3-25-1184/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1184 Määruse kuupäev

1. mai 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Pavel Ridnõi kohaldamiseks osalemisega taotlus seoses esialgse õiguskaitse metsauuendustöödel RESOLUTSIOON Jätta Pavel Ridnõi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Vangla kinnipeetav Pavel Ridnõi esitas
3. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja märkis, et esitas
4. aprilli 2025 taotluse nr 2-25/2-2/4337, milles selgitas, et taotleja käib esmaspäeviti ja kolmapäeviti autokoolis ning nädalavahetustel on taotlejal CNC puidupingi operaatori koolitused VOCO-s. Taotleja saab metsas käia taimi istutamas ainult teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Praeguseks hetkeks on välja kujunenud, et mõned käivad rohkem kui teised, mis ei ole aga õiglane. Taotleja tunneb, et teda diskrimineeritakse, koheldakse ebavõrdselt, mille tõttu kannatab ta vaimselt. Taotleja palub kohustada Tartu Vanglat tegema toimingut, nimelt lõpetada igasugune diskrimineerimise taotleja suhtes ning kohelda taotlejat võrdselt, andes taotlejale samasugused võimalused RMK istanduses käimiseks nagu teistele kinnipeetavatele.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. aprilli
7. a määrusega esitatud taotluse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
8. Taotleja esitas
9. aprillil 2025 pöördumise, milles märkis, et vestles kontaktisikuga, kes teatas, et taotlejale tundub, et keegi käib teistest rohkem. Taotleja palub välja nõuda nimekiri, kes ja kui palju käis RMK istutamisel.
10. Taotleja esitas
11. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja põhjendas, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on taotleja jaoks vajalik, kuna tegemist on hooaegse tööga ning vanglal on leping RMK-ga ainult maikuu lõpuni. Taotleja ei saa teistega võrdselt käia RMK istutamisel, mis on diskrimineerimine.
12. Tartu Vangla esitas
13. aprillil 2025 kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla on seisukohal, et P. Ridnõi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitas, et vastab tõele, et Tartu Vangla avavangla kinnipeetavaid rakendatakse metsauuendustöödel. Tegemist on piiratud ajal tehtava tööga ja vanglal tuleb arvestada ka RMK juhiseid ja suunised. Nii määrab RMK ära koha, kus metsauuendustöid tuleb teha, ja annab tähtaja, milliseks ajaks peavad olema tööd teostatud. Metsauuendustöid teostavad kinnipeetavad iseseisvalt ilma vanglaametnike järelevalveta ja ülesannete eripärast lähtuvalt võib esineda erinevusi kinnipeetavate rakendamisel. Autojuhid või RMK äppe valdavad kinnipeetavad võivad tõesti sagedamini töödel osaleda. Kinnipeetava tööle suunamisel tuleb vanglal arvestada ka konkreetse kinnipeetava muude tegevustega. Kuivõrd vangla on sellise töö korraldamisel seotud RMK sisendite ja tähtaegadega, siis tuleb vanglal kinnipeetavaid tööle rakendades arvestada ka sellega, et seatud eesmärgid saaksid õigel ajal ja nõuetele vastavalt täidetud. P. Ridnõi on metsauuendustöödel osalenud
14. aprillil 2025,
15. aprillil 2025,
16. aprillil 2025 ja
17. aprillil
18. P. Ridnõi on planeeritud rakendada ka
19. aprillil 2025 ja
20. aprillil
21. On paratamatu, et kui P. Ridnõi on varasemalt võtnud endale õpingute näol kohustusi (sõiduõpe, puidupingioperaatori baaskoolitus) ja soovib käia lühiajalistel väljasõitudel, kaupluses, siis paratamatult ei ole vanglal võimalik teda rakendada samas ulatuses kui näiteks mõnd teist muude tegevustega vähemkoormatud kinnipeetavat. Sellises olukorras ei oleks võimalik vangla hinnangul rääkida ebavõrdsest kohtlemisest, kuivõrd kinnipeetavaid puudutavad asjaolud on erinevad ja tegemist ei ole võrreldavate gruppidega. Vangla hinnangul ei saa iga ebameeldivustunne, nördimus või ebaõigluse tajumine õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei anna sellise abinõu kohaldamiseks alust see, et hooajalise töö lõppedes ta ei saagi teistega samal määral istutamas käia. Vanglale ei ole äratuntavad, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed võiksid P. Ridnõile kaasneda, kui ta ei saa enamal määral istutustöödel osaleda. See, et kinnipeetav sooviks on olla muudest tegevustest vabal ajal istututstööl, ei tähenda automaatselt tõrjumist vajava pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumist. KOHTU SEISUKOHT
22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
23. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal käia metsas puid istutamas teiste kinnipeetavatega võrdne arv kordi.
24. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Tartu Vanglale
25. aprillil 2025, mis on veel vangla menetluses, ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 2
26. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
27. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
28. septembri
29. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
30. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus osaleda metsaistutustöödel teiste kinnipeetavatega sama arv kordi ning et selle tagamata jätmisel on tegemist kaebaja diskrimineerimisega. Metsauuendustöödel osalemine aitab kaebajal küll suurendada oma toimetulekut, kuivõrd see aitab kaebajal omandada uusi oskusi ja teenida sissetulekut, kuid antud juhul tuleb arvestada kaebaja enda hõivatust muude tegevustega, RMK juhiseid ja suuniseid ning seda, et metsaistutustööd toimuvad kindlatel kuupäevadel. Kohus nõustub vanglaga, et kui taotleja on võtnud endale kohustusi õpingute näol (sõiduõpe, puidupingioperaatori baaskoolitus) ja soovib käia lühiajalistel väljasõitudel ja kaupluses, siis ei ole paratamatult vanglal võimalik taotlejat rakendada metsaistutustöödel samas ulatuses kui näiteks mõnd teist muude tegevustega vähemkoormatud kinnipeetavat. Lisaks olukorras, kus RMK on andnud kindlad tähtajad, siis tuleb vanglal kinnipeetavaid tööle rakendades arvestada ka sellega, et seatud eesmärgid saaksid õigel ajal ja nõuetele vastavalt täidetud. RMK seatud eesmärkide täitmisega ei oleks kooskõlas see, kui vangla jätab mõned kinnipeetavad, kellel on parasjagu võimalus osaleda metsauuendustööl, kindlaks määratud ajal metsauuendustöödel osalemise võimalusest ilma pelgalt põhjusel, et nad on seal taotlejast rohkem osalenud. Olukorras, kus taotlejal võimaldatakse antud loa alusel osaleda metsauuendustöödel, kuid samal ajal on taotleja hõivatud ka muude tegevustega, ei viita vangla tegevus metsamajandustöödel osalemise tagamisel kaebaja diskrimineerimisele. Taotlejal endal on võimalik valida, kas ta osaleb RMK poolt kindlaks määratud kuupäeval metsauuendustöödel või täidab endale võetud muid kohustusi.
31. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3