) § 15 lg 3 alusel kätte 30.06.
lg 2 kohaselt võib KRA ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras. Puudub vaidlus, et kaebaja sunniraha määratud tähtaja jooksul ei tasunud. Seega oli KRA õigustatud edastama täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. ATSS § 9 lg 1 kohaselt kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt ning sunniraha ja täitekulusid ei tule kaebajale kahjuna hüvitada. Ebaõige on väide, et KRA pole ettekirjutust ega sunniraha rakendamise teatist kaebajale kätte toimetanud.
lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KRA esitas väljatrükid dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et kõnealused dokumendid on kaebajale kätte toimetatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 2
lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta valiku tegemisel seotud haldusmenetluse seadusega (HMS). Teate saatmine infosüsteemi kaudu on formaalne kättetoimetamise viis ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustustest. KRA-l on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused (posti, telefoni teel) on ammendatud. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja ettekirjutusega ettenähtud kohustust enam täita. Ettekirjutus on seega vastuolus
Halduskohus on ettekirjutuse tühistamise nõude jätnud ekslikult menetlemata. 6. Kaitseressursside Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. KRA toimetas ettekirjutuse kaebajale nõuetekohaselt kätte
Samuti toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte sunniraha rakendamise teatis.
lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane kohustust neid kasutada. KRA ei pea enne sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. Selline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid.
kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta.
lg 1 kohaselt toimetab KRA
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.
lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal
lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui
11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata
lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA
Sellisel juhul muutuks
lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks.
lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada
lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (
lg 4).
praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud. 12. Ringkonnakohus leiab, et siinse kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada
Säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning
-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-40868dbf-ac736640644b/. 1 4
lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (
§-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab
kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus.
lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus arvestab ka, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg (rahalise kohustuse suurus: sunniraha 200 eurot ja täitekulud) ei ole eriti suur. 13. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.