← Eesti

3-23-2161/25

Obsah (5)§ 17§ 9§ 4§ 13§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-216

§ 17lg-ga 1. Ratas Rad

Runner Plus 2.0 vastab Euroopa Liidu nõuetele, ei ole laiem kui 900 mm, on varustatud läbisõidumõõdikuga, on ostetud uuena ja saadud kätte mitte rohkem kui kaks kuud enne taotluse esitamist. RadRunner Plus 2.0 ratta eripära on modulaarne alus raami tagaosas, mille kandevõimeks on tootja andmetel 54,4 kg. Teisisõnu on selle ratta raami osaks tootja ehitatud alus, mis on mõeldud rohkem kui 40 kg asjade veoks. Alus on ehitatud tootja poolt jalgratta raami osana (keevisliide) ega ole eemaldatav. Raami osa on see ka konstruktsiooni mõttes. Seega vastab ratas

§ 9lg 1 p 3 nõuetele.

Projekti koordineerija on märkinud, et kastiga ratas määruse mõttes on inglise keeles cargo bike. Cargo bike on lai mõiste ja hõlmab nii kastiga kui ka suure kandevõimega alusega rattaid. RadRunner Plus 2.0 kasutusjuhend räägib koorma ja reisijate kandmisest (dtl 82): selle üldine maksimumkaalu piirang ehk koormuse võimekus (136 kg) hõlmab sõitja kaalu koos riietuse, turvavarustuse, lasti, lisaseadmete, reisijate jms-ga; /…/; tagakanduri maksimaalne 2

(6)3-23-2161 koormus on 54 kg; reisija vedamisel peavad olema jalatoed, tagumise ratta küljekatted ja sõitjale sobiv iste; soovitatav on ka tagumine poritiib, mis aitab tagada, et käed ja jalad on liikuvast rattast eemal (kaebajal on vajalik lisavarustus olemas). KIK kodulehel olev pilt mittetoetatavast rattast ning „pikendatud ja tugevdatud raami“ mõiste kasutamine näitab, et KIK tõlgendab määrust ekslikult. KIK toodud näites kasutatud ratas RadWagon 4 on parameetritelt ja kandevõimelt väga sarnane kaebaja ostetud rattale. Paljud tootja poolt lisavarustusena pakutavad tarvikud on mõeldud kasutamiseks mõlemal rattal. Ainuke oluline erinevus kahe ratta vahel on raami kuju.

§ 9lg 1 p 3 ei reguleeri raami pikkust ja kuju.

  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vaidles kaebusele vastu. Kuna nullheitega sõidukite meede on üks lihtsamaid, kasutatakse taotluste massilise esitamise ajal ajutist tööjõudu, et hoida meetme rakendamise kulu riigi jaoks võimalikult madalal. Kaebaja taotlust kontrollis esmalt üliõpilane, kes küsis taotlejalt välja asjakohased dokumendid ning kogus teavet internetist ja nõustas taotlejat. Inimlik eksimus seisnes selles, et projektikoordinaator märkis e-toetuse süsteemis 30.08.2023 taotluse vastavaks. See toimub valiku tegemisega rippmenüüst, kus on palju valikuid, mistõttu võib selline eksimus juhtuda ka kogenud projektikoordinaatoril. Automaatteavitus ei vasta haldusakti nõuetele ega tekita iseseisvalt õiguslikke tagajärgi. Otsuse toetuse maksmise kohta teeb KIK-i juhatus. Automaatteavitust ei saada KIK. KIKl puudub võimalus seda dokumenti koostada või näha. Ilmselt on tegu süsteemi haldaja Riigi Tugiteenuste Keskuse seadistatud automaatteatega, mis hea halduse põhimõttest lähtudes annab taotlejale indikatsiooni, et tema taotlust menetletakse. KIK internetilehekülje rubriik „Nullheitega sõidukite ostutoetus“ loodi enne 27.02.2023, kui avanes võimalus taotlusi esitama hakata. Tekstiosa oli algusest peale sarnane praegu nähtava tekstiga, tehtud on pisiparandusi. Viimased täpsustused tehti 16.06.
  2. Foto rattast, millist ei toetata, avaldati 26.05.2023 (dtl 76 jj). Foto lisati, kuna mõned rattamüüjad hakkasid valesti reklaamima oma rattaid kui KIK poolt toetatavaid. Kaebaja esitas taotluse 28.08.
  3. Sel ajal oli KIK kodulehel info samal kujul nagu praegu.

§ 9lg 1 p-s 3 on defineeritud kastiga ratast selle kasutamise eesmärgi kaudu.

Toetatav on jalgratas, mis on varustatud elektrimootoriga ja mis on kastiga. Kastiga rattal peab olema jalgratta raami osana tootja ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Ilmselgelt tuleb määrust mõista nõnda, et toetust antakse tavapärasest jalgrattast erinevale jalgrattale. Erisus seisneb milleski, mis on jalgratta raami osa. Teise tunnusena peab kastiga ratas olema mõeldud inimeste või asjade veoks. Inimeste või asjade veoks mõeldud karakteristikuks on ruum vedamiseks ja tugevus ehk kandevõime. Mõlemad vedamiseks vajalikud eeldused peavad olema samal ajal täidetud. RadRunner Plus 2.0 raami osana ei ole ehitatud alust asjade või inimeste vedamiseks. Tavamõistes jalgratta eesmärk ei ole asjade või kaasreisijate vedamine ehk kasutamine nn veorattana, vaid rattaga sõitva inimese teenindamine. Sellise eesmärgiga on ehitatud ka RadRunner Plus 2.0. Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas RadRunner Plus 2.0 eristub tavapärasest jalgrattast ratta raami suuruse osas. RadRunner Plus 2.0 raami vaatlemisel ei nähtu, et selle raam oleks mõeldud asjade või inimeste vedamiseks. Kaebaja soetatud ratas ei vastanud

§ 4lg 2 ja § 9 lg 1 p 3 nõuetele.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. KIK 30.08.2023 e-kiri, mille kohaselt kaebaja projekt on määratud seisundisse „Taotlus vastavaks tunnistatud,“ on infosüsteemi saadetud automaatne teade. Sellest ei nähtu otsustust taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, sh toetatava nullheitega sõiduki, toetuse summa, toetuse saaja õiguste ja kohustuste jne kohta (

§ 133

(6)3-23-2161 lg-d 1 ja 2). Seega ei olnud taotluse vastavaks tunnistamisel tegemist taotluse rahuldamise otsusega vastavalt

§-le 13, vaid taotleja ja taotluse kontrollimisega vastavalt

§-le 12. Kohtule ei nähtu, et sõiduki nõuetele vastavuse osas oleks kaebajale haldusmenetluses positiivset teavitust tehtud. Menetlustoimingutele ei laiene haldusaktidele omased usalduse kaitse nõuded ning varasemad menetlustoimingud, kuigi need võisid anda lootust teatud lõpptulemuseks, ei ole määravad. Määrus nr 3 näeb ette, et pärast taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist kontrollitakse ka sõiduki vastavust nõuetele ja tehakse eraldi otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lisaks selgitas kaebaja kohtuistungil, et ta oli enne taotluse esitamist tutvunud KIK kodulehel oleva informatsiooniga, mh helistanud KIK konsultandile ja uurinud, miks KIK kodulehel oleva pildi kohast ratast ei toetata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele.

§ 11

lg 6 ütleb, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK 70 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Seega ei saa toetuse taotlejad jääda lootma sellele, et negatiivse otsuse saamisel on neil võimalik veebist tellitud sõiduk selleks ettenähtud taganemisperioodi jooksul tagastada. Kaebaja sai ratta kätte 23.08.2023 ja esitas toetuse saamiseks taotluse 28.08.2023. Määrus nr 3 kasutab mõistet kastiga ratas.

§ 4

lg-st 2 ilmneb, et meetme raames toetatakse nullheitega sõiduki omandamist ja nullheitega sõiduk määruse mõistes on kastiga jalgratas.

§ 9

lg 1 p 3 sisustab kastiga ratast kui jalgratast, mille raami osana on tootja ehitatud kast või alus ning mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. KIK põhjendused, et kastiga ratta definitsioon lähtub selle kasutamise eesmärgist ja määruse eesmärgist lähtuvalt peab toetatava jalgratta raam olema pikendatud ja tugevdatud, ei ole meelevaldsed.

seletuskirjas on selgitatud, et tingimata peab olema ratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg kaupade või inimeste veoks. Viidatakse eesmärgile toetada odavamate kastirataste soetamist ning selgitatakse, et toetuse andmise eesmärk on ergutada isikuid võtma kasutusele säästvaid transpordiviise. Asjaolust, et kastiga ratta mõiste avamisel on

§ 9

lg 1 p-s 3 lisaks (raami osana ehitatud) kastile viidatud ka (raami osana ehitatud) alusele, ei saa teha järeldust, et mõistet on soovitud laiendada nii, et see hõlmaks ka tavapärasest mõnevõrra suurema kandevõimega pakiraamiga jalgrattaid. Pigem on eesmärgiks olnud kastiga rataste ostmise toetamine, ent vastustaja selgitustest nähtuvalt on tulenevalt kiiretest tehnoloogilistest arengutest otsustatud definitsiooniga hõlmata ka sellised rattad, mille „kast“ on ehitatud raami osaks oleva alusena, mitte konkreetse kastina. Ka KIK kodulehele lisatud illustreeriva pildi juures on rõhutatud vajadust eristada tavapärast pakiraami ning kauba või inimeste vedamiseks mõeldud kasti/alust. Kaebaja väitel on RadRunner Plus 2.0 ratta eripära modulaarne alus raami tagaosas, mis on tootja ehitatud ja mille kandevõimeks on tootja andmetel 54,4 kg. Samas ei saa eelnevalt välja toodud põhjustel kastiga ratta määratlemisel lähtuda ainuüksi kasti või aluse kandevõimest. Lisaks kandevõimele on oluline ka vedamiseks mõeldud ruum, mis peaks olema suurem kui tavalisel jalgrattal ja ühtlasi väljenduma jalgratta raami disainis. Ratta kasutusjuhendist nähtuvalt võib selle kandevõime sõltuvalt ratturi enda kehakaalust väheneda. Tagakanduri maksimaalse koormuse puhul tuleb kasutusjuhendi kohaselt arvestada, et ratta üldine koormuse võimekus on 136 kg. Kaebaja on näitena viidanud rattale Specialized Globe Haul ST kui enda sõnul RadRunner Plus 2.0-le äärmiselt sarnaste omadustega rattale, mida on

nõuetele vastavaks peetud. Kuid kaebaja viidatud veebilehelt nähtuvalt on selle kandevõime kaebaja rattast suurem (190 kg) ning ka raam on pikendatud ja tugevdatud. 4

(6)3-23-2161 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. D.K esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

§ 9

lg 1 p 3 kohaselt peab kastiga rattal olema jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Eesmärk on seotud alusega, mitte rattaga tervikuna. Määruse eesmärk praeguses sõnastuses on tagada, et kast või alus suudaks vedada vähemalt 40 kg. Seetõttu peaks hindamise keskmes olema kasti või aluse suutlikkus, mitte ratta üldine eesmärk. Tootja on disaininud ratta, millega on lubatud vedada 54,4 kg asju. Seega ratas on mõeldud 40 kg asjade veoks. Tootja seisukoht on eesmärgi määramisel ülimuslik. Normid peavad olema selged, et vältida olukorda, kus ametnikud lisavad tingimusi oma äranägemise järgi. Kohus kiitis heaks KIK toetuse veebilehele lisatud illustratsiooni, mis võib mõjutada võimalikku ratta soetajat tegutsema ametniku suva järgi, mitte määruse järgi. Kohus jättis välja toomata, kuidas sellised tingimused saavad olla siduvad. Tingimused “pikendatud ja tugevdatud” ei ole kvantifitseeritavad ning jätavad kogu tõlgendamisruumi avalduse ülevaatajale. 8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Võib eeldada, et iga aluse ja kastiga saab midagi vedada.

kohaselt ei toetata tavalise elektrimootoriga jalgratta, millel on kast või alus (korv või pakiraam), ostu. Raami osana toodetud kast või alus peab olema mõeldud inimeste või asjade vedamiseks, seega olema mahutavam ja tugevam kui tavalisel jalgrattal. Apellandi jalgratta alus on ehitatud raami osana, kuid ei ole mahutavam kui tavalisel jalgrattal. Kui määrusega oleks sätestatud jalgrattale nt või kastile/alusele minimaalsed gabariidid, siis poleks olnud välistatud, et mõni kastiratas langeb toetusskeemist välja ning see takistaks uute toodete turule toomist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja teha tuleb uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 200 p 3). 10. Pooled vaidlevad, kas kaebaja ratas vastab

§ 9lg 1 p-s 3 sätestatud tingimustele.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ratas neile tingimustele ei vasta. Vastustaja hinnangul on inimeste või asjade veoks mõeldud karakteristikuteks ruum vedamiseks ja tugevus ehk kandevõime ning need eeldused peavad olema samal ajal täidetud – nii suurem ruum kui ka suurem kandevõime. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see seisukoht kooskõlas määrusega nr 3. 11.

§ 9

lg 1 p 3 sätestas kuni 26.01.2025 kehtinud redaktsioonis järgmist: „Kastiga rattal peab olema jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks, kastiga ratas ei ole laiem kui 900 mm ja on varustatud läbisõidumõõdikuga“. Seega tuleneb määrusest esiteks, et kast või alus peab olema ehitatud tootja poolt jalgratta raami osana ning teiseks, et see peab olema mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad tingimused kaebaja soetatud ratta puhul täidetud ning selline tõlgendus ei ole vastuolus ka seletuskirjas märgitud toetusmeetme kehtestamise eesmärkidega. 5

(6)3-23-2161 12. Kaebaja rattal on modulaarne alus raami tagaosas (tagakandur), mille kandevõimeks on tootja andmetel 54,4 kg. Selle faktilise asjaolu üle vaidlus puudub.

§ 9

lg 1 p 3 kohaselt peab kast või alus olema mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks, mistõttu vastab vaidlusaluse ratta raami tagaosas asuv modulaarne alus määruse nõuetele. Vaidlus puudub, et kaebaja ratta tagakandur on jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud alus. See, mis kujuga ja milliste mõõtmetega on tagakandur, ning see, kas tagakanduri konstruktsioon on piisavalt tugevdatud või pikendatud, ei ole

§ 9lg 1 p 3 kohaselt asjakohane – selliseid tingimusi säte ette ei näe.

Seepärast ei ole asjakohased vastustaja ega halduskohtu seisukohad küsimuses, kas ratta tagakanduri konstruktsioon on piisavalt tugevdatud ja pikendatud. Kaebaja soetatud ratta tagakanduri kandevõime on tootja andmetel 54,4 kg, mistõttu vastab see määruses toodud eesmärkidele vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Tegemist ei ole ilmselgelt tavalise jalgrattaga, vaid kauba või inimese vedamiseks mõeldud rattaga (cargo/utility bike). Isegi kui leida, et tagakandur ei ole sobilik mitme lapse korraga vedamiseks, siis ei ole alust väita, et ratas ei ole sobilik vähemalt 40 kg ulatuses asjade veoks.

  1. Toetuse maksmisel tuleb haldusorganil juhinduda õigusnormidest (põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause, haldusmenetluse seaduse § 54). Toetuse maksmist otsustaval haldusorganil ei ole õigust oma äranägemisel muuta (kitsendada) toetuse saamise tingimusi. Juhul kui toetuste taotlemise käigus ilmnes, et kastiratta definitsioon määruses nr 3 mingil põhjusel ei vasta toetuse algsele eesmärgile, oli meetme elluviijatel võimalik korraldada asjaomaste õigusnormide muutmine.
  2. Tulenevalt eespool märgitust tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab KIK-i 11.09.2023 otsuse ja 22.09.2023 vaideotsuse ning kohustab KIK-i kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades siinses otsuses esitatud põhjendusi. Juhul kui uue otsuse tegemisel ilmneb, et kehtiv õigmingil põhjusel ei ole võimalik toetust enam määrata, saab kaebajal esitada vastustajale kahjunõude (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2024 otsus asjas nr 3-18-830).
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust (HKMS 109 lg 4). Menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2 × 20 eurot ja muude menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud. Ringkonnakohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja 40 eurot menetluskulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.