Obsah (12)

§ 657§ 613§ 477§ 5§ 198§ 200§ 329§ 644§ 652§ 347§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. mai 2025 Tsiviilasja number 2-24-8421 Tsiviilasi Andrey Markus

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

7. Korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõue (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõue) kuulub lahendamisele hagita menetluses (

§ 613

lg 1 p 1), kus kohus ei ole

§ 477

lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele. Vastavalt

§ 5

lg-le 3 (esimene lause) ja § 477 lg-le 7 selgitab kohus ise välja asjaolud ning kogub vajalikud tõendid (RKTKm 04.10.2012, 3-2-1108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11). 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud puudutatud isiku õigust esitada oma faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 198lg 1 p 2, § 199 lg 1 p-d 4-6).

Maakohtule võib olla ette heidetav, et ta ei selgitanud puudutatud isikule lisatõendite esitamise võimalust istungil, kuid menetlusosalised ei taotlenud ka enda suulist ärakuulamist. 9. Kohtu peamine kohustus on tagada pooltele õiguskaitse võimalus, samas lasub menetlusosalistel kohustus igakülgselt kaasa aidata asja lahendamisele. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (

§ 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 216-3663/95, p 23).

§ 329

lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada võimalikult vara. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses, ei maaega ka ringkonnakohtus, oma menetlusõiguste teostamisel nimetatud põhimõtteid järginud. 10. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus rikkus menetlusnorme, mille tõttu ta ei saanud oma õigusi maakohtus kasutada, tuli tal lisaks rikkumise esiletoomisele määruskaebuses selgelt märkida, millised õigused kasutamata jäid ning lisada esitamata jäänud taotlused ja tõendid (

§ 644lg-d 4, 5).

Ringkonnakohus saab

§ 652

lg-te 3 ja 4 alusel hinnata esimeses kohtuastmes tuvastamata asjaolusid ja hindamata tõendeid üksnes seaduses sätestatud alustel. Määruskaebuses ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid asjaolusid või tõendeid oleks korteriühistu soovinud maakohtus veel esitada. Puudutatud isik ei ole ringkonnakohtule esitanud uusi tõendeid ega väitnud, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks avaldatud enne 22. märtsi 2024, ega ole tõendanud ka asjaolu, et majanduskava oleks olnud tutvumiseks kättesaadav trepikodade infostendidel. Seetõttu on maakohus esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et korteriomanike üldkoosoleku 5 kokkukutsumise korda on rikutud (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus jõuda maakohtust erinevale järeldusele. 9. Seadusest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus menetlusosalisele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi (

§ 347lg 5).

Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus, mida kohus juriidilisest isikust menetlusosalisele reeglina selgitama ei pea. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et tema õigused maakohtus jäid esindamata advokaadi puudumise tõttu, siis oleks ta saanud advokaadi esindust ringkonnakohtus kasutada. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 152 eurot 50 senti (koos käibemaksuga). Avaldaja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 1,25 tundi, avaldaja esindaja tunnitasu oli 122 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 152 eurot 50 senti ja mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Vastavalt avaldaja taotlusele märgib ringkonnakohus

§ 177

lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6