Obsah (9)

§ 113§ 68§ 25§ 16§ 34§ 56§ 57§ 58§ 87

Kriminaalasi nr 1-24-2921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-2921 (24231550518) Kohtunik Andra Si

) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Mari Liis Hallik: isikukood: 60309270240; elukoht enne kinnipidamist: xxx, käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx; xxx; kriminaalkorras karistamata. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 05.02.2024. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega nr 124-750 vahistatud kaheks kuuks, s.o kuni 05.04.2024. Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud 04.04.2024 määrusega kuni 05.06.2024 Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mari Liis Hallik

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega 10 aastat ja 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Mari Liis Halliku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.02.

1. Mari Liis Halliku suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn ning Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas)
2. Süüdistatavale Mari Liis Hallikule kuuluvad riided: musta värvi talvejope (pakend nr 1), pikkade varrukatega pluus (pakend nr 2), tumehalli värvi teksapüksid (pakend nr 3) ja jalatsid Nike (pakendid nr 4 ja 5) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mari Liis Hallikule.
3. Kannatanule K Tle kuuluvad riideesemed: tumesinine poolpikk mantel (pakend nr 2), roosa T-särk (pakend nr 3) ja helesinine fliis (pakend nr 4) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud nuga (pakend nr 1) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel S Sle.
5. Täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid: veretilkadest asfaldil (pakendid nr 2, 4, 5) ja veremäärdumisest lumevallis (pakend nr 3); Mari Liis Halliku riiete vaatluse käigus võetud puuteproovid verejälgedest (pakendid nr 1.1–1.11; 2.1–2.6; 3.1–3.5; 4.1–4.2; 5.1–5.3); Mari Liis Halliku võrdlusproov (pakend nr 7) ning küüntealuste kaapeproovid (pakend nr 6) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Mari Liis Halliku telefoni Samsung Galaxy J4 andmete koopiafail - kustutada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Rahuldada K T tsiviilhagi ning mõista Mari Liis Hallikult K T kasuks välja varalise kahju katteks 146,23 eurot ning mittevaralise kahju katteks 4000 eurot. Nimetatud nõuded tuleb hüvitada K T arveldusarvele xxx, Swedbank AS. Menetluskulud Välja mõista Mari Liis Hallikult isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOI00070-01 teostamise kulu 155 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku 1045,30 eurot ning sundraha 2050 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 3250,30 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 270,80 eurot kuus ja
7. kuul 271,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-2921“ ning viitenumbriks
8. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00193-01 teostamise kulu 1680 eurot, kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi nr 3/4 teostamise kulu kokku 2900 eurot, eksperdi sõidukulu 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud summas 1045,30 eurot - jätta riigi kanda. 2 Kannatanu teavitamine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 kohaselt Kannatanu K T (isikukood: xxx) on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Mari Liis Halliku ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ja KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse võimaluseks esitada arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 10.01.
9. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS Mari Liis Hallikut (Hallik) süüdistatakse selles, et tema teise inimese tapmise eesmärgil, võttis 05.02.2024 õhtusel ajal oma tuttava S S elukohast xxx väljumisel kaasa kööginoa ja liikus xxx maja juurde. Seal ründas Mari Liis Hallik 05.02.2024 kella 21.07 paiku prügikonteineri juures prügi välja viivat kannatanut K Tt. Mari Liis Hallik lõi K Tt tahtlikult viis korda võetud noaga selja ja parema õlavarre piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Mari Liis Hallik kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused XXX vigastusega. Samuti mitte eluohtlikud tervisekahjustused torke-lõikehaava paremal pool seljal lülisamba kõrvaljoonel III/IV rinnalüli kõrgusel ning torke-lõikehaavad parema õlavarre ülemises kolmandikus eespinnal ja parema õlaliigese eespinnal. Mari Liis Hallik teadis, et teist inimest tugevalt selja tagant rindkere piirkonda lüües saabuvad mistahes tagajärjed, sh surm. Kuritegu jäi Mari Liis Halliku tahtest olenemata lõpule viimata, kuivõrd läheduses viibinud H N takistas tal kannatanut noaga edasi lüüa. Seega oma tahtliku tegevusega pani Mari Liis Hallik toime teise isiku tahtliku tapmise katse s.o

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava M. L. Halliku seisukoha, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
2. Süüdistatav Mari Liis Hallik tunnistas küll kohtuistungil oma süüd, kuid sisuliselt ta 05.02.2024 õhtul xxx maja juures toimunu osas ütlusi anda ei osanud, põhjendades seda mitte mäletamisega. Süüdistatava sõnul läks ta 05.02.2024 õhtupoolikul kella 5 paiku külla oma sõbrale S Sle, kes elab xxx, kuhu kutsus teda sõbranna B R. Enne sinna minekut oli ta juba joonud longerot, kui mitu, seda ei mäleta. S. S juures tarbis ta veel lahjat alkoholi, kuid miks ta S. S juurest lahkus, kas ta midagi kaasa võttis või kuhu minema 3 hakkas, süüdistatav enda sõnul ei mäleta. Nagu ei mäleta ta ka enda politsei poolt kinni võtmist, lumehanges lebamist ega arestimajja sõitmist. Mingit põhjust, miks ta ründas kannatanut noaga, ta välja tuua ei oska. Ei oska ka hinnata, kas alkoholi tarbimine võis mängida rolli kannatanu ründamises. 05.02.2024 sündmusele eelnenud päevadel oli ka alkoholi tarbinud, kuid ei mäleta mitu päeva ja kui palju (k/istungi protokoll II kd, tl 8-11).
3. Vaatamata sellele, et süüdistatav ise talle süüks pandud teo kohta ütlusi anda ei oska, on kriminaalasjas tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et M. L. Hallikule esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset xxx maja juures ning selle teo pani toime süüdistatav, kes ründas maja kõrval asuva prügimaja ust avada püüdnud kannatanut K Tt selja tagant, lüües kannatanut korduvalt noaga selga ja parema õlavarre piirkonda ja põhjustades selle tegevusega K. Tle lõpptulemusena eluohtlikud tervisekahjustused. Kannatanu jäi ellu üksnes tänu tunnistaja sekkumisele. Ka puudub vaidlus selles, et K. T ründamiseks kasutatava kööginoa võttis süüdistatav kaasa oma sõbra S S korterist.
4. Asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 38-45) nähtub, et 05.02.2024 kell 21.01.51 helistab numbrilt xxx Häirekeskusesse meesterahvas (tunnistaja D P), kes kirjeldab Häirekeskuse töötajale, kuidas näeb enda korteriaknast, et noor neiu tungis kööginoaga xxx maja juures kallale teisele neiule ja lööjat hoiab hetkel kinni üks noormees. Järgnevas vestluses Häirekeskuse valvemeedikule kirjeldab mees, kuidas naine, keda löödi, kukkus, kaotades ilmselt teadvuse.
5. Sarnaselt tunnistaja D. P poolt Häirekeskusele tehtud väljakutsele kirjeldas kannatanu K T (k/istungi protokoll I kd, tl 28-30) 05.02.2024 õhtul xxx maja juures toimunut. Kannatanu sõnul läks ta õhtul kella 9 paiku välja prügi viima. Prügimaja asub täpselt xxx maja vastas. Ta püüdis avada prügimaja ukselukku, kui tundis tugevat hoopi vastu selga. Esialgne tunne oli, nagu keegi lööks teda rusikaga. Kannatanu tahtis vaadata selja taha, aga keha ei kuulanud sõna ja seejärel tuli kohe teine hoop. K. T sõnul ta edasist hästi ei mäleta ja ei oska öelda, kas kolmas hoop tuli ka kohe järgi või mitte. Teine löök oli esimesest valusam, kuid mõlemad löögid tabasid teda selja piirkonda, abaluude vahele või kuskile sinna. Pärast kolmandat lööki üritas kannatanu edasi liikuda teise trepikoja suunas ja siis nägi silmanurgast kaht inimkuju, kellest üks teist kinni hoidis.
6. Kannatanu K. Tle noalöökide tagajärjel vigastuste põhjustamist tõendab Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarne epikriis, mille kohaselt hospitaliseeriti patsient PERH-i 05.02.2024 kell 21.44 erakorraliselt rindkerehaavadega pussitamise tagajärjel (I kd, tl 92-96). Kannatanul sedastati xxx.
7. Vigastuste esinemist kannatanu K. T kehal kinnitab ka isiku läbivaatuse protokoll 05.02.2024 koos fototabeliga (I kd, tl 74-81). Läbivaatusega fikseeriti kannatanu seljal (kopsupiirkonnas) kolm torkehaava. Esimene haav selgroost vasakul pikkusega 4 cm, teine selgroo ääres paremal pool pikkusega umbes 1 cm ja kolmas haav selgroost paremal pikkusega umbes 4 cm. Lisaks fikseeriti kannatanu parema käe õlavarrel umbes 5 cm haav ja õlapiirkonnas umbes 1 cm pikkune haav. K. Tl seljas olnud riided on katki samadest kohtadest, kus kannatanul on torkehaavad. Et tegu oli tõsiste vigastustega, sellele osundab ka kaks kuud hiljem, 05.04.2024 teostatud läbivaatus (I kd, tl 82-90), mille käigus fikseeriti K. Tl 3 armi seljal ja 1 parema õla välisküljel.
8. K. Tle põhjustatud vigastuste (vt punkt 5) raskusastet ja tekitamise viisi tõendab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-xxx-01 (I kd, tl 97-101). Eksperdiarvamuse kohaselt on rindkereõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool seljal eluohtlikud tervisekahjustused, ülejäänud torke-lõikehaavad ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Ekspert on asunud seisukohale, et tervisekahjustused K. Tle on tekitatud lühikest aega enne hospitaliseerimist, s.o 05.02.2024 löökidest torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) selja ja parema õlavarre 4 piirkonda. Eksperdi hinnangul võis kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal olla suure tõenäosusega püstine ning vigastuste tekitamise käigus veidi muutuda. Ründaja võis paikneda kannatanust tagapool ja paremal. Löögid selja piirkonnas võisid olla suunaga tagant ülevalt ette alla.
9. Eksperdi seisukohta nii löögirelva kui kannatanu püstise kehaasendi osas rünnaku hetkel toetasid oma ütlustega kohtuistungil ka tunnistajad. Tunnistaja D P (kes elab kannatanuga samas majas III korrusel) nimelt kirjeldas, kuidas xxx maja suunas liikuv neiu järsku kiirendas sammu prügimaja juures kohmitseva naise suunas ja ta nägi ründajal paremas käes olevat nuga. Naise juurde jõudes tõstis ründaja käe enda õla kõrgusele või natuke kõrgemale ja lõi suure hooga naisele selga abaluu piirkonda (k/istungi pr II kd, tl 6-7).
10. Tunnistaja H Ni sõnul (k/istungi pr II kd, tl 1-4) tuli ta 05.02.2024 õhtul kella 9 paiku korteriühistu koosolekult, kui märkas xxx tänaval temaga samas suunas, s.o maja nr xxx suunas liikuvat noort neidu, kes kõndis keset teed ja kui jõudis prügimajani, keeras vasakule, võttis seljakotist noa, tõstis oma käe täiskõrgusele ja ründas naist. H. Ni sõnul oli lööke mitu; 3-4 kindlasti ja need olid kiired löögid. Tunnistaja sekkus sündmusesse ja haaras neiul selja tagant kätest kinni.
11. Tunnistajate D. P ja H. Ni ütlustega 05.02.2024 õhtul xxx maja juures toimunust riimuvad ka tunnistaja N Si ütlused (k/istungi pr II kd, tl 4-5). Nii kirjeldas tunnistaja N. S, kes elab xxx ja kelle esimesel korrusel asuvad korteriaknad avanevad prügimaja suunas, kuidas ühel veebruarikuu õhtul kodus viibides, kuulis ta õuest karjumist ning välja vaadates nägi, kuidas umbes 7-8 meetrit tema akendest üks meesterahvas hoiab selja tagant kätest kinni naisterahvast, kes hirmsasti karjub.
12. Tunnistajate D. P, H. Ni ja N. Si kirjeldusi kannatanu ründamisest tõendab üheselt ka xxx kõrval asuva maja nr xxx videovalvesüsteemi kahe kaamera salvestiste vaatlusprotokoll (I kd, tl 154-165). Kohtuistungil vaadeldud salvestistelt (videofail pealkirjaga „xxx prügimaja.mp4“) on jälgitav M. L. Halliku ja tunnistaja H. Ni liikumine xxx maja suunas mööda kõnniteed, samuti on salvestise 9-nda minuti 9 sekundist kuni 9-nda minuti 14 sekundini näha suunast, kuhu oli liikunud M. L. Hallik, et keegi teeb parema käega vähemalt 4 kiiret, üksteisele järgnevat viibutust suunaga ülevalt alla ning sellele järgnevalt kummardub tumedamat tooni inimkogu ettepoole maapinna suunas ja kukub kokku. Lisaks kinnitab salvestis tunnistajate H. Ni, D. P ja N. Si ütlusi sellest, kuidas H. N ründajast kinni haaras, nad koos lumme kukkusid ja nende juurde tormab xxx majast tumedates riietes isik (D. P).
13. Lisaks tunnistajate ütlustele ja salvestiste vaatlusprotokollile kinnitab toimunut omakorda sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (I kd, tl 46-53) ja täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega (I kd, tl 54-73), mis tõendavad prügimaja asukohta xxx maja suhtes, samuti verekahtlase määrdumisega noa leidmist xxx kortermaja ja prügimaja vaheliselt kõnniteelt ja xxx esimese trepikoja vastas asuvat veretaolise vedeliku jälgedega lumevalli, kuhu tunnistaja N. Si sõnul kukkus kannatanu K. T. Veel tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll fakti, et kannatanu püüdis ründe hetkel avada lukustatud prügimaja ust; fototabelitel on näha prügimaja ukse ees vedelevad 2 prügiga kilekotti, mis olid kannatanul ründamise hetkel käes ning prügimaja lukusüdamikus asuv võti.
14. Sündmuskoha vaatluse käigus xxx maja eest kaasa võetud verekahtlase määrdumisega nuga vaadeldi ja 12.02.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 102-113) nähtub, et tegemist on musta käepidemega kööginoaga, millel on kirje „FISKARS; Quality since 1649“. Noal on verejäljed mõlemal küljel ja eriti tugevalt on verejälgede olemasolu nähtav tera esiosal. Noa erinevates piirkondades esinevatest verejälgedest võetud puuteproovide võtmise kohtade kontrollimine Tetrabase indikaatorlahusega andis kinnitust vere olemasolule kööginoal. Noa üldpikkus on protokolli kohaselt 31,8 cm ja noatera pikkuseks tera otsast kuni alumise serva terava osa lõpuni on 19,9 cm. Tera laiuseks kõige laiemas kohas on umbes 4,5 cm. 5
15. Kööginoa vaatluse käigus võeti nii noa käepidemelt kui ka teralt erinevatest verekahtlase määrdumisega kohtadest puuteproovid, mida võrreldi DNA-ekspertiisi käigus süüdistatavalt ja kannatanult võetud võrdlusproovidega. Nähtuvalt DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00193 (I kd, tl 116118) saadi kööginoa teralt vasakpoolse külje esiosalt ja keskosalt võetud kahe proovi ja kööginoa tera parempoolse külje esiosalt võetud proovi DNA analüüsil profiil, mis on kokkulangev K. T DNAprofiiliga, tõepärasussuhtega
16. Verejälgedest kööginoa käepideme vasakpoolse külje esiosalt ja tagaosalt ning parempoolse külje tagaosalt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil peamine profiil, mis on kokkulangev M. L. Halliku DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 10 20 ehk teisisõnu on kööginoa FISKARSi puhul tegemist noaga, mida just M. L. Hallik kasutas kannatanule torke-lõikehaavade tekitamiseks.
17. Lisaks DNA-ekspertiisiaktile kinnitavad asjaolu, et kannatanu K. T ründajaks xxx maja juures osutus just nimelt süüdistatav M. L. Hallik ka muud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kogutud tõendid:  Tunnistaja D.P tundis kohtuistungil xxx prügimaja juures kannatanu K.T ründajas ära süüdistatava M. L. Halliku (II kd, tl. 5 pöördel);  M. L. Halliku kahtlustatavana kinnipidamine 05.02.2024 kell 21.13 Tallinnas, xxx kortermaja ees pärast D. P poolt Häirekeskusesse tehtud kõnet. Kinnipidamise hetkel oli M. L. Halliku kätel veretaoline määrdumine ja pindmine lõikehaav paremal reiel, mis tõenäoliselt tekkis süüdistatava ja tunnistaja H. Ni vahelise rüseluse käigus (I kd, tl 183-186);  M. L. Hallikul 05.02.2024 õhtul seljas olnud riiete ja jalas olnud NIKE jalatsite vaatlusprotokoll fototabelitega (I kd, tl 189–224), mille kohaselt tuvastati verejälgi süüdistataval seljas olnud talvejopel erinevates piirkondades: varrukatel, kehaosas, tagaküljel, servadel, samuti hõlmade sisekülgedel. Verejälgi leiti ka süüdistatava teksapükstelt „Springfield“, pikkade varrukatega pluusilt ja NIKE jalatsitelt nii taldadelt kui ka parema jala jalatsi pealmiselt küljelt. Seega on kohtu hinnangul tõendite kogumiga üheselt leidnud kinnitust, et vigastused, sh eluohtlikud vigastused K. Tle, tekitas 05.02.2024 Tallinnas xxx maja juures noahoopidega vaieldamatult süüdistatav M. L. Hallik. 17.

§-s 113 sätestatud tapmise teoobjektiks on teine inimene ning tapmise tagajärjeks teise inimese surm.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on märkinud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud, mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg (RKKK 3-1-1-142-05, p 21 ja 3-1-1-111-16, p 10). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et M. L. Hallik on toime pannud teise inimese tapmiskatse ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 § 25 lg 2 järgi.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi isik küll otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad 6 löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt RKKK 3-1-1-102-16, p 17 ja 3-1-1-111-16, p 13). Vigastuste paiknemine kannatanu rindkere piirkonnas viitab sellele, et süüdistatav püüdis tabada K. T elutähtsaid piirkondi. 18.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 16

lg-st 4 nähtuvalt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. Kohtu hinnangul pani M. L. Hallik teo toime läbi tahtluse raskeima vormi, so kavatsetuse. M. L. Halliku kavatsusele - tappa kannatanu - viitavad mitmed asjaolud: S S korterist lihalõikamiseks kasutatava kööginoa kaasavõtmine vahetult enne korterist lahkumist ja teiste korteris viibinud isikute teadmata (tunnistaja S. S ütlused I kd, tl 281-283), samuti kuriteo toimepanemiseks kasutatud noa parameetrid (vt punkt 6 ) Lisaks märgib kohus, et FISKARSI kööginoad (eriti kõnealusel juhul toodud mõõtmetega) on üldtuntud oma tugevuse ja vastupidavuse poolest ehk et sellise kööginoa ohupotentsiaal on kordades suurem nii mõnestki muust väiksemast noast.
2. Soovile kannatanu tappa viitab ilmselgelt ründe intensiivsus: sooritatud löökide arv, kiirus ja tugevus. Tunnistaja H. Ni sõnul olid löögid kiired ja neid oli mitu. Sama kinnitas oma ütlustes ka kannatanu K. T, kes märkis, et kaks esimest lööki tabasid teda hetkeliste vahedega ning ta ei suutnud neile isegi reageerida, mistõttu kolmanda löögi järgnemist ta enam ajaraames määratleda ei oska. Veelgi enam, edasiselt järgnenud kahte lööki: parema õlavarre ja õla pihta, kannatanu isegi enam ei tajunud.
3. Tunnistajad D. P ja H. N märkisid kohtuistungil, et süüdistatav tõstis enne prügimaja juures oleva naise noaga löömist käe üles, õlast kõrgemale ehk teisisõnu võttis löögiks hoogu. Et tegemist oli vaieldamatult tugevate noahoopidega, sellele osundab kahe eluohtliku haava pikkus kannatanu seljal ja kannatanu roiete purunemine, milleks peab kohtu hinnangul rakendama siiski märkimisväärset löögijõudu. Kannatanu seljal tuvastatud kahe eluohtliku lõike-torkehaava pikkused (4 cm) olid ligilähedased ründerelvana kasutatud kööginoa tera maksimumlaiusele (4,5 cm). See aga omakorda ilmestab, kui sügavale kannatanu kehasse ehk millise tugevusega olid tehtud 2 eluohtlikku lööki: vastavalt 11 cm ja 10-11 cm. Vaieldamatult viitab eelnev tapmistahtluse olemasolule, sest lüües teist isikut noaga elutähtsasse piirkonda (rindkere, mille puhul on äärmiselt suur tõenäosus tabada kopsu ehk elutähtsat organit) peab ründaja vähemalt võimalikuks, et tagajärjena võib kaasneda surm (RKKK 3-1-1128-06, p 7)
4. Kannatanu ja süüdistatava vahel puudus igasugune varasem seos; tegemist oli kahe teineteise jaoks täiesti tundmatu isikuga. Vaatamata sellele valis süüdistatav ohvriks keda rünnata, just kannatanu K. T. Ka sellele on loogiline põhjus; nii kannatanu K. T kui tunnistaja D. P sõnade kohaselt kohmitses K. T pikka aega prügimaja ukse juures, püüdes avada halvasti töötavat lukku. Kannatanu enda sõnul oli ta tulutult püüdnud lukku avada umbes 5-10 minutit ja seejuures ei pööranud ta vähimalgi määral tähelepanu ümbritsevale. Lisaks ei olnud kannatanu süüdistatavast suurem ega tugevam.
5. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kogutud tõendite alusel nägi süüdistatava teoplaan lõpptulemusena ette kannatanule surma põhjustamist, kuid tagajärg ei saabunud just nimelt sündmusesse sekkunud tunnistaja tõttu.
6. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et M. L. Hallik pidas võimalikuks noarünnaku tagajärjel kannatanu surma saabumist, kuid lootis seda siiski oma nõrkade löökidega vältida. Kohus sellise väitega ei nõustu. 7 Kuidagi ei ole võimalik lugeda nõrkadeks löökideks kahte sügavamat torkehaava, mis purustasid ka roided.
7. Süüdistatava kavatsusele kedagi tappa viitavad selgelt tunnistaja H. Ni poolt kohtuistungil antud ütlused. Hetkel kui H. N lähenes kannatanut rünnanud M. L. Hallikule selja tagant ja haaras tal kätest, et teda takistada, hakkas M. L. Hallik rabelema; nõudis, et tunnistaja ta lahti laseks ja karjus Lase mind lahti, ta peab surema (II kd, tl 2 pöördel). Rüselus tunnistaja ja süüdistatava vahel oli sedavõrd intensiivne, et M. L Hallikul käes olev nuga tabas tunnistaja sõrme, mille järel kiskus H. N noa süüdistatava käest ja viskas eemale, kust politsei selle sündmuskoha vaatluse käigus leidis (vt punkt 1213). Ka süüdistatav ise sai rüseluses enda käes oleva kööginoaga vigastada. Tema kahtlustatavana kinnipidamisel fikseeriti kahjustus paremal reiel, mille ümber oli verine määrdumine (I kd, tl ) ning nähtuvalt M. L. Hallikul seljas olnud riiete vaatlusprotokollist (I kd, tl 189-224) paikneb teksapükstel paremal reiel kangakahjustus. Kohtusaalis oli võimalik visuaalselt veenduda tunnistaja H. Ni ja süüdistatava kehamõõtude silmnähtavas vahes, kuid vaatamata sellele oli tunnistajal väga raske M. L. Hallikut kinni hoida. Lõplikult õnnestus süüdistatav lumme maha suruda alles, pärast seda kui H. Nile tuli majast appi tunnistaja N. S. Tunnistaja H. Ni kirjelduse kohaselt karjus süüdistatav terve rüseluse aja nagu metsloom. Ka tunnistaja N. Si poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt karjus süüdistatav veel siis kui ta oli surutud kõhuli lumehange: Ma tahan, et ta ära sureks.
8. M. L. Halliku käitumine sündmuskohal oli agressiivne ja seda ka peale politsei saabumist. Vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas ta karjub, ähvardab ja vulgaarselt sõimab politseiametnikke, sh üritab pärast kinnipidamiskeskusesse toimetamist lüüa politseiametnikku jalaga. Ka teoeelselt, veel viibides tunnistaja S. S korteris, oli M. L. Hallik närviline. Seda kinnitas oma ütlustes M. L. Halliku elukaaslane, tunnistaja K K (I kd, tl 285), kirjeldades, et kui ta Mari Liisile kella 20.50 ajal helistas, oli Mari Liis imelik, kuidagi närviline ja tal oli ajataju kadunud. Kohus nõustub prokuröriga, et nii süüdistatava teoeelsed kui- järgsed asjaolud viitavad tapmiskatse planeeritusele.
9. Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt võib väita, et kui süüdistatava rünnet ei oleks katkestanud tunnistaja H. Ni sekkumine, oleks suure tõenäosusega lõppenud rünnak kannatanu K. T jaoks fataalselt. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, et enesetunne oli pärast lööke väga vilets, ta lõõtsutas palju ja proovis end püsti hoida, puu juures istus maha, siis viskas pikali, sest ei jõudnud enam ka istuda. Seejärel ta mõistis, et ta ei tohi sinna pikali jääda ja ajas end püsti, hakkas köhima ja köhis verd. Edasi tuli juba kiirabi ja hakkas teda kohe autos õmblema, misjärel toimetati ta PERH-i (k/istungi pr I kd, tl 28-30) Seega poleks kannatanu sellises seisus ilma H. Ni sekkumiseta end kuidagi kaitsta suutnud.
10. Tuleb tõdeda, et M. L. Hallik oli kuriteo toimepanemise õhtul alkoholijoobes, kuid kohtu hinnangul ei ole ühegi kohtumenetluses kogutud tõendi alusel võimalik väita, et M. L. Hallik oleks olnud sedavõrd purjus, et poleks mõistnud, mida ta teeb. Tema sirgjooneline liikumine xxx ja xxx turvakaamerate salvestistel, pilk politsei vormikaamera salvestistel, karjumine ja mokatubaka küsimine vormikaamera salvestisel, samuti tunnistaja S T ütlused, kelle sõnul ei olnud M. L. Hallik S S juurest lahkudes väga purjus, vaid oli täiesti adekvaatne (I kd, tl 287-289) - ükski nendest tõenditest ei osunda sellele, et süüdistatav oleks sel õhtul sügavast joobest tulenevalt olnud võimetu oma tegevust kontrollima. Küll aga on tuvastamist leidnud M. L. Halliku sügav alkoholisõltuvus kui ka tema agressiivsuse ilmingud alkoholi tarvitanuna, samuti manipuleeriv käitumine mis on nähtav vormikaamera salvestisel.
11. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuröriga, et M. L. Hallik tegutses kavatsetusega nii teo kui tagajärje osas. Tema jaoks ei olnud keskse tähtsusega, keda ta ründab, vaid võimalus tappa esimene ettejuhtuv inimene, kelle puhul tundus tõenäoline, et rünnak osutub edukaks. 8
12. Õigusvastasust välistavad asjaolud süüdistatava tegevuses puuduvad; käesoleval juhul ei ole põhjust rääkida ei hädakaitse seisundist ega ka eksimusest hädakaitse seisundis.
13. Isik on

§ 34

järgi süüdiv, kui ta on teo toimepaneku hetkel võimeline aru saama oma teo keelatusest. Kohtueelses menetluses viidi M. L. Halliku suhtes läbi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisiaktis nr.3/4 (I kd, tl 227-241) esitatud ekspertide arvamusest (I kd, tl 240241) nähtub, et M. L. Hallikul ei esine käesoleval ajal ning ei ole esinenud ka senise elu jooksul selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Küll aga esineb M. L. Hallikul xxx Antud häire aga ei takista ega piira tema võimet ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest aru saada ja ei põhjusta tahtest olenematut käitumist ehk teisisõnu oli M. L. Hallik teo toimepanemise ajal

§ 34mõistes süüdiv.

M. L. Hallik oli 05.02.2024 teo toimepanemise ajal alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. KARISTUSE MÕISTMINE 32.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

33. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71). 34. Seadusandja on

§ 113

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuuekuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Käesoleval juhul jäi küll kuritegu katse staadiumisse, kuid vaatamata sellele hindab kohus M. L. Halliku süü keskmisest suuremaks.

1. Prokurör viitas kohtuvaidlustes põhjendatult Riigikohtu praktikale; nimelt on Riigikohus (RKKK 119-4150, p-d 32-35) sanktsiooni keskmäärast (ehk § 113 sanktsiooni puhul 10 aastat 6 kuud) raskema karistuse mõistmise õigustavate asjaoludena välja toonud nii ulatuslikku vägivalla kasutamist, rünnaku ootamatut iseloomu, mille puhul kannatanu ei saa taganeda või põgeneda ning ka rünnakut isiku vastu, kel puudus igasugune kaitsevahend.
2. Tänaval juhusliku inimese selja tagant korduvate noalöökidega ründamine olukorras, kus kannatanul puudub põgenemisvõimalus ja tema käed on kinni, vastab justnimelt Riigikohtu praktikas käsitletule. Süüdistatav M. L. Hallik ründas selja tagant täiesti ootamatult kannatanu K. Tt, lüües teda kiirete ja tugevate noahoopidega selga suure kööginoaga. Seejuures valis süüdistatav välja esimese ettejuhtuva ohvri, keda oli mugav rünnata nii keha asendi kui ka tegevuses (ukseluku avamine) olemise tõttu. Sellises olukorras oli kannatanu sisuliselt surutud prügimaja ukse ja teda selja tagant noaga ründava süüdistatava 9 vahele, mistõttu puudus tal igasugune võimalus noarünnaku tõrjumiseks ja nagu nähtus kannatanu ütlustest, siis tegelikult ka põgenemiseks. Lisaks sellele, et kannatanu oli sobilik isik ootamatu ründe tegemiseks, sobis ta ilmselgelt väljavalitud ohvriks ka oma füüsiliste kehaparameetrite tõttu. Süüdistatav pani toime raske isikuvastase kuriteo Tallinna linnas tiheasustusega elamurajoonis, valgustatud kohas. Kõike eelnevat arvestades hindab kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks.
3. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil küll süüdi talle etteheidetud kuriteos, kuid enda sõnul ta sisuliselt rünnakust ega ka sellele eelnenust ega järgnenust suuremat ei mäleta. Samas väljendas ta kohtuistungil kahetsust kannatanu löömise osas mitmel korral, kinnitades vastuseks prokuröri küsimusele, et mõtleb juhtunust peaaegu iga päev. Kohus möönab, et olukorras kus süüdistatav enda sõnul juhtunut ei mäleta ega oska põhjendada oma käitumist, samas aga väljendab kahetsust toimepandu üle, on küsitav, kas sel viisil kahetsuse väljendamine on puhtsüdamlik. Seda enam, et tegu mille süüdistatav toime pani, oli oma olemuselt mitte impulsiivne otsus, vaid tehtud otsuse eesmärgipärane realiseerimine. Seetõttu peab kohus küll avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada

§ 57

lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena, kuid arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise viisi, ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. 38. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus

§ 58p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise madalal motiivil.

Nagu öeldud, ei olnud tegu impulsiivse kuriteoga, vaid süüdistatav võttis S. S korterist lahkudes tunnistajate S. S ja S. T nägemata kaasa noa, pani selle seljakotti ja võttis xxx maja valvekaamera salvestise ja tunnistaja H. Ni ütluste kohaselt välja siis, kui märkas xxx prügimaja juures kannatanu K. Tt, lähenes viimasele kiirelt ja ka koheselt ründas teda. Kohtu hinnangul on tegemist äärmiselt küünilise käitumisega, mis näitab absoluutset hoolimatust ja ükskõiksust inimelu vastu. 39. Karistuse mõistmisel lähtub kohus mitte ainult süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest.

§ 56

lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. M. L. Hallik on varem kriminaalkorras karistamata, kohtu alla sattumise kaasa toonud kuriteo pani ta toime 20-aastasena. M. L Hallikul esinevat alkoholisõltuvust ei kinnita mitte ainult kõnealuses asjas tema suhtes läbiviidud kompleksekspertiis vaid ka Põhja PP vastus menetleja päringule (I kd, tl 248-249). Nimelt on süüdistatavat ajavahemikul 23.06.2022 kuni 15.10.2023 toimetatud kainenema kokku seitsmel korral. 23.06.2022 üritas M. L. Hallik kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt rünnata kiirabi töötajaid (I kd, tl 250-253), 04.07.2022 oli M. L. Hallik kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt agressiivne ning ta üritas rünnata kiirabitöötajaid ja politseiametnikke (I kd, tl 257-260), 12.08.2022 oli M. L. Hallik EMO-s agressiivne, suitsiidsete mõtetega (I kd, tl 261-264) ja 26.09.2022 oli M. L. Hallik kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt taas agressiivne, ropendas, suitsiidsete mõtetega (I kd, 254-256). Eeltoodu kinnitabki, et süüdistatav muutub joobeseisundis agressiivseks ning see ühtib ka tema varasema alkoholijoobe seisundis käitumisega. Ka kohtuistungil nähtus tema ütlustest, et paraku puudub tal ka tänaseks sisuline kriitika alkoholiprobleemi ja sellest lähtuva vägivaldsuse osas. Nii tunnistas süüdistatav, et on regulaarselt tarvitanud alkoholi 2 aastat, umbes 4 korda nädalas. Põhiliselt tarbib lahjat alkoholi, kuidas see mõjutab tema meeleolu, seda öelda ei oska. Väitis, et vanglas viibides on kohtunud ka psühholoogiga, kuid see ei ole teda kuidagi mõjutanud. Samas vastates kaitsja küsimusele, kinnitas ta, et mingit alkoholiravi ta ei vaja, sest tal ei ole probleeme. 10 40. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et oma noore elu jooksul on tulnud M. L. Hallikul kasvada ja õppida erinevates xxx, viibida xxx, xxx ja et karistuse mõistmisel peaks kohus arvestama ka sellega, et noor naine on viibinud mitmeid kordi xxx. Samas ei saa jätta kuidagi tähelepanuta, et alates 2010. aastast paigutati M. L. Hallik elama xxx. Tema õpivõimeid on läbivalt hinnatud rahuldavateks ja headeks, käitumisprobleeme ei esinenud, temaga käidi regulaarselt tervisekontrollis. Probleemid tekkisid alates 18. eluaastast, kui süüdistatav oma algatusel katkestas õpingud, põhjendades seda „oma elu peale mineku sooviga“ ja sellel perioodil alustas ta ka alkoholi tarvitamisega millest ajapikku kujunes välja sõltuvus, millega kaasnesid erinevad probleemid, sh xxx ja xxx – mis kõik reeglina olid seotud just alkoholi liigtarvitamisega. Vaatamata alkoholi sagedasele tarvitamisele suutis süüdistatav siiski tulla toime oma sotsiaalse eluga, leida tööd, broneerida arstiaegu, taotleda linnaosavalitsuselt sotsiaalpinda. 41. Kuigi kuriteo pani M. L. Hallik toime 20-aastasena ehk seaduse mõttes noore täiskasvanuna, ei pea kohus võimalikuks vabastada M. L. Hallikut kasvõi osaliselt tingimisi vangistusest – antud asjaolu ei võimalda juba

§ 113sanktsioon.

Ja kuigi käesoleval juhul jäi süüdistatava tegu katsestaadiumisse, ei olnud see vähimalgi määral tulenev M. L. Hallikust, vaid päädis katsega vaid üksnes tunnistaja H. Ni sekkumisele. 42. Täna kehtiv

§ 87

redaktsioon võimaldab alaealisena kuriteo toime pannud noore kõrval nö erikohelda ka alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealist isikut, arvestades viimase vaimset ja sotsiaalset arengutaset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega on noorte täiskasvanute puhul

§ 87lg 1 p-des 2-8 ja 10 loetletud mõjutusvahendite kohaldamine erandlik.

Ekspertiisiaktist tulenevalt ei ole süüdistatava vaimse või sotsiaalse arengutase selline, mis eeldaks tema alaealisena kohtlemist õiguslikus mõttes. Lisaks märgib kohus, et alaealisele ja seaduses ettenähtud kriteeriumite esinemise korral ka noorele täiskasvanule kohaldatavate erikohtlemismeetmete kasutamisel tuleb siiski arvestada toimepandud teo raskust ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

1. M. L. Hallik on pannud toime teo, mis oli suunatud suurima hüve ehk inimelu vastu. Võõra inimese ründamine tänaval kavatsusega ta tappa viitab süüdistatava poolt toime pandud teo kõrgele ühiskonnaohtlikkusele ja kahjustab väga tugevalt teiste ühiskonnaliimete turvatunnet ja seda asjaolu ilmestab väga hästi kannatanu poolt öeldu, et ilma möödapääsmatu vajaduseta pimedas enam välja ei lähe. Seetõttu leiab kohus, et ühiskonnaliikmete turvatunnet niivõrd tugevalt ohustavale teole tuleb käesoleval juhtumil reageerida vangistuse määramisega.
2. Võttes arvesse, et M. L. Halliku süü on keskmisest suurem ning arvestades ka eri- ning üldpreventiivseid eesmärke, süüdistatava vanust, vastutust kergendavat asjaolu ja teiselt poolt tema vastutust raskendavat asjaolu ning ka kuriteo kõrget ühiskonnaohtlikkuse taset, võib karistus jääda § 113 sanktsiooni keskmise määra lähedusse. Seega mõistab kohus M. L. Hallikule karistuseks

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 sätestatud teo eest 10 aastat ja 8 kuud vangistust, mille alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamine 05.02.

1. Kuna M. L. Halliku suhtes valiti tõkendiks vahistamine (mille põhjendatust on 21.06.2024 määrusega kontrollitud) tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruse sisu üle kordama ei hakka. MENETLUSKULUD
2. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. 11
3. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
4. Kriminaalasjas on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOI00070-01 teostamise kulu summas 155 eurot, DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00193-01 teostamise kulu summas 1680 eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 3/4 teostamise kulu summas 2900 eurot, eksperdi sõidukulu summas 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2090,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot.
5. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1 kohaselt on alates
6. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 2050 eurot.
7. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsja Urmas Simoni poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust M. L. Hallikule, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses tema kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.
8. Arvestades varalise ja mittevaralise kahju nõudes kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, mis samuti kuulub M. L. Hallikult väljamõistmisele, mõistab kohus M. L. Hallikult menetluskulud välja osaliselt ning vähendab määratud kaitsjale makstud tasu väljamõistetavat kogusummat poole võrra. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-xxx-01 teostamise kulu summas 155 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1045,30 eurot ja sundraha summas 2050 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 3250,30 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 270,80 eurot kuus ja
9. kuul 271,50 eurot. Arvestades süüdistava vanust, varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid pärast karistuse ärakandmist, jätab kohus DNA-ekspertiisi nr 24E-xxx-01 teostamise kulu summas 1680 eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr ¾ teostamise kulu summas 2900 eurot, eksperdi sõidukulu summas 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1045,30 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tuleb märkida, et märgitud kulud on tekkinud M. L. Halliku õigusvastase käitumise tulemusena ning seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt kohtu määratud ulatuses.
10. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas M. L. Hallikul raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12, p 7). Kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. 12 ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID
11. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
12. Süüdistatavale M. L. Hallikule kuuluvad riided: musta värvi talvejope (pakend nr 1), pikkade varrukatega pluus (pakend nr 2), tumehalli värvi teksapüksid (pakend nr 3) ja jalatsid Nike (pakend nr 4 ja 5) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel M. L. Hallikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
13. Kannatanule K. Tle kuuluvad riideesemed: tumesinine poolpikk mantel (pakend nr 2), roosa T-särk (pakend nr 3) ja helesinine fliis (pakend nr 4) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.
14. 05.02.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud nuga (pakend nr 1) tuleb tagastada S Sle kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
15. 06.02.2024 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid: veretilkadest asfaldil (pakendid nr 2, 4, 5) ja veremäärdumisest lumevallis (pakend nr 3); Mari Liis Halliku riiete vaatluse käigus võetud puuteproovid verejälgedest (pakendid nr 1.1–1.11; 2.1–2.6; 3.1–3.5; 4.1–4.2; 5.1–5.3); Mari Liis Halliku võrdlusproov (pakend nr 7) ning küüntealuste kaapeproovid (pakend nr 6) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
16. Kriminaalasjaga nr 24231550518 seotud andmed, s.o M. L. Halliku mobiiltelefoni Samsung Galaxy J4 andmete koopiafail tuleb kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. TSIVIILHAGI
17. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
18. Kannatanu K. T esitas menetluses tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 146,23 eurot. Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt viibis ta kuriteoga tekitatud vigastuste tõttu haiglaravil, mistõttu pidi tasuma SA PERH poolt esitatud arve (I kd, tl 181-182) alusel kulud summas 2.50 PERH-is ajavahemikul 05.02-07.02.2024 viibitud voodipäevade eest ning samuti käis ta vähemalt 2 korda pärast haiglast väljakirjutamist arsti juures, et kontrollida haavu ja vahetada plaastreid. Arsti juurde Ida-Tallinna Keskhaiglasse ja tagasi koju sõitis kannatanu mõlemal korral xxx, millega kaasnesid kulud kogusummas 38,73 (I kd, tl 177-180). Lisaks pidi ta tegema kulutusi haavade raviks sidemete, plaastrite jms ostmise näol, kokku umbes 20 euro väärtuses. Rikutud olid kannatanul ründe käigus seljas olnud riideesemed, mis võeti politsei poolt asitõenditena kriminaalasja juurde: paar aastat tagasi kauplusest xxx ostetud mantel, mis maksis tollal 70-80 eurot, hetkeväärtuseks võib olla 60 eurot, fliis hetkeväärtusega umbes 20 eurot ja T-särk hetkeväärtusega 5 eurot. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõue põhjendatud täies ulatuses ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. 13
19. Kannatanu K. T esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju nõudes, jättes hüvitise suuruse kohtu otsustada. Kannatanu sõnade kohaselt oli tema enesetunne haiglast väljasaamise järgselt väga nõrk, tal olid valud, liikumine oli raskendatud, õues eriti käia ei saanud, kuna lihtsalt ei olnud jõudu. Kaks nädalat viibis ta ka haiguslehel. Kohtuistungil (28.08.2024) selgitas kannatanu, et ta käib küll ringi, kuid väsimus tuleb üsna kiiresti. Samuti on temaga juhtunu teinud teda ettevaatlikumaks, pärast 05.02.2024 sündmust ta pimedal ajal eriti väljas käia ei taha, kui just ei ole mingeid pakilisi asjatoimetusi.
20. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et M. L. Halliku poolt toime pandud kuriteo tulemusena pidi kannatanu taluma nii füüsilisi kui ka psüühilisi üleelamisi. On ilmselge, et iga noalöögist tekitatud vigastus ja sellest paranemine põhjustab füüsilist valu. Seda suuremad on kannatused mitme sügava (eluohtliku) vigastuse tekitamise korral. On üldteada, et nii haavaõmblused kui nendest paranemine toovad lisaks valule kaasa ebamugavustunde.
21. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see põhjustati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, põhjustas M. L. Hallik kannatanule kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas M. L. Hallikule eelnimetatud mittevaralise kahju (füüsiline valu ning teatav elukvaliteedi langus) süüliselt, kuivõrd ta pani kahju põhjustanud teo, st löömise toime tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et M. L. Hallikul on kohustus K. Tle see kahju hüvitada.
22. Kohus nõustub kannatanuga, et mittevaralise kahju hüvitise maksmine K. Tle on põhjendatud. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 38 1 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale (RKKK 121-3082, p 31; 1-20-3535, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
23. Kahjuhüvituse ulatuse määramisel arvestab kohus seda, milline on süüdistatava varaline seis. Tegemist on tänaseks 21-aastase noore neiuga, kellel sisuliselt puudub igasugune vara, tema töökohad enne vahistamist olid kaootilised ja lühiajalised, sellega proportsionaalsed olid ilmselgelt ka tema sissetulekud. Nagu nähtus kohtuistungil avaldatud tunnistaja K. K ütlustest, puudus M. L Hallikul sel hetkel, kui tunnistaja ta enda juurde elama võttis, isegi elukoht; sisuliselt oli süüdistatav kodutu. Samas ei saa kõik need loeteletud asjaolud olla põhjuseks, miks jätta kannatanu mittevaralise kahju nõue rahuldamata. Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kannatanu K. Tle mittevaralise kahju hüvitis summas 4000 eurot. TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS
24. 05.04.2024 esitas kannatanu K. T taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamiseks M. L. Halliku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotles kannatanu võimalust arvamuse andmiseks M. L. Halliku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kuivõrd tegemist on karistusseadustiku
25. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga.
26. Kohtu hinnangul on kannatanu vastavad taotlused, arvestades tema suhtes toime pandud kuriteo viisi ja asjaolu, et teda ründas noaga võhivõõras inimene, igati mõistetavad. Süüdistatava käitumine oli täiesti ootamatu ning kannatanu ütluste kohaselt on tal siiani hirm pimedaga väljas liikumise ees ning ta teeb seda üksnes möödapääsmatu vajaduse korral. Kohus mõistab kannatanu hirmu M. L. Halliku ees ning seega on K. T taotlus põhjendatud. Kohus määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks kannatanut K. 14 Tt M. L. Halliku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning p 4 alusel antaks talle võimalus avaldada arvamust M. L. Halliku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/ 15