgi on kostjal keskmine puudeaste, puude liik on keskmine liikumispuue, mis on määratud kuni
- septembrini 2025 (dtl 125). Töövõimekaardi järgi on kostjal „puuduv töövõime“ kuni
- septembrini 2025 (dtl 126).
- Ringkonnakohus ei sea kahtluse all hageja kulutuste vajalikkust. Hageja on täisealine ja saab ise otsustada, millised kulutused on möödapääsmatud ja millised vajalikud. Samas tuleb hagejal arvestada oma vanemate piiratud võimalustega ülalpidamise andmisel.
- Asjas on tuvastatud kostja täielik töövõimetus, keskmine liikumispuue, kostja ei tööta ja tal puudub kohustus endale tööd otsida, kostja sissetulekuteks on toetused kokku suurusjärgus 600 eurot. Kostjal puudub vara, tal on võlad, sh elatise võlg ca 2000 eurot. Kohtutäitur peab kostja töövõimetoetusest igakuiselt kinni ca 60 eurot, mis makstakse hagejale elatise katteks. Ringkonnakohus leiab tuvastatud asjaolude alusel, et kostja ei ole majanduslikult suuteline tasuma maakohtu poolt välja mõistetud 150 eurot kuus oma täisealisele gümnaasiumis õpinguid jätkavale pojale. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamine on eelkõige igakuine rahaline toetus selleks, et täisealiseks saanud lapsel oleks tagatud võimalus keskenduda õppimisele. Praegusel juhul on tõendatud, et kostja ei ole suuteline enam kui 60 eurot kuus tasuma. Kui kostja ei hakka suuremat 4 sissetulekut teenima ja tema tervislik olukord ei parane ning ta jääb täielikult töövõimetuks, siis võib tal kuluda väljamõistetud elatise tasumisele kuus aastat. Ringkonnakohus leiab, et 150 eurot kuus kostjalt elatise väljamõistmine ei täida PKS § 97 p-s 2 sätestatud täiskasvanud lapse õppimise toetamise eesmärki. Kostja tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda arvestades tuleb tal täisealisele pojale tasuda 60 eurot kuus kuni ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab sellest tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5