KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mail 2020 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-2997 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Sirle Melk Süüdistatav K.F isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 31.10. – 01.11.2018 Kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: Tunnistada süüdi K.F

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks K.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10. – 01.11.2018, s.o 2 (kaks) päeva. K.F-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.F ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldada. Välja mõista K.F-ilt Eesti Vabariigi kasuks Eesti Töötukassa kaudu 3449 (kolm tuhat nelisada nelikümmend üheksa) eurot 60 senti, mis tuleb tasuda Eesti Töötukassa kontole nr XXX. Välja mõista K.F-ilt riigi tuludesse menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu 876 eurot tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise osamakse suurusega 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 60 senti. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). K.F-il tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber

1. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub otsus 10.06.2020 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 10.04.
2. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
3. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu Eesti Töötukassa esindaja A. A. e-posti aadressile XXX. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Kokkuleppe sisu K.F-il on juriidilised teadmised ja kogemused pankrotimenetlusest ning tegutsedes pankrotistunud ettevõtete likvideerijana teadis ta, et pankrotiseadus (PankrS) § 29 lg 5 kohustab pankrotihaldurit ettevõtte pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga eest. Soovides nimetatud sätet ära kasutada ebaseaduslikult varalise kasu saamiseks, otsis K.F reaalselt majandustegevusega mitte tegelevad äriühingud, kes sisuliselt olid juba pankrotiseisus erinevate kohustuste (s.h maksuvõlgade) tõttu ning sõlmis nii ise, kui ka otsis kolmandaid isikuid, kes sõlmisid ettevõtete juhatuse liikmetega näilikud töölepingud. Sealjuures töölepinguid sõlmides oli kõigile osapooltele teada, et isikud tegelikkuses äriühingutes tööd tegema ei hakka. Kokkuleppeliselt jättis tööandja sõlmitud töölepingu alusel töötajatele palga maksmata, mispeale töötajad pöördusid töövaidluskomisjoni töötasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni menetluse käigus tunnistas tööandja vastavalt eelnevale kokkuleppele töötajate nõudeid ning töövaidluskomisjon rahuldas nõuded. Tööandja töövaidluskomisjoni otsust ei täitnud ning töötajad pöördusid pankrotiavaldusega kohtusse. Pankrotimenetluse käigus tuvastas haldur äriühingute pankrotiseisu ning kuna ettevõtetel selliseid võlausaldajaid ei olnud, kes oleks olnud huvitatud menetluse raugemise vältimiseks tasuma teatud summat deposiiti, siis kohus lõpetas menetlused raugemise tõttu ning pankrotihaldur esitas nõuded töötukassale töötajatele hüvitiste välja maksmiseks. Töötukassa viis läbi omapoolse menetluse hüvitiste määramiseks, mille käigus K.F samuti esitas valeandmeid ning nende abil viis Eesti Töötukassa eksitusse ning saavutas alusetu hüvitise määramise ja välja maksmise. Teadnuks Töötukassa tegelikke asjaolusid, siis poleks hüvitist määratud. Nimelt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 1² kohaselt on töötukassal õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt TKindlS alusel. Sama lõike punktide 2 ja 3 kohaselt on pooled kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise TKindlS alusel, eelkõige kui tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks, samuti siis kui tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga. Varjamaks oma seotust nende äriühingutega ning seda, et viimased olid tegelikkuses tema enda faktilise kontrolli all värbas ta nende osanikuks ja/või juhatuse liikmeks n.ö variisiku, kelleks oli töötu Läti kodanik ja elanik D. K. . Viimane on juba alates
4. aastast asunud juhatuse liikmeks mitmetes K.F-iga seotud äriühingus, mis olid makseraskustes ning mille „likvideerimisega“ K.F tegeles. K.F-i ettepanekul tegi D. K. endale Eestis ID-kaardi, mille abil ta allkirjastas digitaalselt K.F-i koostatud eestikeelseid dokumente, mille sisu D. K. ei mõistnud, kuna ta ei valda eesti keelt. Samuti puudusid viimasel igasugused teadmised ja oskused äriühingu juhtimisest 3 ning sellega kaasnevatest kohustustest (s.h maksude deklareerimine, majandusaasta aruannete esitamine jms). Kõiki neid toiminguid D. K. i nimel tegi K.F . K.F-i tegevus kuritegude toimepanemisel seisnes täpsemalt järgnevas. K.F-i süüdistatakse

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi järgmistes tegudes.

1. K.F võttis 19.03.2014 M. M. ilt üle OÜ W. E. juhtimise ning sai ka osaühingu osanikuks alates 08.05.2014, mil tema ainuosalusega OÜ V. omandas OÜ W. E. (registrikood 11479612; asukoht Ülikooli 10 Tartu) osa. K.F värbas osaühingu juhatuse liikmeks alates 01.04.2014 D. K. i, kes tegelikkuses oli variisik. Alates 19.05.2014 taandas K.F ennast äriühingu juhatuse liikme kohalt ja osaühingu ärinimeks sai O. T. OÜ. Ettevõttel oli maksuameti ees ligi 90 000 euro suurune maksuvõlg, K.F-il puudus plaan ja tahe ning ettevõttel puudusid varad ja vahendid majandustegevusega tegelemiseks ning tema ainus eesmärk oli äriühing likvideerida. Kuna K.F teadis, et osaühingul puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, siis oma n.ö likvideerimisteenuse tasu polnud tal võimalik saada osaühingus oleva vara arvelt. Selle otsustas ta enesele kindlustada läbi seaduses ette nähtud hüvitisesüsteemi. Selleks koostas ja sõlmis K.F 28.04.2014 osaühinguga tähtajalise töölepingu üheks kuuks s.o kuni 31.05.2014, lepingujärgse töötasuga summas 1400 eurot. Töölepingule kirjutas K.F-i juhiste kohaselt alla D. K. , saamata aru selle sisust ning eesmärkidest. Töö sisuks lepingu kohaselt pidi olema osaühingu vastu esitatud võlanõuete ja juriidiliste vaidluste menetlemine. Neid ülesandeid K.F osaühingu heaks ei täitnud, samuti teadis ta, et osaühingul puuduvad rahalised vahendid kokkulepitud töötasu maksmiseks. Töölepingu sõlmimise eesmärgiks oli luua K.F-ile võimalus OÜ O. T. maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. K.F-i tegeliku kontrolli ja võimu all olev OÜ O. T. jättis plaani kohaselt K.F-ile kokkulepitud töötasu maksmata ning 11.06.2014 pöördus viimane töövaidluskomisjoni (Teguri 37 Tartu). Avalduses esitas K.F komisjonile valeandmeid selles, et ajavahemikul 01.05-31.05.2014 töötas ta OÜ-s O. T. , täitis kõik antud tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt, mida kinnitas juhatuse liige D. K. . Viimase sõnul aga ei ole võimalik palka üle kanda rahaliste vahendite puudumise tõttu. Tegelikkuses K.F tööülesandeid ei täitnud ja D. K. il tegelikult äriühingu juhtimisega puutumust ei olnud. Komisjonis avalduse menetlemise käigus koostas K.F 18.06.2014 kuupäevaga tööandja seisukoha töövaidlusasjas, mille kohaselt tunnistas D. K. OÜ O. T. juhatuse liikmena K.F-i nõuet täies ulatuses ning selgitas, et töötasu ei olnud võimalik välja maksta osaühingu majandusliku olukorra tõttu. D. K. allkirjastas seisukoha, saamata aru selle sisust, eesmärgist ja tagajärgedest. Avalduse menetluse käigus suhtles K.F komisjoniga meiliaadressil XXX, jättes mulje, et sellel aadressil suhtleb D. K. . Olles K.F-i esitatud valeandmetest eksitusse viidud, mõistis komisjon 12.08.2014 otsusega, teadmata, et K.F ei ole tegelikult äriühingus töötanud ning töötasu on jäetud ettekavatsetult maksmata, viimase kasuks OÜ-lt O. T. töötasu 01.05.2014 kuni 31.05.2014 töötatud aja eest summas 1400 eurot viivitamatu täitmisega. Vastavalt K.F-i plaanile jättis OÜ O. T. komisjoni otsuse täitmata. Järgnevalt esitas 17.03.2015 K.F OÜ O. T. suhtes pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse (Kalevi 1 Tartu), kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib K.F , et OÜ O. T. on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada 4 võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10.03.2015 kuupäevaga koostas K.F jällegi D. K. i nimel vastuse justkui OÜ O. T. juhatuse liige D. K. tunnistaks, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 100 000 eurot, ettevõttel puuduvad varad, millega katta kohustusi ja ettevõte on maksejõuetu. K.F-i juhiste kohaselt D. K. allkirjastas selle, saamata aru sisust, eesmärgist ja tagajärgedest, mida selline dokument kaasa toob. 10.06.2015 lõpetas Tartu Maakohus OÜ O. T. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-15-4167). 11.06.2015 esitas K.F OÜ O. T. pankrotihaldur Tiia Kalausile nõudeavalduse, milles palub välja maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasu 1400 eurot. 17.06.2015 esitas OÜ O. T. pankrotihaldur, teadmata, et tegelikkuses ei ole K.F osaühingus töötanud ning kokkulepitud töötasu on jäetud maksmata eelneva kokkuleppe alusel, PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale avalduse K.F-ile saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks summas 1400 eurot seoses tööandja maksejõuetusega. 05.08.2015 otsusega määras Eesti Töötukassa K.F-ile hüvitise summas 1400 eurot. Teadnuks Eesti Töötukassa tegelikke asjaolusid ehk seda, et tegelikkuses pole K.F osaühingus töötanud, poleks hüvitist määratud ega välja makstud. 06.08.2015 maksis Töötukassa K.F-ile välja hüvitise netosummas 1097,60 eurot. Seega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel sai K.F varalist kasu summas 1400 eurot ning tekitas Eesti töötukassale samas summas varalist kahju.
2. Samuti omandas K.F-i ainuosalusega OÜ V. 07.01.2015 osaluse OÜ-s K.(registrikood XXX) ning alates 08.01.2015 sai kokkuleppel K.F-iga osaühingu juhatuse liikmeks R. O.. Juba OÜ V. poolt osaluse omandamise ajal oli OÜ-l K. ligi 150 000 euro suurune maksuvõlg, K.F-il ja R. O.il puudus plaan ja tahe ning ettevõttel puudusid varad ja vahendid majandustegevusega tegelemiseks. K.F-i ja R. O.i ainus eesmärk oli äriühing likvideerida. Kuna nad teadsid, et osaühingul puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, siis n.ö likvideerimisteenuse tasu polnud neil võimalik saada osaühingus oleva vara arvelt. Selle otsustasid nad enesele kindlustada läbi seaduses ette nähtud hüvitisesüsteemi. Selleks koostas ja sõlmis K.F 15.02.2015 OÜ-ga K. R. O.i esindamisel tähtajalise töölepingu kuni 30.04.2015, lepingujärgse töötasuga 1500 eurot kuus. Lepingu kohaselt pidi K.F asuma tööle tegevjuhi abi ametikohale. Samas teadsid mõlemad, et tegelikkuses K.F osaühingu heaks tööd tegema ei hakka ning osaühingul puuduvad rahalised vahendid kokkulepitud töötasu maksmiseks. Töölepingu sõlmimise eesmärgiks oli luua K.F-ile võimalus OÜ K. maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. K.F koos R. O. iga värbasid OÜ K. töötajateks veel K. K. i, P. M. P. ja N. S.i. Kõnealuste isikutega sõlmitud töölepingud (kuupäevaga 05.01.2015 ja 11.02.2015) koostas K.F ning eelnimetatud isikud ja R. O. i OÜ K. esindajana kirjutasid neile alla, kusjuures kõik osapooled teadsid, et tegelikkuses nad OÜ-s K. tööle ei hakka ning osaühingul neile tööd pakkuda ei ole ning nende abil soovis K.F suurendada saadavat hüvitist Töötukassalt. Kokkuleppe kohaselt jättis R. O. i OÜ K. esindajana K.F-ile, K. K. ile, P.-M. P.le ja N. S.ile kokkulepitud töötasu maksmata ning 25.05.2015 pöördus K.F töövaidluskomisjoni (Vabaduse 26 Valga). Komisjonis avalduse menetlemise käigus tunnistas R. O. i 11.06.2015 edastatud kirjas OÜ K. juhatuse liikmena K.F-i nõuet täies ulatuses. Samasugused avaldused töövaidluskomisjonile koostas K.F veel K. K. i (kuupäevaga 08.06.205), P. M. P. (28.05.2015) ja N. S.i (01.06.2015) nimel, mille viimased allkirjastasid ja edastasid töövaidluskomisjonile, teades, et seal on esitatud valeandmeid nende töötamise kohta OÜ-s K. . 16.06.2015 otsusega mõistis 5 komisjon, teadmata, et K.F ei ole tegelikult ettevõttes töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, viimase kasuks OÜ-lt K. töötasu 01.03.2015 kuni 30.04.2015 töötatud aja eest summas 3000 eurot. Samuti rahuldas töövaidluskomisjon eksitusse viiduna K. K. i, P.-M. P. ja N. S.i avaldused ning neile mõisteti 16.06.2015 ja 14.07.2015 otsustega välja vastavalt 2500 eurot, 2500 eurot ja 2400 eurot saamata jäänud töötasu. Kokkuleppeliselt jättis R. O. i komisjoni otsused täitmata. Vastavalt väljatöötatud plaanile esitas N. S. 17.08.2015 OÜ K. suhtes Tartu Maakohtule (Kalevi 1 Tartu) pankrotiavalduse kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Kõnealuse pankrotiavalduse koostas K.F ning N. S. allkirjastas selle ning edastas kohtule. 24.09.2015 määrusega (2-15-12290) lõpetas maakohus esitatud avalduse menetlemise, kuna pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise halduri määramiseks ei olnud täidetud vajalikud eeldused. Seepeale esitas 05.10.2015 K.F OÜ K. suhtes ise pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib K.F, et OÜ K. on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kokkuleppe kohaselt kinnitas ka OÜ K. juhatuse liige R. O. i 02.10.2015 K.F-ile edastatud e-kirjas, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 150 000 eurot, ettevõtte vara on arestitud ja kohustusi ei ole millegi arvelt katta. 05.02.2016 lõpetas Tartu Maakohus OÜ K. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-15-14824). 17.03.2016 esitas K.F OÜ K. pankrotihaldur Anne Tammerile nõudeavalduse, milles palub välja maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasu 3000 eurot. Samasugused nõudeavaldused koostas K.F K. K. i, P. M. P. ja N. S.i nimel, mille viimased allkirjastasid ja edastasid pankrotihaldurile. Sealjuures märkis K.F K. K. i ja P.-M. P. nimel koostatud nõudeavaldusse, et neile määratav hüvitis tuleb kanda K.F-i arvelduskontole. 07.04.2016 esitas OÜ K. pankrotihaldur, teadmata, et tegelikkuses ei ole K.F , K. K. , P.-M. P. ja N. Š. osaühingus töötanud ega ka õigustatud palka saama, PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale avalduse K.F-ile saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks summas 3000 eurot, K. K. ile summas 2500 eurot, P.-M. P. summas 2500 eurot ja N. Š. ile summas 2400 eurot seoses tööandja maksejõuetusega. Eesti Töötukassa poolt läbi viidud taotluse menetlemise ja hüvitise määramise protsessi käigus esitasid K.F ja R. O. i ajavahemikul 22.04.2016-29.07.2016 Töötukassale selgitusi isikute töötamiste kohta OÜ-s K. ja täidetud tööülesannete kohta, mis oma sisult olid valed. Olles esitatud valeandmetest eksitusse viidud ja teadmata tegelikke asjaolusid määras Eesti Töötukassa 02.08.2016 otsusega K.F-ile hüvitise summas 3000 eurot, K. K. ile summas 2500 eurot, P.-M. P. 2500 eurot ja N. Š. ile 2400 eurot. Teadnuks Eesti Töötukassa tegelikke asjaolusid poleks hüvitist määratud ega välja makstud. 03.08.2016 maksis Töötukassa K.F-ile välja hüvitise netosummas 2352 eurot. Samuti maksis Töötukassa 03.08.2016 K.F-i arveldusarvele K. K. ile ja P.-M. P.le määratud hüvitised netosummades vastavalt 1867,94 eurot ja 2000 eurot. N. Š. ile maksti välja hüvitis netosummas 1881,60 eurot. Seega tegutsedes grupis koos R. O. i, K. K. i, P. - M. P. ja N. Š. iga sai K.F tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu kokku summas 6867,94 eurot ning tekitas Eesti töötukassale samas summas varalist kahju.
3. Samuti soovis K.F pettuse teel töötukassalt hüvitist saada, kasutades ära D. K. i nimel olevat, kuid tegelikkuses K.F-i kontrolli all olevat OÜ-t K. T.(registrikood XXX). Nimelt alates 25.06.2013 on D. K. OÜ K. T. ainus osanik ja juhatuse liige. Ettevõte majandustegevusega sisuliselt ei ole tegelenud, ega tegelenud ka 2015.aastal, tal puudusid selleks varad ja vahendid, millest K.F oli teadlik. Kokkuleppel oma tuttava R. O. iga 6 otsis K.F isikud, kellega sõlmida osaühingu nimel näilikud töölepingud ning seeläbi, kasutades juba varasemalt läbiproovitud skeemi, saada äriühingu maksejõuetuse tuvastamisel riiklikke hüvitisi. Nii sõlmiti tööleping K.F-i XXX T. T.a, samuti tegi kokkuleppel K.F-iga R. O. i sama ettepaneku V. O.le, N. K.le ja A. E.le, kes sellega ka nõustusid. 28.09.2015 sõlmis R. O. i OÜ K. T. nimel näilikud tähtajalised töölepingud perioodiks 01.10.2015 kuni 31.12.2015 A. E.i, N. K., V. O. ja iseendaga, kasutades selleks juba eelnevalt D. K. i poolt allkirjastatud töölepinguid. Töölepingud koostas K.F ja võttis neile eelnevalt D. K. i allkirja, kes ei saanud aru nende lepingute eestikeelsest sisust ega teadnud nende sõlmimise tegelikku eesmärki. Kõik nimetatud isikud pidid töölepingu kohaselt asuma tööle viimistleja ametikohal töötasuga 1100 eurot kuus. 28.09.2015 sõlmis R. O. i T.T.ga tähtajalise töölepingu perioodiks 11.11.2015 kuni 11.02.2016 tegevjuhi abi ametikohal töötamiseks töötasuga 1200 eurot kuus. Samuti oli see leping koostatud K.F-i poolt. Kõik töölepingud sõlminud töötajad teadsid, et tegelikkuses nad sõlmitud töölepingute alusel tööle ei asu, osaühingul pole lepingus märgitud tööd pakkuda ning puuduvad ka rahalised vahendid töötasu maksmiseks. Töölepingute sõlmimise eesmärgiks oli luua R. O. ile, T.T.le, A. E.le, V. O.le ja N. K.le võimalus OÜ K. T. maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele pidid eelnimetatud isikud hüvitist saades maksma osa sellest K.F-ile . K.F-i tegeliku juhtimise ja võimu all olev OÜ K. T. jättis plaani kohaselt sõlmitud töölepingute alusel töötasud välja maksmata. K.F-i poolt antud juhiste kohaselt pöördusid T. T., A. E., N. K., V. O. ja R. O. i 03.05.2016 töövaidluskomisjoni (Vabaduse 26 Valga). Sealjuures volitasid kõik isikud enda nimel tegutsema K.F-i , kes koostas ja esitas vastavad avaldused komisjonile. Komisjonis avalduse menetlemise käigus koostas K.F 10.05.2016 kuupäevaga avalduse D. K. i nimel, kus viimane OÜ K. T. juhatuse liikmena tunnistas eelnimetatud isikute nõudeid täies ulatuses. D. K. allkirjastas selle avalduse, saamata aru selle sisust ja saabuvatest tagajärgedest. 23.05.2016 tehtud otsustega mõistis komisjon, teadmata, et kõnealused isikud ei ole tegelikult ettevõttes töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, A. E., N. K., V. O. ja R. O. i kasuks OÜ-lt K. välja töötasu 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest igaühele summas 3300 eurot ja T.T. 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest summas 3600 eurot. Vastavalt plaanile jättis K.F-i kontrolli all olev OÜ K. T. komisjoni otsused täitmata. Järgnevalt esitas vastavalt kokkuleppele K.F-iga ja viimase juhiste kohaselt 05.09.2016 T. T. OÜ K. T. suhtes pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse (Kalevi 1 Tartu), kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib T. T., et OÜ K. T. on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Jällegi koostas K.F D. K. i nimel 26.08.2016 kuupäevaga teatise, milles märkis, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 16 500 eurot, ettevõttel vara ei ole ja võlgnevust ei ole millegi arvelt katta. D. K. vastavalt saadud juhistele allkirjastas selle. Samasuguse teatise koostas K.F ja lasi D. K. il allkirjastada ka pankrotimenetluse kestel 21.09.2016 ja edastas selle enda kasutuses olevalt meiliaadressilt XXX kohtule. Eelnimetatud meiliaadressilt suhtles K.F pankrotimenetluse kestel D. K. i nimel maakohtuga. 26.07.2017 lõpetas Tartu Maakohus OÜ K. T. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 209

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta ja 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulga K.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 2 päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva.

§ 73

lg-te 1, 3 ja 4 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui K.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kuluks on sundraha summas 876 eurot, mis mõistetakse KrMS § 180 lg 1 alusel välja K.F-ilt . Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud hüvitab K.F ositi 10 kuu jooksul iga kuu 87,60 euro suuruses summas, kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 24.04.2020 on Eesti Vabariik Eesti Töötukassa kaudu esitanud K.F-i vastu avalikõigusliku nõudeavalduse, milles taotleb K.F-ilt alusetult saadud hüvitiste väljamõistmist kokku netosummas 3449,60 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.F on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada K.F süüdi

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Eesti Vabariik Eesti Töötukassa kaudu on 24.04.2020 esitanud K.F-i vastu avalikõigusliku nõudeavalduse, milles taotleb K.F-ilt alusetult saadud hüvitiste väljamõistmist 3449,60 eurot (kd 6, tl 142-147). K.F on nõus, et kohus mõistab temalt 8 Eesti Vabariigi kasuks Eesti Töötukassa kaudu TKindlS § 46 lg 1 alusel 3449,60 eurot avalikõigusliku nõudeavalduse katteks. Töötuskindlustuse seaduse § 46 lg 1 sätestab, et kindlustatule, töötajale või ametnikule (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Kohus on seisukohal, et Eesti Töötukassa nõue on põhjendatud ja K.F-ilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks Eesti Töötukassa kaudu välja mõista 3449,60 eurot. Menetluskuluks on sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2020 584 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb K.F-il KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuluna hüvitada sundraha 876 eurot 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise osamakse suurusega 87,60 eurot kuus kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 9