← Eesti

1-20-3390/6

Obsah (6)§ 121§ 74§ 75§ 65§ 68§ 69

1-20-3390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3390 (20231500578) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi Kokkuleppemenetluses Merike Tikk Prokurör Süüdistatav Kaitsja R.J ik: XXX, kodakondsus määratlemata, xxx, töökoht: ei tööta (xxx), elukoht: xxx, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2020, vahistamine alates 21.03.2020 (pikendatud 12.05.2020 määrusega kuni 19.07.2020). Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, viimati karistatud Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega nr 1-199223

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja 202 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva, millest koheselt kuulus

§ 74

lg 2 alusel kandmisele 3 kuud ja ülejäänud 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva jäeti

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata.

Katseaeg 06.12.201905.12.2021. Kohustati järgima

§ 75lg 1 ja 2 p -des 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. R.J süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega nr 1-19-9223 mõistetud karistusega, suurendades käesoleva otsusega mõistetud 1

  1. karistust Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega nr 1-19-9223 mõistetud karistuse ära kandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.03.2020 kuni 01.06.2020 k.a mõistetud karistuse hulka, lugedes mõistetud karistusest kantuks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva.

§ 69

lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist ) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 643 (kuussada nelikümmend kolm) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada R.J üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning R.J-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 ja 5 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, telefon: 6127758).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada R.J-i järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada R.J-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata R.J-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus asuda esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholitarvitamise häire ravile, millega kaasnevad psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtud ning ravi kestab kuni raviarsti otsuseni selle kohta, et ravi ei ole enam vajalik. KrMS § 310 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu J. A. taotlusel J. A. isikuõiguste kaitseks R.J-i poolt tema suhtes toime pandud isikuvastases kuriteos süüdimõistetule R.J-ile 3 (kolm) aastane lähenemiskeeld kannatanu J. A. suhtes selliselt, et: - keelata R.J-il läheneda J. A. isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel, - keelata R.J-il läheneda J. A. elukohale (momendil aadressil xxx) mitte lähemale kui 50 meetrit, - keelata R.J-il läheneda J. A. töökohale aadressil xxx mitte lähemale kui 50 meetrit ning - keelata R.J-il võtta ühendust J. A.ga sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt). 2 Lähenemiskeelu 3-aastane tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

  1. R.J-ile suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja R.J vabastada vahi alt kohtusaalist.
  2. R.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „R.J , 1-20-3390, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel R.J-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale Merike Allikmäele kohtueelsel menetlusel makstud tasu 439 (nelisada kolmkümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasu 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 471 (nelisada seitsekümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti jätta R.J-ilt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
  3. Asitõend: 3 DVD-plaati rinnakaamera- ja kõnesalvestustega ning kõnede eristustega, mis asuvad kriminaalasja juures tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu R.J-i (R.J) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 19.03.2020 kella 21.05 paiku korteris aadressil xxx, pani toime teise inimese, kellega on lähisuhtes, tervise kahjustamisele ja füüsilise valu tekitamisele suunatud tegevuse, aga nimelt lõi ta korduvalt kannatanut – oma endist elukaaslast J. A.’t kätega näo piirkonda, seejärel võttis kannatanul kaelast kinni ja tõstis ülesse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vastavalt isiku läbivaatuse protokollile 19.03.2020 on kannatanul J. A. pea - oimu piirkonnas punetus ja verevalum, punetus kaela piirkonnasvasakul pool; vastavalt Karell Kiirabi kiirabikaardile nr xxx 19.03.2020 on kannatanul J. A.l pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus). Sel moel pani R.J oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 21.05.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk, süüdistatav R.J ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2020 kuni kohtuistungi toimumise päev (kaasa arvatud), mõistes karistuseks vangistuse, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 21.05.2020 on ärakandmata karistus 1 aasta ja 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 1le päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks üldkasuliku töötundide arv, mis vastab kohtuistungi toimumise päeval mõistetavale vangistuse päevade arvule. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 21.05.2020 on mõistetavaks karistuseks 655 (kuussada viiskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd. Vastav ümberarvestus karistuse mõistmiseks tehakse tegeliku eelvangistuses viibitud aja maha arvutamise teel kohtuistungi toimumise päeval.

§ 69

lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 lg 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et R.J ei tohi tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustusena määrata, et R.J peab alluma alkoholitarvitamise häire ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega ta alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole talle enam vajalik. Vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kohtuotsusega kannatanu J. A. isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdistatavale R.J-ile lähenemiskeeld 3 aastaks: 4 ˗ ˗ ˗ ˗ keelata R.J-il läheneda J. A.le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel; keelata R.J-il läheneda J. A. elukohale (momendil aadressil xxx) mitte lähemale kui 50 meetrit; keelata R.J-il läheneda J. A. töökohale aadressil xxx mitte lähemale kui 50 meetrit; keelata R.J-il J. A.ga ühendust võtta sidepidamisvahendi-te kaudu (post, telefon, internet jt). Kriminaalmenetluse kulud: ˗ ˗ Kaitsjatasud kohtueelses menetluses kokku summas 439.20 eurot (s.o määratud kaitsja Merike Allikmäe tasu), millele lisandub kohtumenetluses kulu; Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876.- eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista R.J-ilt menetluskulu (s.o sundraha) summas 876.- eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu 439.20 eurot + kaitsjatasu kohtumenetluses jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; § -st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuu lub talle

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.