KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8053 Kohtuasi Z.S-i avaldus laps

) § 583). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.S (avaldaja) esitas 19.05.2021 Harju Maakohtule avalduse X.H (laps) suhtes isaduse tuvastamiseks pärast isiku surma. Avaldaja palub kohtul tuvastada lapse põlvnemine 21.04.2021 surnud Y.E-st .
2. Avaldaja selgitab avalduses, et tutvus Y.E-ga mais 2019 suhtlusvõrgustikus. Koos hakati elama vabaabielu sügisel
3. Kuna avaldaja ei saanud lapsevanemaks loomulikul teel, siis otsustati laps eostada kunstliku viljastamise abil. Avaldaja ja Y.E planeerisid hakata koos last kasvatama ühise perena. Seoses Eestis levinud koroonaviirusega, otsustasid avaldaja ja Y.E , et avaldaja sõidab mõneks ajaks oma ema juurde Moldova Vabariiki ja lapse sünnitamise ajaks naaseb Eestisse, kuid avaldajat ei lubatud Venemaal lennukile ja XX.XX.XXXX tuli tal laps sünnitada Moskvas. Avaldaja sünnitus oli raske,
4. päeval pärast sünnitust avaldaja hospitaliseeriti uuesti kiirabiga haiglasse. Lapse nimeks valiti koos X.H. Y.E soovis end registreerida lapse isaks, kuid ta ei saanud seda teha, sest avaldaja viibis lapsega välismaal. Avaldajal tuli lapse sünd registreerida Venemaal. Y.E vormistas Perekonnaseisuameti kaudu lapsele Eesti isikukoodi ja registreeris lapse oma korterisse elanikuks (samas on registreeritud ka avaldaja elukoht). Avaldaja ostis lennupileti Eestisse 28.03.2021 saabumiseks. Avaldaja ja Y.E planeerisid tähistada Tallinnas lapse poole aastaseks saamist. Y.E oli näinud last vaid fotodel ja video vahendusel. Avaldaja ja Y.E pidasid tihedat kirjavahetust Viberis. Avaldajal on kogu kirjavahetus säilinud alates lapsele nime valimisest. 19.03.2021 teatas Y.E avaldajale, et tema Covid-19 test oli positiivne. 24.03.2021 läks Y.E haiglasse, kust ta lasti kiiresti koju. Avaldajal oli võimalik naasta Eestisse küll juba märtsis, kuid ta muretses lapse tervise ja riigis valitseva viirusest tingitud olukorra pärast ning seetõttu vahetas lennupileti 11.04.2021 lennule. 27.03.2021 viis kiirabi aga Y.E haiglasse, 01.04.2021 pandi ta koomasse. Avaldaja saabus lapsega Tallinnasse 12.04.2021 kell 00.
5. Y.E suri 21.04.
6. Päev hiljem saatis Y.E õde T.G avaldajale teate, et Y.E-l ei õnnestunud võita Covid-19 ja lisas kirjale lingi artiklile Y.E surma kohta, kus on mainitud: „Temast jääb maha mullu sügisel sündinud väikelaps”. Y.E soovis, et lapsel oleks Eesti kodakondsus, et ta elaks ja kasvaks Eestis, soovis valida talle kodu lähedale lasteaia, plaaniti elada koos. 2 2-21-8053
7. Avaldaja ja Y.E on allkirjastanud kunstliku viljastamise dokumendid. Dokumendil on olemas kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) § 21 lg 2 järgne Y.E allkirjastatud nõusolek, st Y.E on andnud nõusoleku avaldaja viljastamiseks oma seemnerakkudega. KVEKS § 21 lg 2 kohaselt kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest, kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks.
8. Kunstliku viljastamise osas pöördus avaldaja mais 2019 haiglasse konsultatsioonile. Juunis 2019 kohtus avaldaja arstiga ja arst andis temale kaasa eelnevalt dateeritud kunstliku viljastamise nõusoleku dokumendi ja novembris 2019 sai avaldaja ettevalmistavat ravi. 11.11.2019 läks Y.E haiglasse kontrollima enda tervise seisundit ja andis vastavad analüüsid. Munarakkude punktsioon toimus 07.01.
9. Enne seda andis Y.E haiglale enda poolt allkirjastatud dokumendi. See dokument oli haigla poolt eeltäidetud, mistõttu kandis kuupäeva 20.06.2019, kuid Y.E allkirjastas ja edastas selle haiglale oktoobris. 07.01.2020 loovutas Y.E sperma, samal päeval toimus munarakkude viljastamine seemnerakkudega ja viljastatud embrüo siirdati avaldajale 10.01.
10. Emakasisene rasedus tuvastati ultraheliuuringuga 12.02.
12. Avaldaja selgitas, et 20.06.2019 oli ta formaalselt veel abielus, kuid avaldaja ja endise abikaasa W. X.H abielulised suhted lõppesid juba novembris
13. Abielu lahutati Harju Maakohtu 20.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-
15. Harju Maakohus kohaldas 04.02.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu ja seadis puudutatud isikute II–VI ühisomandisse kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX, esimesele vabale järjekohale lapse kasuks käsutamise keelumärke. Puudutatud isikute seisukohad
16. Puudutatud isikud paluvad jätta avalduse rahuldamata ja määrata asjas DNA ekspertiis, tuvastamaks, kas laps põlvneb Y.E-st . 7.
17. Y.E surmani ei elanud avaldaja ja Y.E ühise perekonnana, neil ei olnud ühist majapidamist ning nad ei kasvatanud last koos. Juhul, kui leiab tõendamist, et laps põlvneb Y.E-st , siis pole välistatud, et tegemist oli kunstliku viljastamisega Y.E kui doonori seemnerakkudega. Eesti perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 2 kohaselt ei tuvasta kohus lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. PKS § 84 lg 2 ei keela kunstlikult viljastatud naise konkreetse partneri isaduse tuvastamist, vaid keeld kohaldub doonori suhtes. Säte on kooskõlas kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega, mis eristab abikaasa, mõne teise konkreetse mehe ja doonori seemnerakke. 7.
18. Puudutatud isikud kahtlevad kunstliku viljastamise nõusolekudokumendi ehtsuses. Y.E ei saanud 20.06.2019 nõusolekut allkirjastada. 20.06.2019 nõusolekus on Y.E mainitud kui avaldaja „abikaasa“. Puudutatud isikud selgitavad, et 20.06.2019 seisuga ei olnud Y.E ja avaldaja abielus. Avaldaja oli abielus W. X.Hga. 20.06.2019 nõusolekus puudub informatsioon selle kohta, et Y.E (või W. X.H) nõustus avaldaja kunstliku viljastamisega (vastavasisuline lahter on tühi). 7.
19. Venemaa Föderatsiooni seadusandlus välistab kunstliku viljastamise protsessis geneetilise materjali doonorina osalenud isiku isaduse selle tulemusena sündinud lapse suhtes, kui doonorina osalenud isik ei ole vabatahtliku kirjaliku nõusolekuga võtnud endale kohustust osaleda tulevikus lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Y.E ei ole sellist nõusolekut andnud. 3 2-21-8053 7.
20. Y.E on lapse bioloogiline isa, kuid teda ei saa nimetada lapse isaks juriidilises mõttes, kuna ei ole täidetud KVEKS §-de 16 ja 17 eeldused. Y.E ei olnud avaldaja Z.S-i abikaasa ega ametlik doonor.
21. Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) asus seisukohale, et kui alaealise põlvnemine tuvastatakse DNA-ekspertiisi aktiga, on alaealise lapse huvides avalduse rahuldamine ja tema põlvnemise tuvastamine Y.E-st . Maakohtu määrus
22. Maakohus rahuldas 10.06.2024 määrusega avalduse, tuvastades, et lapse bioloogiline isa on Y.E . Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 04.02.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega seati kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) lapse kasuks käsutamise keelumärge.
23. Maakohus tuvastas, et laps sündis XX.XX.XXXX Moskvas, mille kohta on koostatud 11.10.2020 sünniakt, millel isa andmed puuduvad. Laps on Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht on alates 11.03.2021 Eestis. Y.E suri 21.04.
25. Asjas tuvastati 31.08.2023 kohtuekspertiisi aktiga 23E-GE0146, et tõenäosus, et lapse bioloogiline isa on isik, kes on ühtlasi puudutatud isiku II bioloogiline laps, puudutatud isiku III ja puudutatud isiku V bioloogiline vend, on 99,99999%. Seega on DNA ekspertiisiga tuvastatud, et lapse bioloogiline isa on Y.E .
26. Vaidlus puudus selles, et laps sündis kunstliku viljastamise teel ja Y.E spermat kasutati avaldaja viljastamiseks. Vaidlus oli selle üle, kas Y.E saab ka juriidiliselt tuvastada lapse isana ja kanda sünniakti või oli Y.E spermadoonor ning doonorlusega ei kaasnenud põlvnemisest tulenevaid õigussuhteid.
27. Kohalduva õiguse kohta selgitas maakohus välja järgmist. 13.
28. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artiklitest 1 lg 2, 21 lg 1, 29, 31 ja 32 järeldub, et isaduse tuvastamise vaidlus tuleb lahendada vastavalt Vene Föderatsiooni seadusandlusele, kuna laps on sünni järgi Venemaa kodanik. 13.
29. Kuivõrd laps eostati kunstliku viljastamise teel ning Y.E oli spermadoonor, tuleb kunstliku viljastamise õiguslike tagajärgede osas kohtu hinnangul kohaldada kunstliku viljastamise protseduuri toimumise ajal kehtinud seadust, kuivõrd Y.E ei saanud ega pidanudki saama arvestada tulevaste seadusemuudatustega. 13.
30. Kunstliku viljastamise protseduuri läbiviimise ajal (01.10.2019 kuni 07.01.2020) reguleeris kunstliku viljastamist Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks 29.12.1995.a. nr. 223F3 (Кодекс Российской Федерации от 29.12.1995 г. № 223-ФЗ, Семейный кодекс Российской Федерации) § 51 p 4, Vene Föderatsiooni seadusandluse alused kodanike tervise kaitsmise osas 22.07.1993, № 5487-I (22.07.1993 г. № 5487-I Основы законодательства Российской Федерации об охране здоровья граждан) § 35 ning Vene Föderatsioonis kunstlikku viljastamist määrus: Приказ Министерства здравоохранения РФ от 30 августа 2012 г. № 107н "о порядке использования вспомогательных репродуктивных технологий, противопоказаниях и ограничениях к их применению"20 февраля
31. 4 2-21-8053 13.
32. Maakohus ei leidnud, et määruses oleks täpsemalt reguleeritud mitteanonüümse doonorluse õiguslikke tagajärgi. Sama kinnitab ka artikkel Anonymity and openness in gamete donation: the Russian policy on the third-party reproduction (Łukasiewicz, Rafał; Viglianisi Ferraro, Angelo). Maakohus leidis, et Vene Föderatsiooni õiguses ei olnud ajavahemikus 01.10.2019 kuni 07.01.2020 reguleeritud mitteanonüümse spermadoonori isadusega seonduvat, sh selle tuvastamise korda erinevalt üldisest korrast, s.t Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi §-des 49 ja 50 sätestatust. 13.
33. Välisriigi õiguse kohaldamine ei tohi kaasa tuua vastuolu Eesti avaliku korraga, sh rikkuda isikute põhiõigusi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 lõike 2 kohaselt võib vanema suhtes põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Seetõttu uuris maakohus, ega Vene õiguse kohaldamine ei viiks vastuoluni Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. 13.
34. Kunstliku viljastamise protseduuri läbiviimise ajal kehtinud KVEKS ja PKS asjakohastest sätetest tulenes, et doonori mõistet kasutas KVEKS üksnes anonüümse spermadoonori kohta. Teadaoleva mehe seemnerakkudega viljastamise korral (KVEKS § 21) ei kasutanud KVEKS doonori mõistet. Seega tuleb viljastamisprotseduuri ajal kehtinud PKS §-st 84 aru saada nii, et lapse isana ei tuvastata anonüümset doonorit; küll aga loetakse laps isast põlvnevaks siis, kui konkreetne, naisele teadaolev mees andis nõusoleku ja oli spermadoonoriks naise viljastamisele. Seega tulenes nii Vene kui Eesti õigusest, et isadust ei tuvastata üksnes siis, kui viljastamine toimus anonüümse doonori seemnerakkudega.
35. Viljastamisprotseduuri ja nõusoleku kohta selgitas maakohus välja järgmist. 14.
36. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole alates
37. a Eesti õiguses kehtima hakanud spermadoonorluse regulatsioonil tagasiulatuvat jõudu, tuleb tuvastada, kas Y.E oli anonüümne doonor. 14.
38. Viljastamisprotseduuri läbi viinud XXX 31.03.2022 kirja nr X kohaselt ei olnud Y.E XXX andmebaasis registreeritud kui doonor. 14.
39. Maakohus, uurinud kunstliku viljastamise nõusoleku originaaldokumenti, konsultatsiooni protokolli ning avaldaja ja Y.E vahelist suhtlust, leidis, et kuigi dokumendil on mehe nõusoleku tekstis täitmata lahter selle kohta, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab, siis kohtu hinnangul ei saanud sellest teha järeldust, et Y.E ei teadnud, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab või et ta soovis olla anonüümne doonor. 14.
40. Tõendatud ei ole, et Y.E-d oleks tegelikult nõustatud ning nõusolekud on vormistatud puudulikult. Antud juhul on nõusolekul nimi ja allkirjad, s.t nõusolek on omakäeliselt allkirjastatud. Seega ei saa öelda, et tehing oleks vorminõude tõttu tühine. Seaduse (nii Eesti kui Vene) järgi ta võis teha tahteavalduse kahel viisil – kas (anonüümseks jääva) doonorina (andes sel juhul abstraktse nõusoleku, s.t mitte nõusoleku konkreetse naise suhtes) või naisega abielus mitteoleva konkreetse mehena konkreetse naise viljastamiseks. Kohtu hinnangul kasutati nõusoleku vormi, kus ühe ja sama paberdokumendi ühel lehel on naise andmed ja nõusolek ning sama paberi pöördel on mehe andmed ja nõusolek. Seega ei olnud tegemist anonüümse doonori vormiga. Lisaks saab tahte väljaselgitamiseks arvesse võtta ka avaldaja esitatud tõendeid avaldaja ja Y.E vahelise suhtluse kohta. Kohtu hinnangul nähtus tõenditest, et Y.E teadlikult soovis anda seemnerakud avaldaja viljastamiseks ning soovis ka edaspidi osaleda avaldaja ja lapse elus. Seega ei olnud tegemist anonüümse doonoriga. 5 2-21-8053
41. Puudutatud isikute II–VI vastuväidetel selle kohta, et avaldaja ja Y.E ei tundnudki teineteist, et avaldaja varjas enda kodakondsust, et ei elatud koos, et avaldaja oli suurema osa ajast Venemaal, ei ole lapse põlvnemise küsimuse otsustamisel tähtsust. Lapse põlvnemise tuvastamise eelduseks ei ole suhte pikaajalisus, kooselamine ega lapse saamise motiivid.
42. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kaitseb tugevalt põlvnemise tuvastamist sooviva isiku õigusi. EIK hinnangul nõuab Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 8 sätestatud eraelu austamine, et igaühel peaks olema võimalik kindlaks teha oma identiteedi üksikasjad ja et isiku õigus sellisele teabele on oluline, sest see mõjutab tema isiksust. See hõlmab ka teabe saamist, mis on vajalik tõe avastamiseks oma isikliku identiteedi oluliste aspektide kohta, näiteks oma vanemate identiteedi kohta (Mifsud v. Malta, avaldus 62257/15, p 56). Lihtsustatult öeldes peab EIK õigust saada teada, kes on isiku bioloogilised vanemad, EIÕK artikliga 8 kaitstud oluliseks inimõiguseks.
43. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et Y.E ei olnud anonüümne doonor, siis leidis kohus, et antud juhul tuleb lapse isadus tuvastada ning seda nii Vene Föderatsiooni kui ka Eesti õiguse kohaselt (sh Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamine ei oleks antud juhul vastuolus Eesti avaliku korraga). EIK praktikas peetakse DNA-analüüsi kõige tõsikindlamaks tõendiks isaduse tuvastamisel. Antud juhul on ka DNA-analüüsiga isadus tuvastatud. Määruskaebus
44. Puudutatud isikud II–VI esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 18.
45. Õige on maakohtu järeldus, et DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et lapse bioloogiline isa on Y.E ja isaduse tuvastamise asi lahendatakse vastavalt Vene Föderatsiooni seadusandlusele, kuna laps on sünni järgi Venemaa kodanik. 18.
46. Kohaldamisele kuulub üksnes Vene Föderatsiooni seadusandlus ja maakohtul puudus õigus KVEKS kohaldamiseks. Tegemist on

§ 392lg 1 p 4¹ rikkumisega.

18.

1. Puudutatud isikud esitasid kohtule Vene Föderatsiooni advokaadi VD poolt koostatud õigusliku memorandumi, kus on välja toodud Vene Föderatsiooni seadusandluse ja kohtupraktika põhjalik analüüs kunstliku viljastamise valdkonnas. Tulenevalt memorandumist on ART (abistavate reproduktiivtehnoloogiate) kasutamise kohustuslikuks tingimuseks teadliku kirjaliku nõusoleku olemasolu mehelt ja naiselt. Venemaa Föderatsiooni seadusandlus välistab kunstliku viljastamise protsessis geneetilise materjali doonorina osalenud isiku isaduse selle tulemusena sündinud lapse suhtes, kui doonorina osalenud isik ei ole vabatahtliku kirjaliku nõusolekuga võtnud endale kohustust osaleda tulevikus lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Y.E ei ole sellist nõusolekut andnud. 18.
2. Nõusolek avaldaja kunstlikuks viljastamiseks oli allkirjastatud Y.E poolt ajal, mil avaldaja oli abielus kolmanda isikuga (W. X.Hga). Avaldaja abielu W. X.Hga sõlmiti kahel korral:
3. a Ukrainas ja
4. a Eestis. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja ja W. X.H abielu, mis oli sõlmitud Ukrainas, oleks lahutatud. Seega on avaldaja jätkuvalt abielus W. X.Hga (ning oli abielus ka lapse sündimise ajal). Y.E ja avaldaja pole kunagi abielus olnud. Maakohus ei andnud hinnangut viidatud asjaolule. Maakohus ei kaasanud W. X.H menetlusse, kuigi antud menetlus puudutab ka tema kui avaldaja abikaasa huve. 6 2-21-8053 18.
5. Kuigi puudutatud isikud II–VI on seisukohal, et kohaldamisele ei kuulu Eesti seadusandlus, leiavad nad, et puudused nõustamisprotseduuris ja nõusoleku dokumenteerimises peaksid kaasa tooma nõusoleku tühisuse. Dokumendil on mehe nõusoleku tekstis täitmata lahter selle kohta, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab. Dokument kannab kuupäeva, mil avaldaja ei olnud Y.E-ga veel tuttav ja viibis välismaal. Lisaks ei ole märgitud protseduur, mille jaoks Y.E nõusoleku annab. Samuti on Y.E nimetatud kui abikaasa, kuigi avaldaja ja Y.E pole kunagi abielus olnud. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et Y.E-d oleks tegelikult nõustatud. Maakohus on ebaõigesti viidanud avaldajale kui vallalisele naisele. 18.
6. Asjaolu, et Y.E ei soovinud olla lapse isana registreeritud, tõendavad muuhulgas alljärgnevad asjaolud: 1) Y.E surmani ei elanud avaldaja ja Y.E ühise perekonnana, neil ei olnud ühist majapidamist ning nad ei kasvatanud last koos; 2) 20.06.2019 nõusolekus on Y.E mainitud kui avaldaja abikaasat, kuid nad ei olnud abielus; 3) KVEKS §-de 16 ja 17 eeldused ei ole täidetud; 4) sünnitunnistusel lapse isa andmed puuduvad; 5) avaldaja ja Y.E suhtluse väljavõtted. Menetlusosaliste seisukohad
7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

21. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele 12.12.2024 tähtaja avaldada seisukoht Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi artikli 47 ja 30.08.2012 käskkirja nr 107n lisa 1 punkti 7 (kehtis kuni 01.01.2021) (termini „partner“ definitsiooni osas) kohaldatavusest. Samuti selgitas ringkonnakohus, et

§ 583kohaselt on käesolevas asjas kaebeõigus üksnes puudutatud isikul II.

Menetlusosalised esitasid 17.01.2025 ja 31.01.2025 täiendavad seisukohad ja tõendid, avaldaja esitas 13.02.2025 täiendava tõendi. Menetlusosalised jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Samuti oli menetlusosalistel võimalik esile tuua, millisel õiguslikul alusel toimub Vene Föderatsioonis isa kandmine sünniregistrisse ja väljastatud sünnitunnistuse muutmine kohtulahendi alusel. Menetlusosalised tõid esile asjakohased sätted. Puudutatud isikud III–VI ei soovinud oma määruskaebusest loobuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 21 koosmõjus

§-ga 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 koosmõjus

§-ga 659 kohaselt maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Puudutatud isikute III–VI määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata. 23.

§ 583

kohaselt võivad põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Käesolevas menetluses esile toodud asjaolude kohaselt on puudutatud isik II Y.E ema, puudutatud isikud III ja IV tema õed ning puudutatud isikud V ja VI vennad.

§ 538

kohaselt on kaebeõigus antud asjas üksnes emal, kuid mitte surnud 7 2-21-8053 isiku õdedel-vendadel. Seega on maakohus selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja ringkonnakohus jätab

§ 664lg 2 järgi puudutatud isikute III–VI määruskaebuse läbi vaatamata.

Ringkonnakohus vaatab läbi puudutatud isiku II määruskaebuse. 24. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid (II kd tl 73–74, 102– 105, 118–131). Ka avaldaja esitas täiendavaid tõendeid (II kd tl 87–96, 149). Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased ja võtab need

§ 238

lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu.

§ 662

lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (

III komm

§ 75

lg 4 sätestab, et kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus. Määruskaebuse esitaja ei ole maakohtus kohtualluvust vaidlustanud, mistõttu ei saa kohtualluvust siinses asjas ka ringkonnakohtus vaidlustada.

1. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta määruskaebuse esitaja järgmiseid tuvastatud asjaolusid: ‒ ‒ ‒ laps sündis kunstliku viljastamise ja embrüo siirdamise teel; Y.E spermarakke kasutati lapse viljastamiseks; lapse bioloogiline isa on Y.E .
2. Õigusabilepingu artikli 29 kohaselt lahendatakse isaduse tuvastamise asju vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi. Artikli 31 kohaselt määratakse vallaslapse ning tema ema ja isa õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kuivõrd laps on Vene Föderatsiooni kodanik, tuleb asi lahendada Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt.
3. Määruskaebuse kohaselt tugineb kaebuse esitaja peamiselt väitele, et Vene Föderatsiooni õigus ei võimalda isaduse tuvastamist Y.E-st , kuivõrd avaldaja ja Y.E ei olnud abielus ning Y.E ei olnud andnud kirjalikku nõusolekut kunstliku viljastamise teel saadud lapse suhtes vanemlike õiguste ja kohustuste kandmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus Vene Föderatsiooni õigust õigesti ning jõudis põhjendatud järeldusele, et lapse põlvnemine Y.E-st tuleb tuvastada. 8 2-21-8053
4. Ringkonnakohtu hinnangul kuuluvad antud asjas kohaldamisele Vene Föderatsiooni õiguse järgmised sätted: 29.
5. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks: „Artikkel
6. Vanemate ja laste õiguste ja kohustuste tekkimise alused Vanemate ja laste õigused ja kohustused põhinevad laste päritolul, mis on seaduse kohaselt tõendatud. Artikkel
7. Kui teineteisega abielus olevatele isikutele sünnib laps, samuti kolmesaja päeva jooksul alates abielulahutuse, abielu kehtetuks tunnistamise või lapse ema abikaasa surma kuupäevast, tunnistatakse lapse isaks ema abikaasa (endine abikaasa), kui ei ole tõendatud teisiti (käesoleva seadustiku artikkel 52). /…/ Artikkel
8. Isaduse tuvastamine kohtumenetluses Kui laps on sündinud vanematele, kes ei ole omavahel abielus, ja kui puudub vanemate ühine avaldus või lapse isa avaldus (käesoleva seadustiku artikli 48 lõige 4), tuvastatakse lapse põlvnemine konkreetsest isikust (isadus) kohtumenetluses ühe vanema, lapse eestkostja (usaldusisik) või sellise isiku taotlusel, kelle ülalpidamisel laps on, samuti lapse enda taotlusel pärast täisealiseks saamist. Kohus võtab arvesse kõiki tõendeid, mis usaldusväärselt kinnitavad lapse põlvnemist konkreetsest isikust.“ 29.
9. 21.11.2011 föderaalseadus nr 323-FZ "Kodanike tervise kaitse alustest Venemaa Föderatsioonis": Artikkel 55 punkt 1: „Abistavad reproduktiivtehnoloogiad kujutavad endast viljatuse ravimeetodeid, mille kasutamisel eostamise ja embrüote varajase arengu üksikud või kõik etapid viiakse läbi väljaspool emaorganismi (sealhulgas doonori ja (või) külmsäilitatud sugurakkude, reproduktiivorganite kudede ja embrüote kasutamisega), samuti asendusemadus.“ Artikkel 55 punkt 2: „Abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamise korra, vastunäidustused ja piirangud nende kasutamisel kinnitatakse volitatud föderaalse täitevorgani poolt.“ Artikkel 55 punkt 3: “Mees ja naine, nii abielus kui abielus mitteolevad, omavad õigust kasutada abistavaid reproduktiivtehnoloogiaid vastastikuse teadliku vabatahtliku nõusoleku olemasolul meditsiiniliseks sekkumiseks. Õigus kasutada abistavaid reproduktiivtehnoloogiaid asendusemaduse vormis ei laiene mehele ja naisele, kes ei ole abielus. Üksikul naisel on samuti õigus kasutada abistavaid reproduktiivtehnoloogiaid tema teadliku vabatahtliku nõusoleku olemasolul meditsiiniliseks sekkumiseks.“ 29.
10. Venemaa tervishoiuministeeriumi 30.08.2012 käskkirja nr 107n "Abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamise korra, vastunäidustuste ja nende kasutamise piirangute kohta " lisa 1 (kehtis kuni 01.01.2021): „
11. Nii abielus oleval kui abielus mitteoleval mehel ja naisel on õigus kasutada abistatud reproduktsioonitehnoloogiat, tingimusel et mõlemad annavad vabatahtliku ja teadliku nõusoleku meditsiinilisele sekkumisele (edaspidi "patsiendid"). Ka vallalisel naisel on õigus 9 2-21-8053 kasutada abistatud reproduktsioonitehnoloogiat, kui ta on andnud vabatahtliku ja teadliku nõusoleku meditsiinilise sekkumise kohta (edaspidi ka "patsient").“ „
12. Kliinilised uuringud ja patsientide ettevalmistamine meditsiinilise abi osutamiseks abistavate reproduktiivtehnoloogiate (edaspidi - ART) kasutamisel toimub esmatasandi eriarstiabi, sealhulgas spetsialiseeritud kõrgtehnoloogilise meditsiinilise abi osutamise raames. Naiste uuringud viib läbi meditsiiniasutus, kellel on meditsiinilise tegevuse litsents, mis hõlmab tööde (teenuste) osutamist sünnitusabi ja günekoloogia alal (v.a abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamine) ja/või sünnitusabi ja günekoloogia (abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamine). Mehe, partneri, kes ei ole naisega abielus (edaspidi – partner), kes on andnud koos naisega teadliku vabatahtliku nõusoleku ART kasutamiseks, uuringud viib läbi meditsiiniasutus, kellel on meditsiinilise tegevuse litsents, mis hõlmab tööde (teenuste) osutamist uroloogia alal.“ 29.
13. Venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 16.05.2017 määrus nr 16 „Kohtute poolt seadusandluse kohaldamisest asjade läbivaatamisel, mis on seotud laste päritolu tuvastamisega“: „
14. Abielus isikud, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstliku viljastamise või embrüo siirdamise kasutamiseks, kui neile sünnib nende meetodite kasutamise tulemusena laps, kantakse tema vanemate poolt sünniregistrisse (perekonnakoodeks art 55 punkt 4). Samal ajal peaksid kohtud meeles pidama, et perekonnakoodeksi lõike 3 punkti 1 järgi, mille kohaselt abikaasa, kes on andnud seadusega ettenähtud viisil kirjaliku nõusoleku kunstliku viljastamise või embrüo siirdamise teenuse kasutamiseks, ei ole õigust isaduse tuvastamisel nendele asjaoludele tugineda, kuid tal ei ole isaduse tuvastamisel keeldu tugineda muudele alustele. Nende meetodite kasutamise tulemusena sündinud lapse isana registreeritud isiku isaduse vaidlustamise nõude õigeks lahendamiseks peaks kohus eelkõige kontrollima selliseid õiguslikult olulisi asjaolusid nagu: kas laps sündis kunstliku viljastamise või embrüo siirdamise tulemusena, kas nimetatud isik andis vabatahtlikult ja teadlikult nõusoleku kunstliku viljastamise või embrüo siirdamise meetodi kasutamiseks, milliseks perioodiks selline nõusolek anti ja kas võeti enne selle tähtaja möödumist tagasi, kas see tähtaeg oli möödunud kunstliku viljastamise või embrüo siirdamise ajal, kas hageja andis nende meetodite rakendamisel nõusoleku doonori bioloogilise materjali kasutamiseks.“
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinses asjas asjakohased esile toodud Vene Föderatsiooni õigusaktide sätted, mis näevad ette nõuded spermadoonorile, asendusemadusega seonduvad sätted ning sätted, mis reguleerivad põlvnemise tuvastamist perekonnaseisuametis vanemate või vanema avalduste alusel.
16. Avaldaja ja Y.E on kasutanud abistavaid reproduktiivtehnoloogiaid 21.11.2011 föderaalseaduse nr 323-FZ § 55 punkti 1 tähenduses. Eeltoodust nähtuvalt võimaldab Vene Föderatsiooni õigus kunstlikku viljastamist nii abielus kui abielus mitteolevate partnerite poolt. Eraldi on reguleeritud kunstlik viljastamine spermadoonorist. Seda kinnitab 21.11.2011 föderaalseaduse nr 323-FZ § 55 punkt 3, mille järgi on abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamise õigus nii abielus olevatel kui abielus mitteolevatel mehel ja naisel. Mitteabielulises kooselus olevale paarile ei ole antud õigust kasutada tehnoloogiatest üksnes asendusemadust. Sama föderaalseaduse artikli 55 punkti 2 kohaselt määratakse abistavate reproduktiivtehnoloogiate kasutamse kord ja piirangud kindlaks föderaalse täitevorgani poolt 10 2-21-8053 Õigust kasutada abistavaid reproduktiivtehnoloogiaid nii abielus kui ka abielus mitteolevate partnerite poolt kinnitab ka 30.08.2012 käskkirja nr 107n lisa 1 punkt
17. Vene Föderatsiooni õiguses mõiste „partner“ definitsiooni määrab 30.08.2012 käskkirja nr 107n lisa 1 punkt 7, mille kohaselt on nimetatud käskkirja tähenduses „partner“ mees, kes ei ole naisega abielus. Nagu nähtub ülal viidatud õigusnormidest, on abikaasaga võrdsustatud ka abielus mitteolev olev naise partner, keda ei samastata doonoriga. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et isaduse tuvastamise välistab Vene Föderatsiooni seadusandluse kohaselt üksnes fakt, et kunstliku viljastamise teel saadud lapse vanemad ei ole abielus ja Y.E ei ole andnud eraldi kirjalikku nõusolekut vanema õiguste ja kohustuste kandmiseks. Mõlemas määruskaebuse esitaja kohtule esitatud õiguslikes hinnangus (I kd tl 41–50 ja II kd tl 118–128) on õigusaktide käsitlused esitatud lähtudes eeldusest, et Y.E osales viljastamise protsessis doonorina, kuid mitte avaldaja partnerina. Samast eeldusest on kantud puudutatud isiku II õiguslikus analüüsis (I kd tl 41–50) tehtud viited kahele Vene Föderatsiooni Ülemkohtu otsustele, millest järelduvalt ei tuvastata isadust kunstliku viljastamise teel saadud lapse osas juhul, kui isa osales protsessis doonori õiguslikus staatuses. Sellise kohtupraktika olemasolu ei välista isaduse tuvastamist juhul, kui tegemist oli naise partneriga, mitte doonoriga. Seetõttu on maakohus õigesti analüüsinud, kas Y.E osales kunstliku viljastamise protseduuris doonorina või andis nõusoleku ema viljastamiseks oma seemnerakuga, soovides saada avaldajaga ühist last, st osales avaldaja partnerina.
18. Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti, leides, et siinses asjas on tõendatud Y.E tahe saada kunstliku viljastamise abil sündinud lapse isaks abielus mitteoleva partnerina (mitte doonorina) ja ta on andnud selleks meditsiinilise sekkumise teadliku nõusoleku. 32.
19. Viljastamisprotseduuri läbi viinud XXX 31.03.2022 kirja nr X kohaselt ei olnud Y.E XXX andmebaasis registreeritud kui doonor. 32.
20. Kunstliku viljastamise nõusoleku (I kd tl 133) ühel poolel on „Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks“ ning täidetud lahtrid Z.S , isikukood XXX, elukoht XXX, naise allkiri ja kuupäev 20.06.2019, arsti allkiri ja pitsatijäljend. Pöördel on „Mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks“ ning täidetud on lahtrid Y.E , isikukood XXX, elukoht XXX, mehe allkiri ja kuupäev 20.06.2019, arsti allkiri ja pitsatijäljend. Kõnealuses nõusolekus esineb kaks puudust – Y.E ei ole sõnaliselt märkinud, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab ning nõusolek kannab kuupäeva, mil avaldaja ja Y.E ei olnud veel tuttavad. Maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud asjaoludest tulenevalt ei saa neid puuduseid käsitleda sellistena, mis välistaksid teadliku ja tahtliku nõusoleku andmise. Kuigi dokumendil on mehe nõusoleku tekstis täitmata lahter selle kohta, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab, siis kohtu hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et Y.E ei teadnud, kelle viljastamiseks ta nõusoleku annab või et ta soovis olla üksnes doonori staatuses. Andmed avaldaja kohta on kantud sama dokumendi pöördele. Kohus on tuvastanud järgmise kronoloogia sündmustes: ‒ ‒ ‒ 16.05.2019 viibis avaldaja dr C vastuvõtul, kus avaldas soovi kunstlikuks viljastamiseks. Avaldajat nõustati ning määrati kunstlikuks viljastamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, mille avaldaja tegi maikuu jooksul; 20.06.2019 viibis avaldaja dr C vastuvõtul, kus teda nõustati kunstliku viljastamise osas ning anti talle nõustamisprotokoll ja nõusolekuvormid; avaldaja tutvus lapse isaga 01.09.2019; 11 2-21-8053 ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ 2019 oktoobris esitas avaldaja haiglale avaldaja ja Y.E poolt allkirjastatud nõustamisprotokolli ja nõusolekuvormid; 02.10.2019 andis dr C Y.E-le saatekirja spermogrammile. Y.E andis proovimaterjali; 17.10.2019 andis dr C Y.E-le saatekirja sperma-, vere- ja uriinianalüüsidele. Y.E-le anti saatekiri dr Q juurde; Y.E broneeris endale ise vastuvõtuaja 11.11.2019 viljatusravikeskusesse dr Q juurde; 11.11 ja 13.11.2019 viibis Y.E dr Q vastuvõtul ja andis viljatusravi protsessiks vajalikud analüüsid; 2019 detsembris alustati avaldaja kunstlikuks viljastamiseks ettevalmistava raviga; 07.01.2020 teostas dr F avaldaja munarakkude punktsiooni; 07.01.2020 loovutas Y.E viljatusravikeskuses kohapeal dr Q vastuvõtul sperma; 07.01.2020 viljastati Y.E seemnerakkudega Z.S-i munarakud; 10.01.2020 siirati Z.S-ile embrüo; 21.01.2020 tuvastati Z.S-il vereanalüüsi alusel rasedus. Maakohtus toimunud ärakuulamisel on avaldaja selgitanud, et nõusolekulehel on juuni kuupäev seetõttu, et ta sai dokumendid kätte juunis. Avaldaja sõnul märkis kuupäeva dokumentidele arst nende avaldajale andmisel. Y.E tutvus selle lepinguga ja kirjutas alla (II kd tl 2-6). Y.E teadlikkust avaldaja viljastamisest ning tema tahet osaleda lapse kasvatamises tema isana kinnitab üheselt ka avaldaja ja Y.E vaheline sõnumivahetus. Avaldaja on esitanud 05.09.2019 sõnumivahetuse Y.E-ga , milles Y.E kirjutab: „pidasin silmas… on vaja näha sind õnnelikuna väikese õnnepalliga kätel“, (I kd tl 149). Samuti on avaldaja esitanud 06.09.2019 sõnumivahetuse, milles Y.E kinnitab: „muidugi, meil sinuga on ju suured ja tähtsad plaanid. Ma puhkan ainult siis kui sa koju tuled“ (I kd tl 148 pöördel). Määruskaebusmenetluses esitas avaldaja oma 18.04.2024 vastusega 07.09.2019 sõnumivahetuse, milles Y.E kirjutab: „Kallis minu inimene, kuidas veel lähedasemaks kui mehel ja naisel on ühised lapsed“ (II kd tl 95). 12 2-21-8053 Avaldaja on esitanud 30.08.2020 sõnumivahetuse Y.E-ga (I kd tl 148), milles lapse isa kinnitab, et „olen sulle palju kordi rääkinud, et tahan, et sa oleksid kodus ja et meie laps sünniks siin ja kasvaks üles peres, kus ema ja isa teda armastavad. Ma lasen mööda tema ja minu elu kõige olulisema aja. Ma ei saa teile järgi tulla sünnitusmajja, võtta teda kätele /…/ minu jaoks saab see olema kõige suurem õnn… näha ja tunda teid kõrval.“ Alates 09.09.2019 toimuvas sõnumivahetuses räägitakse ovulatsioonist ja ühisest eesmärgist (I kd tl 150). 02.10.2019 edastab avaldaja Y.E-le info spermogrammile pöördumise kohta (I kd tl 150 pöördel) ja järgneb protseduuridega seotud sõnumivahetust (I kd tl 151). Y.E 18.08.2020 sõnumitest saab järeldada, et ta soovis lapse elus osaleda tema isana: „Minu magusake, kaunist päeva teile! Ütle lapsele, et isa armastab teda. Kallistan teid tugevalt.“ (II kd tl 89). 02.10.2020 kirjavahetuses arutavad vanemad lapse sünni üle, kui avaldaja kirjutab: „Võib ka nii. Millegipärast poiss sunnib ennast ootamata“. Isa vastab sellele: „Mitte keegi ei ole veel kõhtu jäänud, ootame“ (II kd tl 91). 03.10.2020 väljendavad vanemad järjekordselt ootust lapse sünni üle: „Tüdinud siin olemisest, tahaks välja (tänavale)“, millele isa vastab: „Pöördu selles osas väikese poole, millal ta sind tänavale laseb. Kuidas lapsel endal“. „Hästi, liigutab“. „No ta ongi eesti partisan. Isa ootab, ema ootab, aga tema peitub.“ (II kd tl 91). Lapse 05.11.2020 ühekuuseks saamisel kahetseb isa, et ei ole saanud lapsega koos olla ja saadab lapsele sünnipäevaõnnitlused oma perelt: „Jah, ainult kahju et ma kõrval ei ole. Ma vaatan, et Xl on pea lohk möödas. Õnnitlused meie esimesel lapse sünnipäeval. Vanaema ja tädid ning onud ka õnnitlevad“ (II kd tl 92 pöördel). Maakohus on tõendeid kogumis õigesti hinnanud, märkides, et kasutati nõusoleku vormi, kus ühe ja sama paberdokumendi ühel pöördel on naise andmed ja nõusolek ning sama paberilehe pöördel on mehe andmed ja nõusolek. Seega ei olnud tegemist doonori vormiga, vaid Y.E andis nõusoleku avaldaja viljastamiseks oma spermarakust. Lisaks on maakohus tahte väljaselgitamiseks õigesti arvesse võtnud tõendeid avaldaja ja Y.E vahelise suhtluse kohta, millest nähtub asjaolu, et Y.E soovis osaleda lapse elus tema isa rollis. Sama kinnitavad ka määruskaebusmenetluses esitatud tõendid. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Kohtu hinnangul nähtub neist tõenditest, et Y.E teadlikult soovis anda seemnerakud avaldaja viljastamiseks ning soovis ka edaspidi osaleda avaldaja ja lapse elus, kandes lapse isa rolli. Seega ei olnud tegemist doonoriga ja nõusoleku vormi puudused ebaõige kuupäeva ja viljastatava naise nime täitmata jätmise kohta ei võimalda teha teistsugust järeldust. 32.
21. Puudutatud isik II toob nõusoleku puudustena esile ka asjaolu, et nõusoleku vormis ei olnud nimetatud protseduur, milleks isa nõusoleku andis, ning Y.E oli nimetatud kui „abikaasa“, kuigi ema oli abielus teise isikuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei väära ka nimetatud minetused ülal toodud asjaoludele ja tõenditele tuginedes seda, et Y.E andis nõusoleku avaldaja viljastamiseks ning tahtis seda teha selliselt, et temast saaks viljastatud lapse isa. Ka asjaolu, et nõusolekust ei nähtu konsultatsiooni sisu, vaid üksnes konstateering, et avaldajat on nõustatud, ei väära kohtu tuvastatud asjaolusid ega nendest tehtud järeldusi. Esiteks juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et nõusoleku eestikeelsel vormil on märgitud vastava nõusoleku andjaks „mees“. Eestikeelses vormis kasutatakse läbivalt mõisteid „naine“ ja „mees“ ning „abikaasa“ mõistet ei kasutata (I kd tl 116 pöördel). Nõusoleku venekeelses vormis kasutatakse mõisteid „жена“ ja „муж“ (I kd tl 133), mis tähistab abikaasasid. Üksnes venekeelse vormi sõnastusest ei saa aga järeldada, et nõusoleku andmiseks peaksid kunstliku viljastamise protseduuris osalevad isikud olema abielus. Avaldaja protseduuride loetelu, milleks nõusolek on antud, on kantud sama lehe pöördele. Protseduurid, mida Y.E ise tegi, on tuvastatud määruse punktis 32.
22. 13 2-21-8053 32.
23. Määruskaebuses väidab puudutatud isik II, et Y.E tahet osaleda üksnes doonorina ja mitte olla registreeritud lapse isana, kinnitab asjaolu, et Y.E ja avaldaja ei elanud kuni surmani koos. Ringkonnakohus märgib, et asjas esile toodud Vene Föderatsiooni õiguse alusel isikute kooselu ei ole isaduse tuvastamise obligatoorseks eelduseks ning seda ka kunstliku viljastamise korral. Samuti ei välista isaduse tuvastamist asjaolu, et lapse sünnitunnistusele ei ole Y.E isana kantud. Vastupidi, kui vastav kanne oleks tehtud, puuduks isaduse tuvastamiseks vajadus. Samuti ei tõenda Y.E tahet osaleda üksnes doonorina määruskaebusele lisatud sõnumivahetus. Nimetatud sõnumivahetusest ei ole võimalik järeldada, mille üle pooled 07.10.2020 vaidlevad. Nii varasemast kui hilisemast avaldaja esitatud sõnumivahetusest nähtub selgelt, et Y.E jaoks oli laps oodatud ning ta soovis tema elus osaleda ning teda avaldajaga ühises perekonnas kasvatada.
24. Välisriigi õiguse kohaldamisel tuleb kontrollida selle kooskõla Eesti avaliku korraga, nagu seda on õigesti teinud maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega sellest, et kohaldatavad Vene Föderatsiooni õigusaktide sätted ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga. Maakohus on põhjendatult analüüsinud ka asjakohaseid Eesti õiguse sätteid, hindamaks kohaldatava välisriigi õiguse kooskõla Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse väide sellest, et maakohus on põhjendamatult vaidluse lahendamisel tuginenud Eesti õigusele.
25. Puudutatud isik II tugineb väitele, et avaldaja oli lapse viljastamise, sündimise ja kuni praeguse ajani abielus W. X.Hga, nimetatud isik ei ole kohtumenetlusse kaasatud ning isaduse tuvastamine ei ole lubatud seetõttu, et avaldaja on abielus teise isikuga. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu. Asjas esitatud tõendite kohaselt on avaldaja olnud abielus W. X.Hga kaks korda. Esimest korda abiellus avaldaja Ukrainas 22.07.2011 ja abielu lahutati 31.12.2014 kohtuotsusega (II kd tl 96). Kohtute infosüsteemi kohaselt on kohtuotsus jõustunud 07.02.
26. Teisel korral oli avaldaja abielus alates 08.08.
27. Kohus lahutas abielu 19.11.2019 otsusega, mis jõustus 28.02.2020 (I kd tl 131). Seega ei ole õige puudutatud isiku II väide, et avaldaja on abielus käesoleva ajani või oli abielus lapse sündimise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista Vene Föderatsiooni õigusaktid isaduse tuvastamist abielus mitteolevast partnerist isegi juhul, kui ema on viljastamise ajal teise isikuga abielus. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi art 48 lg 1 järgi, kui teineteisega abielus olevatele isikutele sünnib laps, samuti kolmesaja päeva jooksul alates abielulahutuse, abielu kehtetuks tunnistamise või lapse ema abikaasa surma kuupäevast, tunnistatakse lapse isaks ema abikaasa (endine abikaasa), kui ei ole tõendatud teisiti. Siinsel juhul ei ole W. X.H lapse sünnitunnistusele isana märgitud ning samuti on ekspertiisiga tõendatud, et lapse isa on Y.E . 21.11.2011 föderaalseadus nr 323-FZ artikli 55 punkt 3 märgib selgelt, et kunstlikku viljastamist on õigus kasutada nii abielus oleval paaril kui ka abielus mitteoleval mehel ja naisel. Määruskaebusele lisatud avaldaja ja Y.E sõnumivahetusest nähtub, et 19.11.2019 on avaldaja kinnitanud, et „homme saabub lahutuspaber“ (dtl 507). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja Y.E-d oma abielu osas eksitanud, märkides, et „teda ei ole enam meie elus“. Kuna kohtuotsus teistkordse abielu lahutamise kohta avalikustati samal päeval, on mõistlikult usutav, et avaldaja jaoks oli abielu faktiliselt lõppenud ning ta ei pidanud endist abikaasat oma elus osalevaks. Seega ei saa ka lahutuse asjaoludest järeldada, et Y.E ei oleks andnud teadliku ja tahtlikku nõusolekut avaldaja viljastamiseks, osaledes selles avaldaja partnerina.
28. Põhjendatud ei ole ka väide, nagu ei oleks Aktsiaseltsil XXX tegevusluba kunstliku viljastamise protseduuri läbiviimiseks. Terviseameti 12.02.2025 kirja (II kd tl 149) kohaselt on kunstliku viljastamise protseduur osa ambulatoorse sünnitusabi ja günekoloogia teenuse 14 2-21-8053 osutamisest. Sama kinnitab ka avaldaja 31.01.2025 ja määruskaebuse esitaja 17.01.2025 menetlusdokumentides esitatud väljavõte tegevuslubade otsingust, mille kohaselt on kunstliku viljastamise teenus lubatud Aktsiaseltsil XXX tegevusloa nr XXXXXX alusel.
29. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi artiklite 49 alusel saab avaldaja avalduse alusel tuvastada tsiviilkohtumenetluses lapse põlvnemise Y.E-st . Ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0146 on tõendatud, et laps põlvneb Y.E-st 99,99999%-lise tõenäosusega (I kd tl 180–184). Ekspertiisiaktist järeldub, et Y.E on lapse bioloogiline isa.
30. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et Y.E andis lapse viljastamiseks teadliku ja tahtliku nõusoleku. Samuti on kohus tuvastanud, et laps sündis avaldaja munaraku kunstliku viljastamise tulemusena Y.E seemnerakuga 21.11.2011 föderaalseaduse nr 323-FZ artikli 55 mõistes. Menetluses ei ole esile toodud ega tõendatud, et Y.E oleks andnud nõusoleku avaldaja viljastamiseks tähtajaliselt. Samuti ei ole tõendatud ega esile toodud, et avaldaja oleks andnud oma nõusoleku doonori bioloogilise materjali kasutamiseks ega ka seda, et Y.E oleks andnud nõusoleku osalemaks kunstlikus viljastamises doonorina. Seega on kohtul olnud võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 16.05.2017 määrus nr 16 p 30 toodud asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, leides, et menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

§ 550

lg 1 p 5 järgi on isikust põlvemise tuvastamine pärast isiku surma hagita perekonnaasi. Maakohus on leidnud, et siinses asjas on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rakendanud seejuures õigesti kaalutlusõigust. Maakohus märkis, et avaldus on esitatud alaealise lapse huvides ja kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta menetluskulusid alaealise või tema huvides avalduse esitanud avaldaja kanda. 39.

§ 171

lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Sama kohaldatakse ka siis, kui määruskaebus jääb läbi vaatamata (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 15). Puudutatud isikute III–VI määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute II–VI kanda. 39.1. Avaldaja 31.01.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tunnihind 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Esindaja tunnihind on mõistlik ning vastab turutingimustele. 15 2-21-8053 39.

1. 31.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajal kulunud määruskaebusele vastuse koostamisele 9 tundi 54 minutit, kohtunõudele vastuse koostamisele 4 tundi 54 minutit ning puudutatud isiku seisukohale vastuse koostamiseks koos menetluskulude nimekirja koostamisega 2 tundi 30 minutit. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti, et siinses asjas on tegemist vaidlusega, mis lahendatakse välisriigi õiguse alusel, ning määruskaebusmenetluses mõlema poole esitatud uusi tõendeid, leiab ringkonnakohus, et avaldaja menetlustoimingute ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tunnihinnaks koos käibemaksuga on 170,80 eurot. Eeltoodus on kohus pidanud vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu 17 tunni 18 minuti ulatuses. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebusmenetluses 2954,84 eurot (170,8×17,3). 39.
2. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikutel II-VI

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 40. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 16