← Eesti

2-21-11768/142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11768 Kohtuas

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud kindlaks määramata ja kostjalt I välja mõistmata 878,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täiendavalt 878,50 euro osas. Ülejäänud osas jääb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 (

§-ga 659) alusel maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja I määruskaebus jääb rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (

§-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Määruskaebemenetluses vaidlevad hageja ja kostja I jätkuvalt selle üle, kas hagejal on tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud menetluskulude nimekirjades kajastatud kulude kandmist, mistõttu tuleks hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Raul Ainla selgitused ja õigusabikulude kohta esitatud arve on piisavad, et lugeda õigusabi eest tasumise kohustus tõendatuks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 18.
  2. Kostja I on lähtunud väärast eeldusest, nagu oleks lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks see, et menetlusosaline on menetluskulu tegelikult kandnud. Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude hüvitamiseks tuleb tuvastada nende kulude tasumise kohustus (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Eelnev tähendab, et õigustatud poole menetluskulude väljamõistmine kohustatud poolelt ei eelda, et menetluskulud oleksid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kantud, vaid tõendada tuleb, et õigustatud poolel on kohustus nende kulude eest tasuda. Seega ei pidanud hageja tõendama, et ta on menetluskulude nimekirjas esitatud kulud juba kandnud. 18.
  3. Siinsel juhul on hageja esitanud arve nr 240057, mis on adresseeritud hagejale ja mis sisaldab Ainla Advokaadibüroo OÜ tasu esinduse eest hagimenetluses ja määruskaebemenetluses summas 18 986,25 eurot (dtl 1881). Hageja lepinguline esindaja selgitas, et hageja sõlmis algselt kliendilepingu Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-ga, kuid kuna hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht muutus kohtumenetluse ajal, siis sõlmiti samadel tingimustel uus kliendileping Ainla Advokaadibüroo OÜ-ga. Advokaadibürood sõlmisid omavahel kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kliendilepingust tulenevad nõuded Ainla Advokaadibüroo OÜ-le (dtl-d 1878 ja 1879). 18.
  4. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, saab eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Raul Ainla hagejat esindanud kogu menetluse vältel, tehes seda algselt Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kaudu ning hiljem Ainla Advokaadibüroo OÜ kaudu. TsMS ega kohtupraktika ei näe ette, et menetluskulude kandmise kohustust saaks tõendada vaid õigustatud poole ja lepingulise 7

(13)2-21-11768 esindaja vahelise lepingu esitamisega. Veelgi enam, Riigikohus on varasemalt pidanud menetluskulude kandmise kohustuse tõendamiseks piisavaks õigusabi osutamise eest esitatud arvet (vt nt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Hageja lepinguline esindaja selgitas, et hageja ja advokaadibüroode vaheliste kliendilepingute kohaselt kohustus hageja esinduse eest tasuma pärast seda, kui asja sisuline arutamine on lõppenud (dtl 1929). Selline kokkulepe ei ole keelatud ja kohtul puudub alus kahelda hagejale esitatud arve nr 240057 ehtsuses. 18.
  1. Eeltoodud põhjendustel on tõendamist leidnud, et hagejal on menetluskulude kandmise kohustus, mistõttu tuleb kostjal I hagejale menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.
  2. Nii hageja kui ka kostja I vaidlustavad määruskaebustes maakohtu kindlaks määratud hageja lepingulise esindaja kulude suuruse. Määruskaebuste väidete kohaselt rikkus maakohus hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja hindamisel TsMS § 175 lg-t
  3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  4. Kolleegium nõustub määruskaebuste väidetega osaliselt ja leiab, et maakohtu määrus on hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu osas osaliselt põhjendamatu. Kuna hageja vaidlustab õigusabikulude osalist välja mõistmata jätmist kostjalt I ning kostja I vaidlustab temalt välja mõistetud hageja lepingulise esindaja kulude suuruse, siis käsitleb ringkonnakohus poolte väiteid koos, arvestades menetluskulude nimekirjades esitatud õigusabitoimingute järjekorda. 20.
  5. Seoses hageja viitega kostja I menetluskuludele (määruskaebuse p 4.2) märgib kolleegium esmalt, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 18.05.2010, 3-21-43-10, p 17). 20.
  6. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus hagi esitamisega seotud tööde mahtu (hageja
  7. veebruari
  8. a menetluskulude nimekirja read 1 ja 2) põhjendamatult vähendanud 3 tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus toimingute ajakulu vähendamisel põhjendatult arvestanud sellega, et hagiavalduses on suures osas korratud hagi lisana esitatud kuriteokaebuse põhjendusi (ligikaudu 8 lk). Küll aga ei nõustu ringkonnakohus sellega, et hagi koostamise ajakulu tuleks vähendada põhjusel, et maakohtu hinnangul oli esitatud hagi puudustega, sest hagiavalduse täpsustamisega seotud ajakulu on hageja esitanud menetluskulude nimekirjas eraldi ning seda kulu vähendas maakohus samuti. Puudustega esitatud hagi puhul ongi üldjuhul põhjendatud vähendada selle parandamiseks ja täpsustamiseks vajalike toimingute ajakulu. Arvestades hagi sisu ja mahtu, sh seda, et hagis on suures ulatuses korratud kuriteokaebuse põhjendusi ning mahukalt refereeritud kohtupraktikat, on ringkonnakohtu hinnangul selle koostamiseks ja kohtule esitamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. 8
(13)2-21-11768 20.
  1. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus hagi vastusega tutvumiseks ja selle kohta seisukoha esitamiseks kulunud aega (hageja
  2. veebruari
  3. a menetluskulude nimekirja read 3 ja 4) põhjendamatult vähendanud 7 tunnilt 2 tunnile. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt. Arvestades kostja I
  4. oktoobri
  5. a hagi vastuse sisu ja mahtu (sisuline osa ligikaudu 14 lk) ja hageja
  6. novembri
  7. a seisukoha sisu (osaliselt korratakse juba hagis esitatut) ja mahtu (sisuline osa on küll 9 lk, kuid kasutatud on laia reavahet ja tekstis on esitatud mitmeid tabeleid), on ringkonnakohtu hinnangul hagi vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 4,5 tundi. 20.
  8. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus kostja menetluskulude tagatise taotluse ja sellele koostatud vastuse ajakulu (hageja
  9. veebruari
  10. a menetluskulude nimekirja rida 5) põhjendamatult vähendanud 3,5 tunnilt 1 tunnile. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt. Üksnes asjaolu, et tegemist oli hageja jaoks oluliste toimingutega, kuna menetluskulude tagatise määramine oleks olnud hageja jaoks suur lisakulu, ei tähenda, et põhjendatuks tuleks lugeda kogu ajakulu. Küll aga ei saa nõustuda ka maakohtuga, et vastamiseks vajalik ajakulu oli vaid 1 tund. Arvestades kostja I
  11. augusti
  12. a taotluse sisu ja mahtu (sisuline osa on ligikaudu 2 lk ja see ei ole õiguslikult keerukas) ning hageja
  13. septembri
  14. a seisukoha sisu ja mahtu (sisuline osa on laia reavahega ligikaudu 4 lk), loeb ringkonnakohus taotlusega tutvumise ja selle kohta seisukoha esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi. 20.
  15. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus menetluse peatamise taotluse ja sellele koostatud vastuse ajakulu (hageja
  16. veebruari
  17. a menetluskulude nimekirja rida 6) põhjendamatult vähendanud 3,25 tunnilt 1 tunnile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kuigi kostja
  18. septembri
  19. a taotluse sisuline osa on vaid ligikaudu 1 lk, on hageja sellele esitanud
  20. septembril 2021 põhjaliku vastuse (sh sisaldab vastus nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguslikku analüüsi), mistõttu on menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu 3,25 tundi põhjendatud ja vajalik. 20.
  21. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu
  22. novembri
  23. a istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks (hageja
  24. veebruari
  25. a menetluskulude nimekirja read 7–9). Kostja I hinnangul tuleks kõnealuste toimingute ajakulu vähendada 3,5 tunni ulatuses, sest hageja esindaja ei olnud kohtuistungiks valmistunud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I osaliselt. Arvestades, et
  26. novembri
  27. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud hageja esindaja istungiks korralikult ettevalmistunud (esindaja ei suutnud viidata enda poolt esitatud tõenditele, samuti pidi kohus korduvalt esindajale selgitama hagis esinevaid puudusi, dtl-d 1249–1525), loeb ringkonnakohus istungiks ettevalmistumise põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1 tunni (sh kliendiga nõupidamine enne istungit) 2,5 tunni asemel. Istungil osalemise ajakulu 1 tund on põhjendatud, sest protokollist nähtuvalt kestis ka
  28. novembri
  29. a istung ligikaudu 1 tunni (dtl 1252). 20.
  30. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja
  31. veebruari
  32. a menetluskulude nimekirja ridadel 10, 11, 14 ja 16 esitatud toimingute ajakulu 24,75 tunnilt 3 tunnile. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt ei ole hageja
  33. aprilli
  34. a seisukoha (hageja
  35. veebruari
  36. a menetluskulude nimekirja rida 14) koostamise ajakulu üldse põhjendatud, sest vastaspool ei peaks hüvitama varasemate vigade ja vastuolude parandamisega seotud menetluskulusid. Ringkonnakohus pooltega ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole nende toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud. 20.7.
  37. Kõnealused toimingud on seotud hageja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega (haginõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamine). Õiguskirjanduses 9
(13)2-21-11768 on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas selgitatud, et nii nagu materiaalõiguse järgi on kulude hüvitamine kahjuna piiratud, tuleb ka menetluskulude hindamisel arvestada põhjusliku seose (võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4) ja kahju ettenähtavusega (VÕS § 127 lg 3) (vt TsMS I komm
(2017), § 175, p 3.4.1.b). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja puuduste kõrvaldamise kulud menetluskulud, mida vastaspool peaks hüvitama. Nõuetekohase hagi esitamine on hageja ülesanne. Hageja väidab, et tal ei olnud võimalik esitada hagis kõiki asjaolusid ja tõendeid, sest kostja I keeldus esitamast talle raamatupidamisdokumente. Selles osas on maakohus hagejale
  1. novembri
  2. a istungil selgitanud, et osanikul on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega ning kui sellest keeldutakse, on võimalik seda kohtu kaudu taotleda (dtl 1251). Asja materjalidest nähtuvalt hageja seda ei teinud. Hageja etteheide kostjale I raamatupidamistõendite esitamata jätmise kohta ei ole asjakohane, sest hagimenetlus on võistlev menetlus ja pool peab ise oma väiteid tõendama. Lisaks ei olnud kõik hagi puudused seotud ebapiisavate asjaolude või tõenditega. 20.7.
  3. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumiseks seda, et maakohus ei ole korranud vaidlustatud määruses varasemates määrustes avaldatud seisukohti. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kohus on hageja esitatu puudulikkust selgitanud
  4. jaanuari
  5. a,
  6. aprilli
  7. a ja
  8. aprilli
  9. a määrustes. Seejuures on maakohus viidanud täpsetele digitoimiku lehekülgedele. Arvestades, et hageja
  10. jaanuari
  11. a seisukohas korratakse enamjaolt hagiavalduses esitatut,
  12. jaanuari
  13. a seisukoht on sisuliselt sama nagu
  14. jaanuari
  15. a seisukoht,
  16. jaanuaril 2022 on esitatud vaid uus tõend,
  17. veebruari
  18. a seisukohas korratakse samuti olulises osas varasemalt avaldatut ning vaid
  19. aprilli
  20. a ja
  21. mai
  22. a seisukohad on sisu poolest mõnevõrra erinevad, on maakohtu määratud ajakulu kokku 3 tundi põhjendatud. 20.
  23. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kostjate
  24. märtsi
  25. a,
  26. aprilli
  27. a. ja
  28. mai
  29. a seisukohtade analüüsimiseks kokku 8,75 tundi (hageja
  30. veebruari
  31. a menetluskulude nimekirja read 12, 15 ja 17) ning hageja
  32. märtsi
  33. a seisukoha koostamise ajakulu 4,5 tundi (hageja
  34. veebruari
  35. a menetluskulude nimekirja rida 13). Kostja I hinnangul tuleks kõnealuste toimingute ajakulu vähendada 8,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I osaliselt. 20.8.
  36. Kostjate
  37. märtsi
  38. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 6 lk ning sellele on lisatud 8 tõendit, sh arvelduskonto väljavõtted. Hageja
  39. märtsi
  40. a seisukoha sisuline osa on laia reavahega ligikaudu 8 lk ja see sisaldas osaliselt kordusi. Ringkonnakohus nõustub, et kõnealuste toimingute ajakulu kokku 8 tundi on ülemäärane, kuid samas ei saa asjakohaseks pidada ka kostja I ajakulu hinnangut 3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. 20.8.
  41. Kostjate
  42. aprilli
  43. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 5 lk ning sellele on lisatud 3 tõendit. Kostjate
  44. mai
  45. a seisukoha sisuline osa on ligikaudu 5 lk ning sellele on lisatud 5 tõendit. Arvestades kostjate seisukohtade sisu ja mahtu ning neile lisatud tõendite arvu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nende analüüsimiseks kulunud aeg kokku 5,25 tundi. Seega ei ole maakohus nende toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud. 20.
  46. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus kostjate
  47. mai
  48. a seisukohaga tutvumiseks kulunud ajakulu (hageja
  49. veebruari
  50. a menetluskulude nimekirja rida 18) põhjendamatult vähendanud 3,5 tunnilt 1 tunnile ja hageja
  51. juuli
  52. a seisukoha (hageja
  53. veebruari
  54. a menetluskulude nimekirja rida 19) koostamise ja tõendite kogumise ajakulu 6,5 tunnilt 3 tunnile. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Arvestades, et kostjate
  55. mai
  56. a seisukoha sisuline osa on vaid ligikaudu 2,5 lk ja see sisaldab ka kordusi ning 10
(13)2-21-11768 hageja
  1. juuli
  2. a seisukoht on laia reavahega ligikaudu 8 lk ning sisaldab samuti kordusi, on maakohtu määratud ajakulu kokku 4 tundi põhjendatud. Maakohus ei ole nende toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud. 20.
  3. Kostja I määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult pidanud terves ulatuses vajalikuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajavahemikul
  4. august 2022 kuni
  5. detsember 2022 (hageja
  6. veebruari
  7. a menetluskulude nimekirja read 20–34). Kostja I hinnangul tuleks ajakulu tervikuna vähendada 14,3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt. 20.10.
  8. Hageja
  9. veebruari
  10. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal
  11. augusti
  12. a istungiks ettevalmistumiseks 3 tundi (sh 1 tund kliendiga nõupidamisele), sellel osalemiseks kokku 2,25 tundi, kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 0,5 tundi ja kliendiga nõupidamisele 1 tund. Kuna asja materjalidest nähtuvalt kestis
  13. augusti
  14. a istung ligikaudu 2 tundi (dtl 1612), tuleb hageja lepingulise esindaja istungil osalemise ajakulu 0,25 tunni võrra vahendada. Ringkonnakohtu hinnangul saab kliendiga nõupidamist menetluskuluna hüvitada mõistlikus ulatuses. Siinsel juhul saab mõistlikuks pidada kliendiga nõupidamist 0,5 tundi enne kohtuistungit ja 0,5 tundi pärast istungit. Seega vähendab kohus hageja
  15. veebruari
  16. a menetluskulude nimekirja ridadel 20 ja 24 esitatud ajakulu kokku 1 tunni võrra. Istungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, sest
  17. augusti
  18. a kohtuistungi protokollist ei nähtu ringkonnakohtule, et hageja esindaja ei oleks olnud istungiks ettevalmistunud. 20.10.
  19. Hageja
  20. veebruari
  21. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal kostjate
  22. augusti
  23. a menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotlusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 2 tundi (rida 25),
  24. augustil 2022 tõendite kogumiseks ja esitamiseks 1 tund (rida 26),
  25. septembri
  26. a seisukoha koostamiseks 0,5 tundi (rida 27),
  27. septembri
  28. a kohtumäärusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 1,25 tundi (rida 28),
  29. septembri
  30. a määruskaebuse koostamiseks 3,25 tundi (rida 29), kostjate
  31. oktoobri
  32. a määruskaebuse kohta esitatud seisukohaga tutvumiseks 0,75 tundi (rida 30), maakohtu
  33. oktoobri
  34. a määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (rida 31) ja ringkonnakohtu
  35. novembri
  36. a kohtumäärusega tutvumiseks 0,25 tundi (rida 32). Kõik nimetatud toimingud on seotud kostjate
  37. augusti
  38. a menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotluse lahendamise ja sellele järgnenud määruskaebemenetlusega. Kostjad esitasid
  39. augusti
  40. a taotluse põhjusel, et hageja esindaja avaldas
  41. augusti
  42. a istungil, et hagejal pole vara, millega kostjate õigusabikulusid hüvitada (dtl 1610, ajamärge 01:22:02). Pärast kostjate taotluse esitamist asus hageja aga väitma, et hageja ei ole varatu, põhjustades sellega ka määruskaebemenetluse. Kuigi ei ole selge, kas hageja käitumine oli pahatahtlik, ei ole siiski põhjendatud kogu loetletud toimingutega seotud menetluskulu väljamõistmine kostjalt I. Ka ei ole menetlusdokumentide sisu ja maht, sh kohtumääruste sisu ja maht sedavõrd suur, et nendega tutvumiseks ja analüüsimiseks saanuks kuluda menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu. Ringkonnakohus loeb
  43. veebruari
  44. a menetluskulude nimekirja ridadel 25–32 esitatud toimingute ajakulu kokku põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni ulatuses (vähendades ajakulu 5,25 tunni võrra). Kostja viide TsMS § 169 lg-le 3 ei ole asjakohane, sest kõnealust sätet ei saa kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastav otsustus peab olema tehtud menetluskulude jaotamisel (vt TsMS I komm
(2017), § 169, p 3.4.d). 20.10.
  1. Hageja
  2. veebruari
  3. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal
  4. novembri
  5. a taotluse koostamiseks 0,25 tundi (rida 33). Kostja I viitab TsMS § 169 lg-le 3 ja leiab, et tegemist ei olnud põhjendatud ega vajaliku ajakuluga ning kohus jättis hageja taotluse ka rahuldamata. Nagu ringkonnakohus siinse määruse p-s 20.10.2 märkis, ei saa 11
(13)2-21-11768 TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel. Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul toimingu ajakulu ülemäärane. 20.10.
  1. Hageja
  2. veebruari
  3. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal
  4. detsembril 2022 kohtunõude täitmiseks ja seisukoha koostamiseks 2 tundi (rida 34). Asja materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada, millist kohtunõuet hageja esindaja täitis. Samuti ei ole
  5. detsembri
  6. a e-kirjale lisatud ühtegi manust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku toiminguga ning sellega seotud menetluskulu tuleb jätta kostjalt I välja mõistmata. 20.
  7. Hageja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja
  8. veebruari
  9. a menetluskulude nimekirja ridadel 36–40 esitatud toimingute ajakulu 11 tunnilt 2 tunnile. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt. 20.11.
  10. Hageja
  11. veebruari
  12. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal
  13. detsembri
  14. a istungiks ettevalmistumisele 2,5 tundi (rida 36) ja sellel osalemiseks 2 tundi (rida 37). Asja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad
  15. detsembril 2022 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja esindaja palus
  16. detsembri
  17. a e-kirjas kohtul teavitada, kas tulenevalt kostjate taotlusest peab kohus istungi pidamist ja tunnistaja ülekuulamist vajalikuks (dtl 1709). Kohus teavitas
  18. detsembri
  19. a e-kirjaga, et määratud istung toimub ja tunnistaja ülekuulamine on ilmselt vajalik (dtl 1711). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus pidas ise istungi korraldamist vajalikuks, sh kuulas istungil ka tunnistaja üle, on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja esindaja istungil osalemise ajakulu ja vähendanud põhjendamatult ka hageja esindaja istungiks ettevalmistumise aega. Olukorras, kus istungil kuulatakse üle tunnistaja, kulub esindajal eelduslikult rohkem aega istungiks ettevalmistumiseks kui tavapäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 2,5 tundi ülemäärane. Seega arvestades, et
  20. detsembri
  21. a istung kestis ligikaudu 1,5 tundi (dtl 1720), tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada esindaja ajakulu kokku 4 tundi. 20.11.
  22. Hageja
  23. veebruari
  24. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal menetluskulude nimekirja koostamisele 1,5 tundi (rida 38),
  25. jaanuari
  26. a seisukoha koostamiseks 1,5 tundi (rida 39) ja
  27. veebruari
  28. a menetlusdokumendi koostamiseks 3,5 tundi (rida 40). Arvestades, et kohus on
  29. detsembri
  30. a istungil määranud hagejale seisukohta esitamiseks tähtaja (dtl 1720), ei ole põhjendatud jätta hageja
  31. jaanuari
  32. a seisukoha esitamiseks kulunud ajakulu täies ulatuses arvestamata. Arvestades kõnealuse seisukoha sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Kuna hageja
  33. veebruari
  34. a avalduses hagist loobumiseks on taaskord korratud varasemaid seisukohti, on maakohus põhjendatult selle ajakulu vähendanud 1 tunnini. Hageja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 0,5 tundi. Seega tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada esindaja ajakulu kokku 1 tund. 20.11.
  35. Seega kuulub täiendavalt hüvitamisele hageja
  36. veebruari
  37. a menetluskulude nimekirja ridadel 36–40 esitatud toimingute ajakulu kokku 5 tunni ulatuses.
  38. Eeltoodut arvestades on maakohus hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendamatult vähendanud kokku 14,25 tunni ulatuses ning pidanud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatult vajalikuks kokku 12 tunni ulatuses. Kokku tuleb seega hagejale täiendavalt hüvitada lepingulise esindaja ajakulu 2,25 tunni ulatuses (= 14,25 - 12).
  39. Hagejal ja kostjal I on jätkuvalt erinev arusaam ka sellest, millise määraga käibemaks kuulub menetluskuludelt hüvitamisele. Kuna hageja esindaja esitas hagejale arve
  40. augustil 12
(13)2-21-11768 2024, tuleb hageja hinnangul lähtuda määrast 0,22%. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud on lähtuda käibemaksu määrast, mis kehtis esindaja toimingute tegemise ajal. Samas on maakohus ekslikult leidnud, et hageja lepinguline esindaja tegi toimingud ka pärast
  1. jaanuari
  2. a, mil muutus käibemaksumäär. Seetõttu tuleb maakohtu määrust muuta ka välja mõistetud käibemaksu osas. 22.
  3. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et isegi kui hageja pidi arve hilisema esitamise ja tasumise tõttu maksma käibemaksu kõrgema maksumäära järgi, ei ole see põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleks vastaspoolelt välja mõista. Kõrgemast maksumäärast tingitud lisakulu tekkis hagejal tema enda kokkuleppe tõttu oma lepingulise esindajaga. Üldjuhul saab eeldada, et õigusabikulude eest tasutakse nende tekkimise ajal, mitte tagantjärgi pärast asja lahendamist. Seega ei ole käibemaksumäära tõstmisest tekkinud täiendav kulu ka selline kulu, mida kostja I oleks pidanud ette nägema (vt ka siinse määruse p 20.7.1 põhjendused). Eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt I hageja menetluskuludelt tasutav käibemaks välja õigusabikulude tekkimise ajal kehtinud maksumäära järgi. 22.
  4. Hageja
  5. veebruari
  6. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kõik toimingud tehtud enne
  7. jaanuari
  8. a (dtl-d 1752 ja 1753). Hageja selgitas
  9. augusti
  10. a seisukohas, et hageja esindamiseks Tallinna Ringkonnakohtus esitas esindaja määruskaebuse Harju Maakohtu
  11. märtsi
  12. a määrusele, milleks kulus 5,5 töötundi (dtl 1878). Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebus esitatud
  13. märtsil 2023 (dtl 1796 jj). Seega tuleb kogu kulu osas lähtuda käibemaksumäärast, mis kehtis enne
  14. jaanuari
  15. a ehk 20%.
  16. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes pidanud vajalikuks ja põhjendatud kuluks hageja menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot, ei ole maakohus nimetatud kulu vaidlustatud määruse resolutsioonis välja mõistetud menetluskulude hulka arvestanud. Kuigi hageja ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustanud, tuleb maakohtu määrus tühistada ka riigilõivu välja mõistmata jätmise osas, sest menetluskulude kindlaksmääramine toimub hagita menetluses ja tegemist on maakohtu ilmselge eksimusega (vt TsMS § 174 lg 8 ning § 477 lg-d 5 ja 7).
  17. Eelnevat arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 60,25 tundi (= 58 + 2,25), mis arvestades esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) teeb 9037,50 eurot. Sellele lisandub käibemaks 1807,50 eurot (= 9037,50 × 0,20), mis teeb hüvitatavaks õigusabikuluks kokku 10 845 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (koos riigilõivuga) 11 335 eurot (= 10 845 + 490). Seega tuleb kostjal I võrreldes maakohtu välja mõistetuga hüvitada hagejale täiendavalt menetluskulusid 878,50 euro ulatuses (= 11 335 - 10 456,50).
  18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
  19. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.